’Suhtuge austusega neisse, kes teevad teie keskel kõvasti tööd’

„Me palume teid, vennad, suhtuda austusega neisse, kes teevad teie keskel kõvasti tööd ja juhatavad teid Issandas ja manitsevad teid.” (1. TESS. 5:12)

1., 2. a) Millises olukorras oli Tessaloonika kogudus, kui Paulus kirjutas neile oma esimese kirja? b) Mida innustas Paulus tessalooniklasi tegema?

KUJUTLE end esimese sajandi Tessaloonika kogudusse, ühesse esimestest kristlikest kogudustest Euroopas. Apostel Paulus oli veetnud seal märkimisväärsel hulgal aega, kinnitades sealseid vendi. Nii nagu teistes kogudustes, võis ta ka seal olla ametisse määranud vanemaid, kes oleksid koguduses eestvedajad (Ap. t. 14:23). Pärast seda aga, kui kogudus oli moodustatud, kutsusid juudid kokku rahvajõugu, et Paulus ja Siilas linnast minema ajada. Sealsed kristlased võisid tunda end hüljatuna, vahest olid isegi hirmul.

² Arusaadavalt oli Paulus pärast Tessaloonikast lahkumist selle vastrajatud koguduse pärast mures. Ta üritas tagasi minna, kuid ’Saatan tõkestas tema tee’. Niisiis saatis ta Timoteose kogudust julgustama (1. Tess. 2:18; 3:2). Kui Timoteos tõi tagasi tulles kaasa häid uudiseid, kirjutas Paulus tessalooniklastele kirja. Muu hulgas innustas ta tessalooniklasi ’suhtuma austusega neisse, kes juhatavad neid’. (Loe 1. Tessalooniklastele 5:12, 13.)

3. Milliseid põhjusi oli Tessaloonika kristlastel oma koguduse vanematest eriliselt lugu pidada?

³ Tessaloonika koguduse vanemad polnud nii kogenud kui Paulus ja tema reisikaaslased, samuti polnud neil sellist rikast vaimset pagasit nagu Jeruusalemma vanematel. Oli ju kogudus rajatud vähem kui aasta tagasi.  Ometi oli koguduseliikmetel põhjust olla tänulikud, et nende seas on vanemad, kes ’teevad kõvasti tööd, juhatavad ja manitsevad neid’. Paulus näitas, et koguduseliikmetel on igati kohane „pidada neist [vanematest] eriliselt lugu ja armastada neid”. Vahetult pärast seda andis ta nõu: „Olge üksteisega rahumeelsed.” Kui sina olnuks Tessaloonikas, kas sa oleksid olnud vanematele nende töö eest sügavalt tänulik? Kuidas sa suhtud „andidesse inimeste kujul”, kelle Jumal on Kristuse kaudu sinu kogudusele andnud? (Efesl. 4:8.)

„Teevad ... kõvasti tööd”

4., 5. Miks võib öelda, et koguduse õpetamine oli vanematele suur töö Pauluse päevil ja on seda ka tänapäeval?

⁴ Miks võib öelda, et Tessaloonika vanemad tegid pärast Pauluse ja Siilase Beroiasse saatmist „kõvasti tööd”? Pauluse eeskujul nad kahtlemata õpetasid kogudust, kasutades selleks Pühakirja. Võib tekkida küsimus, kas Tessaloonika kristlased ikka hindasid Jumala Sõna. Ütleb ju Piibel, et beroialased „olid üllameelsemad kui need, kes olid Tessaloonikas”, kuna nad uurisid hoolega iga päev Pühakirja (Ap. t. 17:11). See võrdlus käib aga Tessaloonika juutide kohta üldiselt, mitte sealsete kristlaste kohta. Need tessalooniklased, kes pöördusid kristlusse, ’ei võtnud Jumala sõna vastu mitte inimeste sõnana, vaid Jumala sõnana’ (1. Tess. 2:13). Ilmselt tegid vanemad kõvasti tööd, et niisuguseid inimesi vaimselt toita.

⁵ Tänapäeval annab ustav ja arukas ori Jumala rahvale „toitu õigel ajal” (Matt. 24:45). Koguduseliikmetel võib olla rohkesti Piiblil põhinevaid väljaandeid, mõningates keeltes on kättesaadavad ka sellised abivahendid nagu Jehoova tunnistajate väljaannete register ja arvutiprogramm „Watchtower Library”. Orja juhtimisel teevad vanemad kõikjal maailmas kõvasti tööd, et oma koguduse vendi ja õdesid vaimselt toita. Hoolitsemaks koguduse vaimsete vajaduste eest, valmistuvad kogudusevanemad pikki tunde koosolekute programmiosadeks, et need hästi ette kanda. Kas sa oled mõelnud, kui palju aega pühendavad kogudusevanemad koosolekute, kokkutulekute ja konventide programmiosade ettevalmistamisele?

6., 7. a) Millise eeskuju jättis Paulus Tessaloonika vanematele? b) Miks ei pruugi kogudusevanematel olla kerge Pauluse eeskuju järgida?

⁶ Tessaloonika vanemad pidasid meeles Pauluse head eeskuju karjasetöös. Tema kui karjase külastused polnud pelk formaalsus. Nagu arutasime eelmises artiklis, oli Paulus hell „otsekui imetav ema, kes hoolitseb õrnalt oma laste eest”. (Loe 1. Tessalooniklastele 2:7, 8.) Paulus oli isegi valmis usukaaslaste eest oma hinge andma! Vanematel tuli karjasetööd tema kombel teha.

⁷ Tänapäeva kristlikud ülevaatajad järgivad Paulust, koheldes kogudust hellalt. Ehkki mõned lambad ei pruugi loomult väga sõbralikud ja seltsivad olla, püüavad vaimsed karjased olla mõistvad ja neis ’head leida’ (Õpet. 16:20, UM). Tõsi, ebatäiuslikena võib vanematel olla raske igaühte positiivselt suhtuda. Kuid nad teevad oma parima, et olla hellad kõikide vastu. Kahtlemata väärivad nad kiitust selle eest, et püüavad olla head karjased Kristuse juhtimise all.

8., 9. Millised on mõned viisid, kuidas kogudusevanemad ’valvavad meie hingi’?

⁸ Meil kõigil on põhjust kogudusevanematele ’alluda’. Nagu Paulus kirjutas, ’nad valvavad meie hingi’ (Heebr. 13:17). Need sõnad tuletavad meelde lambakarjust, kes ohverdab oma une, et karja eest hoolitseda. Samamoodi tuleb kogudusevanematel mõnikord une arvelt aega võtta, et hoolitseda nende eest, kel on kehv tervis, emotsionaalsed häired või raskusi Piibli põhimõtete järgimisega. Näiteks on haiglasidekomiteede  vendi keset ööd üles äratatud, kuna nende abi on tarvis meditsiinilises hädaolukorras. Kui väga me küll hindame nende vendade teenistust, kui me ise abi vajame!

⁹ Regionaalsetes ehituskomiteedes ja hädaabikomiteedes teenivad kogudusevanemad teevad kõvasti tööd, et vendi aidata. Nad väärivad meie kogu südamest tulevat toetust. Mõelgem, milliseid päästetöid tehti aastal 2008 Myanmaris, kui seda oli tabanud tsüklon Nargis. Jõudmaks kogudusse Bothingone’i külas, raskesti kannatada saanud Irrawaddy jõe deltaalal, pidi päästemeeskond reisima läbi tormist räsitud piirkonna, kus mitmel pool vedelesid surnukehad. Kui kohalikud vennad nägid, et esimeses Bothingone’i külla jõudnud päästemeeskonnas on ka nende endine ringkonnaülevaataja, hüüatasid nad: „Vaadake, see on meie ringkonnaülevaataja! Jehoova on meid päästnud!” Kas sina väärtustad seda kõva tööd, mida vanemad nii öösel kui ka päeval teevad? Mõned kogudusevanemad on määratud teenima erikomiteedesse, et lahendada keerulisi õigusküsimusi. Need vanemad ei hoople sellega, mida nad on ära teinud; abisaanud on neile aga väga tänulikud (Matt. 6:2–4).

10. Millist tööd kogudusevanemad veel teevad, millest vähem teatakse?

¹⁰ Paljudel vanematel tuleb teha ka paberitööd. Näiteks vanematekogu koordineerija valmistab ette iganädalaste koosolekute kavad. Koguduse sekretär koostab igakuised ja iga-aastased põlluteenistusaruanded. Kooli ülevaataja tegeleb teokraatliku kooli kavaga ja mõtleb hoolsalt läbi, kellele ta millise kõneülesande annab. Iga kolme kuu tagant revideeritakse koguduse raamatupidamist. Vanemad saavad harubüroolt kirju ja järgivad loetud nõuandeid, mis aitavad hoida „vaimu ühtsust” (Efesl. 4:3, 13). Tänu niisuguste töökate kogudusevanemate jõupingutustele ’toimub kõik sündsalt ja korra järgi’ (1. Kor. 14:40).

„Juhatavad teid”

11., 12. Kes juhivad ja juhatavad kogudust ning mida selle tegemine kätkeb?

¹¹ Paulus kirjeldas Tessaloonika töökaid vanemaid kui neid, kes „juhatavad” kogudust. Vastega „juhatama” tõlgitud algkeelne sõna tähendab „ees seisma” ja seda võib tõlkida ka „juhtima; eestvedajaks olema” (1. Tess. 5:12). Paulus ütles samade vanemate kohta, et nad ’teevad kõvasti tööd’. Ta ei rääkinud mitte ühest juhtivast ülevaatajast, vaid kõigist koguduse vanematest. Tänapäeval seisab enamik kogudusevanemaid koguduse ees ja juhatab koosolekuid. Hiljutine korraldus kasutada nimetust vanematekogu koordineerija aitab meil suhtuda igasse kogudusevanemasse kui ühtse vanematekogu liikmesse.

¹² Koguduse juhatamine kätkeb enamat kui vaid õpetamist. Sama sõna kasutatakse ka kirjakohas 1. Timoteosele 3:4. Paulus ütles, et ülevaataja peaks olema „mees, kes oma peret hästi juhatab ja kellele lapsed alluvad”. Ilmselgelt ei tähenda sõna „juhatama” siin mitte ainult laste õpetamist, vaid ka perekonnas eestvedajaks olemist ning laste kasvatamist nii, et nad talle alluksid. Jah, vanemad on koguduses eestvedajaks, aidates kõigil Jehoovale alluda (1. Tim. 3:5).

13. Miks võib vanemate koosolekul otsuseni jõudmine aega võtta?

¹³ Selleks, et karja hästi juhatada, arutavad vanemad omavahel, mis on koguduse vajadused ja kuidas kogudust neis asjus aidata. Selle asemel et üks kogudusevanem langetaks kõik otsused, mis säästaks küll aega, järgivad vanematekogud esimese sajandi juhtiva kogu eeskuju, arutades asju ja otsides juhatust Pühakirjast. Nende eesmärk on rakendada Piibli põhimõtteid koguduse vajadusi arvestades. See õnnestub kõige paremini  siis, kui iga kogudusevanem valmistub vanemate koosolekuks, mõeldes Piibli põhimõtetele ning ustava ja aruka orja antud juhistele. Muidugi mõista nõuab selline ettevalmistus aega. Kui ollakse eri arvamusel, nagu juhtus esimesel sajandil, kui juhtiv kogu ümberlõikamisküsimust arutas, läheb ehk vaja lisaaega ja uurimistööd, et jõuda üksmeelsele Pühakirjal põhinevale otsusele (Ap. t. 15:2, 6, 7, 12–14, 28).

14. Kuidas suhtud sina sellesse, et vanematekogu töötab ühtselt koos? Miks sa nii tunned?

¹⁴ Mis juhtuks siis, kui üks kogudusevanem nõuaks, et asi lahendataks just nii, nagu tema tahab, või kui ta hakkaks oma ideid propageerima? Mis saaks siis, kui keegi esimesel sajandil elanud Diotrefese kombel ebakõla külvaks? (3. Joh. 9, 10.) Terve kogudus kannataks. Kuna Saatan üritas tekitada segadust esimese sajandi koguduses, võime olla kindlad, et ta tahab rikkuda ka tänapäeva koguduse rahu. Ta võib rõhuda isekatele inimlikele kalduvustele, nagu näiteks soovile silma paista. Seepärast on tähtis, et kogudusevanemad kasvataksid endas alandlikkust ja töötaksid ühtselt koos. Kui väga me küll hindame ühtse koguna tegutsevate vanemate alandlikkust!

„Manitsevad teid”

15. Milline ajend on kogudusevanematel, kui nad mõnd venda või õde manitsevad?

¹⁵ Seejärel rääkis Paulus vanemate ühest raskest, kuid tähtsast ülesandest: karja manitsemisest. Seda vastega „manitsema” tõlgitud algkeelset sõna kasutab Piibli kreekakeelses osas ainult Paulus. See sõna võib viidata otsekohesele nõuandele, mis pole  aga vaenulik (Ap. t. 20:31; 2. Tess. 3:15). Näiteks kirjutas Paulus korintlastele: „Ma ei kirjuta seda teie häbistamiseks, vaid et manitseda teid kui oma armsaid lapsi” (1. Kor. 4:14). Teda ajendas manitsema armastav hool teiste vastu.

16. Mida on vanematel teisi manitsedes hea meeles hoida?

¹⁶ Vanemad peavad meeles, kui tähtis on viis, kuidas nad teisi manitsevad. Nad püüavad Pauluse eeskujul olla lahked, armastavad ja abivalmid. (Loe 1. Tessalooniklastele 2:11, 12.) Muidugi ’hoiavad [vanemad] kõvasti kinni ustavast sõnast, rakendades õpetamiskunsti, et nad võiksid innustada tervistava õpetusega’ (Tiit. 1:5–9).

17., 18. Mida sa peaksid meeles pidama, kui kogudusevanem sind manitseb?

¹⁷ Mõistagi on ka kogudusevanemad ebatäiuslikud ja võivad öelda asju, mida nad hiljem kahetsevad (1. Kun. 8:46; Jaak. 3:8). Vanemad teavad ka, et vendadele ja õdedele pole nõuande saamine tavaliselt mitte „rõõmuks, vaid on kurvastuseks” (Heebr. 12:11). Niisiis, kui kogudusevanem kedagi manitseb, teeb ta seda tõenäoliselt pärast asja üle mõtisklemist ja selle pärast palvetamist. Kui kogudusevanem on sind manitsenud, kas oled tema armastavat hoolt hinnanud?

¹⁸ Mõelgem järgnevale näitele. Sul on tervisehäire, kuid sa ei tea täpselt, mis sul viga on. Siis aga annab arst teada su vaevuse põhjuse. Ehkki diagnoos on õige, on sul raske sellega leppida. Kas sa saad arsti peale pahaseks? Ei. Isegi kui ta soovitab sul operatsioonile minna, oled sa tõenäoliselt valmis seda tegema, kuna usud, et sellisest ravist on abi. Viis, kuidas arst sind informeerib, võib küll mõjutada su tundeid, kuid kas sa langetaksid oma otsuse pelgalt teavitamise viisi järgi? Ilmselt mitte. Samamoodi ära luba viisil, kuidas sind manitsetakse, takistada end kuulda võtmast neid, keda Jehoova ja Jeesus võivad kasutada, et anda sulle teada, kuidas sa saaksid tões edeneda ja end vaimselt kaitsta.

Ole kogudusevanemate eest Jehoovale tänulik

19., 20. Kuidas sa saad väljendada hindamist nende vastu, kes on „annid inimeste kujul”?

¹⁹ Kuidas sa näitaksid hindamist sulle tehtud kingituse vastu? Kas mitte nii, et kasutaksid seda? Jehoova on Jeesus Kristuse kaudu andnud meile „ande inimeste kujul”. Sa saad nende andide eest tänu väljendada näiteks selliselt, et kuulad tähelepanelikult vanemate kõnesid ja püüad neis toodud mõtete järgi toimida. Sul on võimalik näidata oma hindamist ka sellega, et annad koosolekutel sisukaid vastuseid ning lööd kaasa ettevõtmistes, milles vanemad on eestvedajad, näiteks põlluteenistuses. Kui sulle on olnud abi mõne kogudusevanema nõuandest, siis miks mitte seda talle öelda? Lisaks võiksid tänada kogudusevanema pereliikmeid. Et vanem saaks koguduses kõvasti tööd teha, võtab ta selleks ju aega perega koosolemise arvelt.

²⁰ Meil on tõepoolest palju põhjusi olla tänulikud kogudusevanemate eest, kes teevad meie keskel kõvasti tööd ning juhatavad ja manitsevad meid. Need „annid inimeste kujul” on tõesti armastav abi Jehoovalt!

Kas sa mäletad?

• Milliseid põhjusi oli Tessaloonika kristlastel oma kogudusevanemate hindamiseks?

• Mil moel kogudusevanemad sinu heaks ’kõvasti tööd teevad’?

• Mis kasu toob sulle see, et vanemad sind juhatavad?

• Mida sa peaksid meeles pidama, kui kogudusevanem sind manitseb?

[Küsimused]

[Pilt lk 27]

Kas sa hindad seda, et vanemad kogudust nii mitmeti karjatavad?