Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Püsigem „ajutiste elanikena”

Püsigem „ajutiste elanikena”

„Ma kutsun teid üles kui võõramaalasi ja ajutisi elanikke: hoiduge edaspidigi lihalikest himudest.” (1. PEETR. 2:11)

UMBES 30 aastat pärast seda, kui Jeesus läks taevasse, kirjutas apostel Peetrus kirja „Pontoses, Galaatias, Kapadookias, Aasias ja Bitüünias hajali asuvaile ajutistele elanikele, kes on valitud” (1. Peetr. 1:1). On selge, et Peetrus viitas väljendiga „valitud” neile, kes olid tema sarnaselt võitud püha vaimuga ja „uuesti sündinud elavale lootusele” valitseda koos Kristusega taevas. (Loe 1. Peetruse 1:3, 4.) Kuid miks nimetas ta hiljem neid valituid „võõramaalasteks ja ajutisteks elanikeks”? (1. Peetr. 2:11.) Ja mis tähendus on sel meile tänapäeval, kui pidada silmas seda, et vaid umbes 1 igast 650 tegevtunnistajast kogu maailmas ütleb, et ta on võitu ja valitu?

1., 2. Kellele viitas Peetrus väljendiga „valitud” ja miks kutsus ta neid „ajutisteks elanikeks”?

2 Esimesel sajandil elanud võituid oli sobiv nimetada „ajutisteks elanikeks”. Tänapäeval veel elusolevate võitute sarnaselt olid nad maa peal ajutiselt. Paulus, kes oli „väikse karja” liige, selgitas: „Meie kodakondsus on taevas, kust me ka ootame innukalt päästjat, Issandat Jeesus Kristust” (Luuka 12:32; Filipl. 3:20). Kuna võitute „kodakondsus on taevas”, vahetavad nad surres maise elu millegi palju parema vastu — surematu elu vastu taevas. (Loe Filiplastele 1:21—23.) Niisiis on nad Saatana kontrolli all olevas maailmas sõna otseses mõttes vaid „ajutised elanikud”.

3. Milline küsimus kerkib seoses „teiste lammastega”?

3 Ent kuidas on lugu „teiste lammastega”? (Joh. 10:16.) On ju neil Piiblil põhinev kindel lootus elada igavesti maa peal ehk olla selle alalised  elanikud. Mõnes mõttes võib ka neid pidada praegu ajutisteks elanikeks. Miks võib nii öelda?

„KOGU LOODU AINA ÄGAB”

4. Mille suhtes on maailma liidrid jõuetud?

4 Niikaua kui Jumal lubab Saatana kurjal maailmal eksisteerida, kannatavad kõik, kaasa arvatud kristlased, tagajärgede all, mis on tingitud Saatana mässust Jehoova vastu. Roomlastele 8:22 ütleb: „Me teame, et kogu loodu aina ägab üheskoos ja on valudes praeguseni.” Maailma liidrid, teadlased ja humanistid on jõuetud selle olukorra ees, ükskõik kui tõsiselt nad ei püüaks seda lahendada.

5. Mida on miljonid inimesed otsustanud teha alates aastast 1914 ja miks?

5 Seepärast on miljonid inimesed alates aastast 1914 otsustanud saada Jumala troonitud kuninga, Kristus Jeesuse kuulekateks alamateks. Neil pole mingit soovi olla osa Saatana maailmast ning nad keelduvad seda toetamast. Selle asemel kasutavad nad oma elu ja vara, et toetada Jumala kuningriiki ja teenida selle huve (Rooml. 14:7, 8).

6. Mis mõttes võib Jehoova tunnistajaid nimetada võõramaalasteks?

6 Enam kui 200 maal elavad Jehoova tunnistajad on seadusekuulekad kodanikud, ent hoolimata oma elupaigast on nad kui võõramaalased. Nad jäävad rangelt erapooletuks praegusaja poliitilistes ja sotsiaalsetes küsimustes. Nad peavad end juba nüüd Jumala loodava uue maailma kodanikeks. Neile toob rõõmu selle nägemine, et aeg, mis neil on jäänud elada ajutiste elanikena selles ebatäiuslikus maailmas, on lõpukorral.

Me ei püüa päästa Saatana maailma. Me toetame Jumala uut maailma

7. Kuidas saavad Jumala teenijad alalisteks elanikeks ja kus nad elama hakkavad?

7 Peagi kasutab Kristus oma väge, et hävitada Saatana kuri maailm. Kristuse täiuslik valitsus vabastab maa patust ja kannatustest. See kõrvaldab kõik nähtavad ja nähtamatud jäljed mässust, millega seati kahtluse alla Jehoova õigus olla kõrgeim valitseja. Jumala ustavatel teenijatel on võimalik  saada maapealse paradiisi alalisteks elanikeks. (Loe Ilmutus 21:1—5.) Siis on loodu lõplikult vabastatud „kaduvuse orjusest” ja saanud „Jumala laste aulise vabaduse” (Rooml. 8:21).

MIDA TÕELISTELT KRISTLASTELT OODATAKSE?

8., 9. Selgita, mida Peetrus mõtles, öeldes: „Hoiduge . . . lihalikest himudest.”

8 Peetrus selgitab, mida kristlastelt oodatakse: „Armsad, ma kutsun teid üles kui võõramaalasi ja ajutisi elanikke: hoiduge edaspidigi lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu” (1. Peetr. 2:11). See nõuanne oli eelkõige suunatud võitud kristlastele, kuid see kehtib sama hästi ka Jeesuse teiste lammaste kohta.

9 Mõned himud pole iseenesest väärad, kui neid rahuldatakse Looja seatud viisil. Tegelikult teeb see elu isegi mõnusamaks. Näiteks on täiesti normaalseks sooviks nautida head toitu ja jooki, lahutada meelt või tunda rõõmu ülesehitavast seltskonnast. Ka soov seksuaalnaudingute järele oma abikaasaga on igati kohane ja sellel on abielus oma koht (1. Kor. 7:3—5). Peetrus kõneles aga „lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu”. Piiblitõlge „New International Version” kasutab siinkohal veel selgemat sõnastust, rääkides „patustest ihadest”. On ilmne, et kristlastena tuleb meil ohjeldada igat himu, mis on Jehoova eesmärgiga vastuolus ja mis võiks kahjustada meie suhteid temaga. Vastasel juhul võib tekkida oht, et me kaotame oma hinge.

10. Millistel viisidel meelitab Saatan kristlasi saama tema maailma osaks?

10 Saatana eesmärk on nõrgestada tõeliste kristlaste otsustavust pidada end selles maailmas „ajutisteks elanikeks”. Materialismi lummus, ebamoraalsuse võluvus, kuulsusjanu, minakeskse hoiaku meelitus ja natsionalismi külgetõmme — need kõik on Saatana lõksud, mida on tähtis ära tunda. Kui oleme võtnud nõuks hoiduda neist kahjulikest lihalikest himudest, näitame selgelt, et me ei taha olla osa Saatana kurjast maailmast. Me tõendame, et elame selles maailmas kõigest ajutiselt. Meie südamesooviks on elada alaliselt Jumala uues õiglases maailmas ja me näeme selle nimel kõvasti vaeva.

HEA KÄITUMINE

11., 12. Kuidas võõramaalastesse mõnikord suhtutakse ja mida mõtlevad mõned Jehoova tunnistajatest?

11 Peetrus annab salmis 12 teada, mida veel kristlastelt kui „ajutistelt elanikelt” oodatakse: „Käituge alati hästi rahvaste hulgas, et nad selles, mille pärast nad teist kui kurjategijaist halba räägivad, teie häid tegusid nähes tooksid Jumalale ülistust arunõudmise päeval.” Mõnikord kritiseeritakse välismaalasi, kes on otsekui ajutised elanikud võõral maal. Neisse võidakse koguni suhtuda kui kurjategijatesse pelgalt sellepärast, et nad erinevad teistest. Nende kõnepruuk, teod, riietus ja vahest isegi välimus võib olla mõnevõrra erinev. Ent kui nad teevad häid tegusid, teisisõnu käituvad hästi, osutuvad nende kohta esitatud negatiivsed kommentaarid alusetuteks.

12 Samal kombel erinevad tõelised kristlased paljudest omakandi inimestest näiteks selle poolest, millest nad  vestlevad või millega nad meelt lahutavad. Nende riietus ja välimus eristab neid tihtipeale enamikust inimestest. Selliste erinevuste tõttu on mõned, kes on jäänud uskuma valesid, tembeldanud neid kurjategijateks. Samas on ka neid, kes kiidavad tunnistajaid nende hea käitumise eest.

13., 14. Kuidas mõistetakse tarkus „õigeks selle tegude põhjal”? Too näiteid.

13 Jah, hea käitumine võib lükata ümber õigustamatu kriitika. Isegi Jeesust, ainsat inimest, kes oli Jumalale täiuslikult ustav, süüdistati valelikult. Mõned nimetasid teda „õgardiks ja veinijoodikuks, maksukogujate ja patuste sõbraks”. Tõsiasi on aga see, et oma hea käitumisega kummutas ta väited selle kohta, nagu oleks ta kurjategija. „[Tarkus] mõistetakse . . . õigeks selle tegude põhjal,” sõnas Jeesus (Matt. 11:19). Sama kehtib ka tänapäeval. Näiteks peavad mõned, kes elavad Saksamaal Seltersi Peeteli naabruses, veidrateks seal teenivaid vendi ja õdesid. Kuid kohalik linnapea astus nende kaitseks välja, öeldes: „Jehoova tunnistajatel, kes seal töötavad, on küll oma eluviis, kuid keegi neist ei häiri mitte kuidagi teisi kogukonnas.”

Piibli tõde on ühendanud selle vene pere

14 Sarnase järelduseni jõuti hiljuti seoses Moskva Jehoova tunnistajatega. Neid oli valelikult süüdistatud mitmetes väärtegudes. Euroopa Inimõiguste Kohus Prantsusmaal Strasbourgis langetas aga 2010. aasta juunikuus otsuse: „Kohus leiab, et [Moskva linn] on rikkunud hageja õigust usu- ja kogunemisvabadusele. Siseriiklikud kohtud pole toonud „asjakohaseid ja piisavaid” tõendeid, näitamaks, et hageja ühendus” on süüdi näiteks selles, et on lõhkunud perekondi, õhutanud üksikisikuid enesetapule ja keeldunud meditsiinilisest ravist. Seega „oli siseriiklike kohtute kehtestatud sanktsioon liigselt äärmuslik . . . ja võrreldes taotletava legitiimse eesmärgiga ebaproportsionaalne”.

KOHANE ALLUMINE

15. Millist Piibli põhimõtet järgivad tõelised kristlased kõikjal maailmas?

15 Jehoova tunnistajad Moskvas — tegelikult kõikjal maailmas — täidavad veel üht kristlastele seatud nõuet, mille Peetrus välja tõi. Ta kirjutas: „Alluge Issanda pärast kogu inimeste loodud korrale: olgu kuningale kui ülemale või võimukandjaile” (1. Peetr. 2:13, 14). Ehkki tõelised kristlased pole osa sellest kurjast maailmast, alluvad nad meeleldi valitsusvõimudele nende „suhtelistel positsioonidel”, nagu Paulus neid õhutas. (Loe Roomlastele 13:1, 5—7.)

16., 17. a) Mis näitab, et me pole valitsusvastased? b) Mida on mõned poliitikud tunnistanud?

 16 See, et Jehoova tunnistajad elavad praeguses maailmas kui „ajutised elanikud”, ei tähenda, et nad avaldaksid riigikorra vastu vaikides protesti. Nad ei seisa vastu neile ega takista neid, kes soovivad poliitilistes ja ühiskondlikes küsimustes oma sõna sekka öelda. Erinevalt paljudest teistest usurühmitustest ei sekku Jehoova tunnistajad poliitikasse. Nad ei püüa kunagi dikteerida, millist poliitikat võimuesindajad peaksid ajama. Oleks täiesti alusetu arvata, et nad üritaksid rikkuda avalikku korda või õõnestada valitsuse tegevust.

17 Alludes riigiametnikele kooskõlas Peetruse nõuandega „austage kuningat”, osutavad kristlased neile ametiisikutele lugupidamist ja austust, mida nad oma positsiooni tõttu väärivad (1. Peetr. 2:17). Mõnikord on ametnikud tunnistanud, et Jehoova tunnistajad ei anna neile mingit põhjust muretsemiseks. Näiteks ütles Saksa poliitik Steffen Reiche, Brandenburgi liidumaa valitsuskabineti endine minister ja hilisem Saksa parlamendi liige: „Jehoova tunnistajad ilmutasid laagrites ja vangistuses olles üllaid omadusi, mis on praegu ja olid ka minevikus hädatarvilikud demokraatliku õigusriigi püsimajäämiseks. Pean silmas nende kompromissitust SS-laste ees ja nende kaastunnet teiste vangide suhtes. Arvestades üha kasvavat vaenulikkust välismaalaste ning ka poliitiliste ja ideoloogiliste teisitimõtlejate vastu, peaksid sellised omadused olema kohustuslikud igale meie riigi kodanikule.”

ARMASTUSE ILMUTAMINE

18. a) Miks see on loomulik, et me armastame kogu oma vennaskonda? b) Mida on mõned kõrvalseisjad märkinud?

18 Peetrus kirjutas: „Armastage kogu vennaskonda, kartke Jumalat” (1. Peetr. 2:17). Kuna Jehoova tunnistajad tunnevad Jumala ees tervemeelset kartust ega soovi talle meelepaha valmistada, annab see neile lisatõuke tema tahet täita. Nad on rõõmsad, et saavad teenida Jehoovat osana ülemaailmsest vennaskonnast, kellel on seesama soov. Niisiis on täiesti loomulik see, et nad armastavad kogu vennaskonda. Selline vennalik armastus, mis on tänapäeva isekas maailmas nii haruldane, on vahel üllatanud neid, kes pole meiega sama usku. Näiteks oli üks giid, kes töötas ühe Ameerika reisibüroo heaks, hämmastunud, kui armastavad ja abivalmid olid kohalikud tunnistajad välisdelegaatide vastu 2009. aastal peetud rahvusvahelise konvendi ajal Saksamaal. See naine ütles, et on palju aastaid giidina töötanud, kuid pole kunagi midagi seesugust näinud. Hiljem märkis üks tunnistaja: „Ta rääkis meist ainult ülivõrdes!” Kas sa oled kuulnud kedagi ütlemas midagi sarnast, kui oled käinud mõnel konvendil?

19. Mis peaks olema meie kindel otsus ja miks?

19 Kõigil eespool mainitud viisidel — ja rohkematelgi — on Jehoova tunnistajad sõna otseses mõttes näidanud, et nad on praeguses Saatana maailmas „ajutised elanikud”. Ja nad on rõõmuga otsustanud seda ka edaspidi olla. Neil on kindel ja igati põhjendatud lootus, et peagi saavad neist Jumala uue õiglase maailma alalised elanikud. Kas ei igatse sinagi sedasama?