Noored, juhinduge Jumala Sõnast!

„Taotle tarkust, taotle mõistust [„arusaamist”, UM].” (ÕPET. 4:5)

1., 2. a) Millest tulenes apostel Pauluse edu võitluses iseendaga? b) Kuidas sa võid leida tarkust ja arusaamist?

„KUI ma tahan teha seda, mis on õige, on minus seda, mis on halb.” Kas sa tead, kes need sõnad lausus? See oli apostel Paulus. Ehkki Paulus armastas Jehoovat, pidi ta vahetevahel endaga võitlema, et teha seda, mis on õige. Milliseid tundeid see sisemine konflikt temas tekitas? „Küll ma olen armetu inimene!” kirjutas ta (Rooml. 7:21–24). Kas Pauluse kirjeldatud tunne tuleb sullegi tuttav ette? Kas sinugi arvates on vahel raske teha seda, mis on õige? Ja kas tunned sellepärast tuska nagu Pauluski? Kui nii, siis ära heida meelt. Paulus oli selles võitluses edukas ja seda võid olla ka sina.

² Pauluse edu tulenes sellest, et ta juhindus „tervistavatest sõnadest” (2. Tim. 1:13, 14). Nii sai ta tarkust ja arusaamist, mille varal suutis raskustega edukalt rinda pista ja arukaid otsuseid langetada. Jehoova aitab sinulgi tarkust ja arusaamist leida (Õpet. 4:5). Ta annab oma Sõna Piibli kaudu parimat nõu, mida üldse anda saab. (Loe 2. Timoteosele 3:16, 17.) Mõtle nüüd sellele, kuidas Pühakirja põhimõtted aitavad sind suhtlemisel vanematega, raha kasutamisel ja siis, kui oled üksi.

Juhindu Jumala Sõnast perekonnas

3., 4. Miks võib vanemate reeglitele allumine raske tunduda, ent miks vanemad reegleid kehtestavad?

³ Kas sinu meelest on raske elada vanemate seatud reeglite järgi? Kui jah, siis miks? Üks põhjus võib olla see, et soovid rohkem vabadust. Niisugune soov on normaalne ja näitab, et oled saamas täiskasvanuks. Ent vanemate juures elades on sul siiski kohustus nende sõna kuulata (Efesl. 6:1–3).

⁴ Kui saad aru, miks vanemad on sulle teatud keelud ja käsud andnud, on sul kergem nendest kinni pidada. Tõsi, vahel võid end tunda nagu 18-aastane Brielle, * kes ütles oma vanemate kohta: „Tundub, nagu poleks nad minuvanused olnudki. Nad ei lase mul avaldada oma arvamust, langetada otsuseid ega olla täiskasvanu.” Nagu Brielle’ile, võib ka sulle tunduda, et vanemad piiravad liigselt su vabadust. Tegelikult aga kehtestavad vanemad reegleid eelkõige seepärast, et nad hoolivad sinust. Kristlikud lapsevanemad teavad ka, et neil tuleb aru anda Jehoovale selle kohta, kuidas nad sinu eest hoolitsevad (1. Tim. 5:8).

5. Kuidas võib vanematele kuuletumine sulle kasuks tulla?

⁵ Vanemate seatud reeglitele allumine on nagu pangale võla tasumine – mida usaldusväärsem on klient tagasimaksete tegemises, seda meelsamini suurendab pank tema krediidilimiiti. Oma vanematele võlgned sa lugupidamise ja kuulekuse. (Loe Õpetussõnad 1:8.) Mida sõnakuulelikum sa oled, seda tõenäolisemalt annavad vanemad sulle rohkem vabadust (Luuka  16:10). Kui sa aga pidevalt reegleid rikud, ära üllatu, kui vanemad usaldavad sind vähem või üldse mitte.

6. Millega võivad vanemad lastele sõnakuulmise lihtsamaks teha?

⁶ Lastel on lihtsam vanemate seatud reeglitele alluda, kui viimased annavad head eeskuju Jehoova nõuetele meeleldi alludes. Nõnda näitavad vanemad oma lastele, et Jumala käsud on mõistlikud. Ja nii on lastel kergem vanemate reegleid samas valguses näha (1. Joh. 5:3). Piibel räägib juhtumitest, mil Jehoova andis oma teenijatele võimaluse teatud asjade kohta arvamust avaldada (1. Moos. 18:22–32; 1. Kun. 22:19–22). Kas ka teie, vanemad, võiksite anda lastele võimaluse eri valdkondades oma mõtteid avaldada?

7., 8. a) Mis võib mõningatele noortele raske olla? b) Mille mõistmine võib aidata sul distsiplineerimisest õppust võtta?

⁷ Noortele võib olla raske ka see, kui vanemad neid nende meelest ebaõiglaselt kritiseerivad. Vahest oled sinagi mõelnud mõnikord nagu noormees Craig, kes ütles: „Mu ema oli nagu salapolitseinik – ta otsis kogu aeg vigu.”

⁸ Distsiplineerimine väljendub sageli kriitikana. Ka Piibel tunnistab, et distsiplineerimist on raske taluda, isegi kui see on täiesti õigustatud (Heebr. 12:11). Mis aitab sul distsiplineerimisest õppust võtta? Üks tähtis mõte, mida meeles pidada, on see, et vanemad manitsevad sind vägagi tõenäoliselt armastusest sinu vastu (Õpet. 3:12). Nad ei soovi, et sa langeksid halbade harjumuste küüsi, vaid tahavad aidata sul arendada häid harjumusi. Ilmselt mõistavad su vanemad, et kui nad sind ei distsiplineeriks, siis nad sama hästi kui vihkaksid sind. (Loe Õpetussõnad 13:24.) Tea ka seda, et vigade tegemine on osa õppeprotsessist. Niisiis, kui vanemad sind korrale kutsuvad, püüa nende sõnadest tarkust leida. „[Tarkusest] on rohkem kasu kui hõbedast ja rohkem tulu kui kullast” (Õpet. 3:13, 14).

9. Mida võiksid noored teha, selle asemel et mõelda pidevalt sellele, mis tundub ebaõiglane?

⁹ Muidugi ka vanemad eksivad (Jaak. 3:2). Nad võivad sind korrale kutsudes mõnikord midagi mõtlematut öelda (Õpet. 12:18). Mis võib olla selle põhjuseks? Ehk on nad stressis või näevad sinu vigades enda läbikukkumist. Selle asemel et mõelda pidevalt sellele, mis tundub ebaõiglane, ole vanematele pigem tänulik, et nad püüavad sind aidata. Oskus distsiplineerimisest õppust võtta tuleb sulle kasuks ka täiskasvanueas.

10. Mis teeb vanemate reeglitele ja manitsustele allumise kergemaks?

¹⁰ Kas sa soovid, et vanemate reeglitele ja manitsustele allumine oleks kergem? Sellisel juhul pead sa parandama oma suhtlemisoskust. Kuidas? Kõigepealt õpi kuulama. „Iga inimene olgu nobe kuulama,” ütleb Piibel, „pikaldane rääkima, pikaldane vihastuma” (Jaak. 1:19). Selle asemel et kiiresti ennast õigustama hakata, püüa oma tundeid vaos hoida ja kuula, mis su vanematel öelda on. Keskendu sellele, mida nad ütlevad, mitte kuidas nad seda ütlevad. Seejärel korda vanemate öeldut lugupidavalt oma sõnadega. Nii näevad nad, et oled neid kuulanud. Kuidas aga toimida siis, kui tahad oma sõnu või tegusid selgitada? Üldjuhul on parem ’talitseda oma huuli’, kuni oled vanemate soovi täitnud (Õpet. 10:19). Kui vanemad näevad, et oled neid kuulda võtnud, kuulavad nad palju meelsamini ka sind. Selline küps tegutsemisviis tõendab, et sa juhindud Jumala Sõnast.

 Juhindu Jumala Sõnast raha kasutamisel

11., 12. a) Kuidas õpetab Jumala Sõna meid rahasse suhtuma, ja miks nii? b) Kuidas võivad vanemad aidata sul rahaga targalt ümber käia?

¹¹ Raha pakub varju, ütleb Piibel. Ent sama kirjakoht lisab, et tarkus on rahast veelgi hinnalisem (Kog. 7:12). Jumala Sõna näitab, et raha peaks küll väärtustama, kuid mitte armastama. Mis on rahaarmastuses halba? Mõtle järgmisele näitele. Oskusliku koka käes on terav nuga kasulik tööriist. Mõne hajameelse või hooletu inimese käes aga võib sama nuga palju kahju teha. Ka raha võib olla kasulik, kui sellega targalt ümber käia. Kuid need, „kes on otsustanud rikkaks saada”, toovad selle nimel tihtipeale ohvriks sõprus- ja peresuhted, isegi oma suhte Jumalaga. Tulemus on, et nad ’torkavad ennast igalt poolt valusate pistetega’. (Loe 1. Timoteosele 6:9, 10.)

¹² Kuidas õppida raha targalt kasutama? Sa võid küsida oma vanematelt nõu, kuidas koostada isiklikku eelarvet. „Kes tark on, see kuuleb seda ja võtab veelgi enam õpetust; kes aru saab, see omandab oskuse,” kirjutas Saalomon (Õpet. 1:5). Anna-nimeline neiu küsis oma vanematelt sellist nõu. Ta sõnab: „Isa õpetas mind eelarvet koostama ja rõhutas, kui tähtis on perekonna rahaasjadega tegeledes hea planeerimine.” Anna sai ka ema käest praktilisi näpunäiteid. „Ema näitas, kui oluline on enne ostmist hindu võrrelda,” ütleb ta. Kuidas on see Annale kasuks tulnud? Ta lausub: „Oskan nüüd oma rahaga ilusti välja tulla. Jälgin, kui palju ma kulutan, ning võin tunda meelerahu, sest väldin tarbetuid võlgu.”

13. Kuidas sa võid raha kulutamise osas end valitseda?

¹³ Kui teed oste hetketuju ajel või kulutad raha lihtsalt selleks, et oma sõpradele muljet avaldada, võid peagi end võlakoorma alt leida. Mis aitaks sul neid lõkse vältida? Sa pead õppima raha kulutamise osas end valitsema. 21-aastane Ellena ütleb: „Sõpradega välja minnes mõtlen enne, kui palju võin kulutada. ... Samuti on minu arvates arukas käia šoppamas ainult nende sõpradega, kes raha ei larista ning kes soovitavad hindu võrrelda ja mitte kohe esimest ettejuhtuvat asja ära osta.”

14. Miks sa peaksid olema valvel „rikkuse petliku veetluse” suhtes?

¹⁴ Raha teenimine ja selle tark kasutamine on eluks vajalikud oskused. Siiski on Jeesuse sõnul tõeliselt õnnelikud need, „kes mõistavad, et neil on vaimsed vajadused” (Matt. 5:3). Jeesus hoiatas, et „rikkuse petlik veetlus” võib vaimsed huvid lämmatada (Mark. 4:19). Kui tähtis on seega teil, noored, juhinduda Jumala Sõnast ja suhtuda rahasse tasakaalukalt!

Juhindu Jumala Sõnast üksi olles

15. Millal pannakse sinu ustavus Jumalale tõenäoliselt kõige enam proovile?

¹⁵ Mis sa arvad, millal pannakse sinu ustavus Jumalale kõige enam proovile – kas siis, kui oled koos teistega, või siis, kui oled üksi? Kui oled koolis või tööl, oled  tõenäoliselt vaimselt võitlusvalmis. Sa oled võimaliku vaimse ohu suhtes valvas. Kõige kaitsetum oled sa rünnaku ees oma moraalipõhimõtete vastu aga siis, kui lõõgastud ja pole nii valvas.

16. Mis peaks ajendama sind kuuletuma Jehoovale ka omaette olles?

¹⁶ Mis peaks ajendama sind kuuletuma Jehoovale isegi üksi olles? Pea meeles: oma tegudega võid sa Jehoova tundeid haavata või tema südant rõõmustada (1. Moos. 6:5, 6; Õpet. 27:11). Su teod lähevad Jehoovale korda, sest ta hoolib sinust (1. Peetr. 5:7). Ta soovib, et sa teda kuulda võtaksid, sest see on su enda huvides (Jes. 48:17, 18). Kui mõned Jehoova teenijad muistses Iisraelis eirasid tema nõuandeid, tegi see talle meelehaiget (Laul 78:40, 41). Teisalt oli Jehoova sügavalt kiindunud prohvet Taanielisse, nimetas ju ingel teda „armsaks meheks” (Taan. 10:11). Miks tundis Jehoova Taanieli vastu sellist kiindumust? Sest Taaniel jäi Jumalale ustavaks mitte ainult avalikkuse ees, vaid ka omaette olles. (Loe Taaniel 6:11.)

17. Millised küsimused võiksid sa meelelahutust valides endale esitada?

¹⁷ Et mitte murda truudust Jumalale ka üksi olles, pead sa õpetama oma „tajuvõimet ... eristama õiget ja valet” ning seejärel seda „kasutuse käigus” treenima, käitudes nii, nagu sa tead olevat õige (Heebr. 5:14). Näiteks kui valid, millist muusikat kuulata, milliseid filme vaadata ja milliseid veebilehti külastada, aitavad sul õiget otsust teha ja halvast hoiduda järgmised küsimused: kas see materjal ergutab mind olema kaastundlik või paneb see mind hoopis tundma „rõõmu teise õnnetusest” (Õpet. 17:5)? kas see aitab mul ’armastada head’ või ehk teeb mulle raskeks ’vihata kurja’ (Aamos 5:15)? See, mida sa üksi olles teed, näitab, mis on su tõelised väärtused (Luuka 6:45).

18. Mida sa peaksid tegema, kui oled salaja vääralt käitunud, ja miks?

¹⁸ Kuidas sa peaksid toimima siis, kui oled salaja teinud midagi, mida tead olevat väära? Pea meeles, „kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu” (Õpet. 28:13). Kui rumal oleks küll ebaõiget teguviisi jätkata ja ’kurvastada Jumala püha vaimu’! (Efesl. 4:30.) Sinu kohus nii Jumala, oma vanemate kui ka iseenda ees on mis tahes väärtegu üles tunnistada. Kogudusevanemad võivad sulle suureks abiks olla. Jünger Jaakobus ütleb: „Need palvetagu tema [patustanu] eest, võides teda õliga Jehoova nimel. Usupalve teeb siis haiglase terveks ja Jehoova tõstab ta jalule. Ja kui ta on mingeid patte teinud, siis antakse talle andeks” (Jaak. 5:14, 15). Tõsi, väärteo ülestunnistamisega  võib kaasneda piinlikkustunne ja ehk ka mõned ebameeldivad tagajärjed. Ent kui sul on julgust abi paluda, säästad sa end edasisest kahjust ja tunned kergendust puhta südametunnistuse tagasisaamisest (Laul 32:1–5).

Rõõmusta Jehoova südant

19., 20. Mida Jehoova sulle soovib, kuid mida sa ise pead tegema?

¹⁹ Jehoova on „õnnelik Jumal” ja ta soovib, et sinagi oleksid õnnelik (1. Tim. 1:11). Ta on sinust sügavalt huvitatud. Isegi kui keegi teine ei pane tähele su püüdeid käituda õigesti, siis Jehoova kindlasti paneb. Miski pole tema pilgu eest varjatud. Ta ei jälgi sind mitte selleks, et vigu leida, vaid et toetada sind su püüetes teha head. Jumala „silmad uitavad kogu maal, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole” (2. Ajar. 16:9).

²⁰ Juhindu seepärast Jumala Sõnast ja rakenda ellu selle nõuandeid. Nii leiad tarkuse ja arusaamise, et tulla toime probleemidega ja teha keerulistes olukordades õigeid otsuseid. Seeläbi teed heameelt oma vanematele ja Jehoovale ning võid elada tõeliselt õnnelikku elu.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Mida võiks noor teha, et tal oleks kergem alluda vanemate seatud reeglitele ja võtta õppust korralekutsumisest?

• Miks on tähtis rahasse tasakaalukalt suhtuda?

• Mil moel saad sa Jehoovale ustavaks jääda üksi olles?

[Küsimused]

[Pilt lk 6]

Kas sa jääd Jumalale ustavaks ka omaette olles?