”Kuidas küll mina kuulutada saan?”

Kõikjal maailmas on suurepäraseid näiteid vendadest ja õdedest, kes teevad ustavalt kuulutustööd hoolimata tõsistest terviseprobleemidest. Võtkem näiteks Dalia, kes elab Leedu pealinnas Vilniuses.

Dalia on 30-ndates aastates kristlik õde. Sünnist saati on ta ajurabanduse tagajärgede all kannatanud. Selle terviserikke tõttu on tal halvatus ja raske kõnehäire. Tema jutust saavad täielikult aru ainult tema pereliikmed. Dalia elab koos oma ema Galinaga, kes tema eest hoolitseb. Kuigi Dalia elu on olnud täis probleeme ja muresid, on ta ikka positiivse ellusuhtumisega. Kuidas on see võimalik?

Galina selgitab: ”1999. aastal tuli mu nõbu Apolonija meile külla. Me panime tähele, et Apolonija, kes on Jehoova tunnistaja, tunneb väga hästi Piiblit, ning Dalia esitas talle palju küsimusi. Peagi hakkas mu nõbu Daliaga Piiblit uurima. Aeg-ajalt ühinesin nende uurimisega, et aidata Apolonijal Dalia jutust aru saada. Märkasin, et kõik, mida Dalia õppis, tõi talle palju kasu. Varsti palusin, et ka minuga Piiblit uuritaks.”

Piibli tõdesid mõistes hakkas Daliat üha enam vaevama üks küsimus. Viimaks tegi ta sellest juttu ja küsis Apolonija käest: ”Kuidas küll mina kuulutada saan, ma olen ju halvatud?” (Matt. 28:19, 20.) Apolonija kinnitas Daliale rahustavalt: ”Ära muretse. Jehoova aitab sind.” Ja tõesti, Jehoova aitab.

Kuidas siis Dalia kuulutustööd teeb? Mitmel viisil. Kristlikud õed aitavad tal Piibli sõnumit sisaldavaid kirju kirjutada. Dalia ütleb oma mõtted õdedele ja seejärel koostavad õed nende põhjal kirja. Dalia annab tunnistust ka sel moel, et saadab mobiiltelefoniga inimestele tekstisõnumeid. Ja kui ilm on hea, viivad koguduseliikmed ta välja, et siis koos lähedalasuvates parkides ja tänavatel inimestele tunnistust anda.

Dalia ja tema ema on vaimselt hästi edenenud. Nad mõlemad pühendusid Jehoovale ja lasid end 2004. aasta novembris ristida. 2008. aasta septembris moodustati Vilniuses poolakeelne grupp. Kuna grupis oli vaja rohkem kuningriigikuulutajaid, liitusid sellega ka Dalia ja tema ema. Dalia ütleb: ”Mõnel kuul, kui ma pole veel kuulutustööd teinud, hakkan muretsema. Kuid varsti pärast seda, kui olen Jehoovaga sellest palves rääkinud, teebki keegi minuga kuulutustöökokkuleppe.” Kuidas meie kallis õde Dalia oma olukorda suhtub? Ta ütleb: ”Haigus on halvanud mu keha, kuid mitte mu mõistust. Ma olen nii õnnelik, et saan teistele Jehoovast rääkida!”