1., 2. a) Milline oli Jeesuse sõnul tähtsuselt teine käsk Moosese seaduses? b) Milliseid küsimusi me käsitlema hakkame?

ET JEESUST proovile panna, küsis üks variser: „Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?” Nagu nägime eelmisest artiklist, vastas Jeesus, et suurim ja esimene käsk on: „Sa pead armastama Jehoovat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega.” Ta lisas: „Teine, selle sarnane, on see: „Sa pead armastama oma ligimest nagu iseennast.”” (Matt. 22:34—39.)

² Jeesus lausus, et meil tuleb armastada oma ligimest nagu iseennast. Seega tasub meil endalt küsida: kes õigupoolest on mu ligimene ja kuidas ligimesearmastust tegudega näidata?

3., 4. a) Millise tähendamissõna tõi Jeesus vastuseks mehe küsimusele „Kes õigupoolest on mu ligimene”? b) Kuidas aitas samaarlane meest, kes oli paljaks röövitud, läbipekstud ja poolsurnuna maha jäetud? (Vaata pilti artikli alguses.)

³ Mõtle sellele, mida Jeesus vastas mehele, kes end õigustada tahtis. Mees küsis: „Kes õigupoolest on mu ligimene?”  Jeesus jutustas seepeale tähendamissõna halastajast samaarlasest. (Loe Luuka 10:29—37.) Oleks olnud igati ootuspärane, et Iisraeli preester ja leviit näitavad oma tegudega, et nad on ligimesed mehele, kes on paljaks röövitud, läbipekstud ja poolsurnuna maha jäetud. Nemad aga kõnnivad mehest lihtsalt mööda. Nende asemel tõttab hädalist aitama samaarlane — mees, kes kuulus Moosese seadust järgiva rahva hulka, kuid keda juudid põlgasid (Joh. 4:9).

⁴ Kaastundest valas samaarlane mehe haavadele õli ja veini. Samuti andis ta võõrastemajapidajale mehe eest hoolitsemiseks kaks denaari, mis võrdus umbes kahe päeva palgaga (Matt. 20:2). Niisiis on kerge mõista, kes oli läbipekstud mehe tõeline ligimene. Jeesuse tähendamissõna õpetab ilmekalt, et me peaksime kõigile inimestele halastust ja armastust osutama.

5. Kuidas osutasid Jehoova teenijad ligimesearmastust pärast üht hiljutist loodusõnnetust?

⁵ Tänapäeva maailmas pole üldsegi kerge leida selliseid inimesi, nagu oli halastaja samaarlane. Eriti peab see paika praegustel keerulistel viimsetel päevadel, kui paljud on ilma loomupärase kiindumuseta, metsikud ning hea põlgajad (2. Tim. 3:1—3). Olukord võib muutuda veelgi kriitilisemaks siis, kui on toimunud loodusõnnetus. Mõtle, mis juhtus pärast seda kui New Yorgi linna tabas 2012. aasta oktoobris orkaan Sandy. Ühes linnaosas, mis iseäranis kõvasti kannatada sai, riisusid kurjategijad kohalikke elanikke, kes juba niigi kannatasid, kuna neil polnud elektrit, kütet ega muud vajalikku. Samas piirkonnas tegutsesid aga ka Jehoova tunnistajad, kes organiseerisid abi oma usukaaslastele ja teistele. Tõelised kristlased teevad seda, sest nad armastavad oma ligimesi. Kuidas veel ligimesearmastust tegudega näidata?

6. Kuidas on kuulutustöö seotud ligimesearmastusega?

⁶ Aita inimestel Jumalat tundma õppida. Me saame seda teha nii, kui püüame suunata nende tähelepanu „pühakirja lohutusele” (Rooml. 15:4). Hea viis osutada ligimesearmastust on jagada inimestele kuulutustööd tehes Piibli tõde (Matt. 24:14). Milline au on meil küll kuulutada kuningriigisõnumit, mis lähtub „Jumalalt, kes annab lootuse”! (Rooml. 15:13.)

7. Mis on kuldne reegel ja kuidas Jumal meid õnnistab, kui me sellest oma elus juhindume?

⁷ Järgi kuldset reeglit. Kuldse reegli leiame Jeesuse kuulsast mäejutlusest. Ta sõnas: „Kõike, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, peate tegema ka neile; just seda õpetavadki Seadus ja Prohvetid” (Matt. 7:12). „Seadus” hõlmab Piibli viit esimest Moosese raamatut ja „Prohvetid” heebreakeelse osa prohvetiraamatuid. Kui kohtleme teisi nii, nagu Jeesus õpetas, toimime kooskõlas „Seaduse” ja „Prohvetite” vaimuga. Neist kirjutistest on näha, et Jumal õnnistab kõiki, kes on teiste vastu armastavad. Näiteks ütles Jehoova Jesaja kaudu: „Pange tähele õigust ja olge õiglased . . . Õnnis on inimene, kes nõnda teeb” (Jes. 56:1, 2). Jehoova õnnistab meid, kui oleme oma tegemistes kaasinimestega armastavad ja õiglased.

8. Miks tuleb meil olla armastavad oma vaenlaste vastu ja millised tulemused sel võivad olla?

⁸ Armasta oma vaenlasi. „Te olete kuulnud, et on öeldud: „Sa pead armastama oma ligimest ja vihkama oma  vaenlast,” ” lausus Jeesus. „Ent mina ütlen teile: armastage jätkuvalt oma vaenlasi ja palvetage aina nende eest, kes teid taga kiusavad, et te osutuksite oma taevase Isa poegadeks” (Matt. 5:43—45). Ka Paulus väljendas sarnast mõtet, kui ta kirjutas: „Kui sinu vaenlasel on nälg, toida teda; kui tal on janu, anna talle juua” (Rooml. 12:20; Õpet. 25:21). Vastavalt Moosese seadusele pidid iisraellased aitama oma vaenlasel vabastada looma, kes koorma all lamas (2. Moos. 23:5). Sel viisil koos tegutsedes võisid vihameestest saada head sõbrad. See, et kristlased on oma armastust tegudega tõendanud, on sulatanud nii mõnegi vaenuliku inimese südame. Meid teeb nii rõõmsaks see, kui mõni meie vastane, koguni tagakiusaja, võtab tänu meie heale käitumisele tõe vastu.

9. Mida ütles Jeesus vennaga rahu sobitamise kohta?

⁹ Taotle rahu kõigi inimestega. (Heebr. 12:14.) Loomulikult hõlmab see ka meie suhteid usukaaslastega, sest Jeesus sõnas: „Kui sa nüüd oma andi altarile tood ja seal meenub sulle, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine ära; tee esmalt rahu oma vennaga, ning kui oled seejärel tagasi tulnud, too oma ohvriand” (Matt. 5:23, 24). Jumal õnnistab meid, kui osutame oma venna vastu armastust ja astume kiirelt samme, et rahu sobitada.

10. Miks me ei peaks teiste üle kohut mõistma?

¹⁰ Ära mõista teiste üle kohut. Jeesus ütles: „Ärge mõistke enam kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut, sest millise kohtuga teie kohut mõistate, sellisega mõistetakse kohut ka teie üle, ja millise mõõduga teie mõõdate, sellisega mõõdetakse ka teile. Miks sa siis näed pindu oma venna silmas, aga palki enda silmas ei pane tähele? Või kuidas sa saad öelda oma vennale: „Las ma tõmban välja pinnu sinu silmast”, kui su omas silmas on palk? Sa silmakirjatseja! Esmalt tõmba palk välja omast silmast ning siis sa näed selgelt ja saad tõmmata välja pinnu oma venna silmast” (Matt. 7:1—5). Kas pole see mõjus viis õpetada, et me ei tohiks kritiseerida teiste väikseid vigu, kui meil endal võib olla veel suuremaid puudusi?

11., 12. Millisel erilisel viisil me saame näidata ligimesearmastust?

¹¹ Me tahame näidata ligimesearmastust ühel erilisel moel. Nii nagu Jeesus, kuulutame meiegi head sõnumit Jumala kuningriigist (Luuka 8:1). Jeesus andis oma järelkäijatele ülesande teha „jüngriteks inimesi kõigi rahvaste hulgas” (Matt. 28:19, 20). Seda käsku täites püüame oma kaasinimesi aidata, et nad jätaksid laia ja avara tee, mis viib hävingusse, ja asuksid kitsale teele, mis viib ellu (Matt. 7:13, 14). Pole kahtlustki, et Jehoova õnnistab selliseid püüdeid.

¹² Jeesus aitas inimestel mõista, et nad vajavad oma elus Jumala juhatust (Matt. 5:3). Me jäljendame teda, kui räägime inimestele „Jumala head sõnumit” (Rooml. 1:1). Need, kes võtavad kuningriigisõnumi vastu, saavad Jeesus Kristuse kaudu Jumalaga lepitatud (2. Kor. 5:18, 19). Seega on hea sõnumi jagamine oluline viis ligimesearmastuse osutamiseks.

13. Mida sa tunned, kui saad aidata inimestel Jehoovat tundma õppida?

¹³ Kui teeme tõhusaid korduskülastusi ja juhatame koduseid piibliuurimisi, toob meile rahulolu see, et saame aidata inimestel hakata Jumala põhimõtete järgi elama. Piibliõpilane võib selle tulemusel oma elus kannapöörde teha (1. Kor. 6:9—11). On südantsoojendav näha, kuidas Jumal aitab neil, kellel on „igavese elu suhtes õige südamehoiak”, teha oma elus vajalikke muudatusi ja saada temaga sõbraks (Ap. t. 13:48). Niisiis asendub paljude inimeste meeleheide rõõmuga ja ebakindlus usaldusega oma taevase isa vastu. Meid teeb nii rõõmsaks see, kui näeme, kuidas uued Jehoova teenijad vaimseid edusamme teevad. Kas sinugi meelest on see suur au Jumala kuningriigi kuulutajana sel moel kaasinimestele armastust osutada?

14. Too oma sõnadega välja mõni armastuse tahk, mida kirjeldatakse tekstis 1. Korintlastele 13:4—8.

¹⁴ Kui rakendame suhetes teistega ellu Pauluse sõnu, hoiab see ära mitmeid probleeme. Nii toimides kogeme õnne ja Jumala soosingut. (Loe 1. Korintlastele 13:4—8.) Vaatame lühidalt, mida Paulus Jumala vaimu mõjul armastuse kohta ütles, ning kuidas me saame neist mõtetest juhinduda oma suhetes kaasinimestega.

15. a) Miks olla kannatlik ja lahke? b) Miks hoiduda kadestamisest ja hooplemisest?

¹⁵ „Armastus on kannatlik ja lahke.” Nii nagu Jumal on näidanud ebatäiuslike inimestega tegeledes üles kannatlikkust ja lahkust, tuleb meilgi käituda samamoodi siis, kui keegi meie vastu eksib, tegutseb mõtlematult või koguni hoolimatult. „Armastus ei ole kade.” Tõeline armastus ei lase meil hakata kadestama kellegi teise vara või ülesandeid koguduses. Kui meid juhib armastus, hoidume hooplemisest ega lähe ennast täis. Piibel ütleb: „Ülbed silmad ja hooplev süda, õelate lamp, on patt!” (Õpet. 21:4).

16., 17. Kuidas me saame toimida kooskõlas kirjakohaga 1. Korintlastele 13:5, 6?

¹⁶ Armastus ajendab meid olema kaasinimeste vastu viisakad. Me ei valeta, varasta ega tee mitte midagi muud, mis läheks vastuollu Jehoova seaduste ja põhimõtetega. Armastus aitab meil pidada silmas teiste heaolu, mitte keskenduda vaid sellele, mis on meile kasulik (Filipl. 2:4).

¹⁷ Tõeline armastus hoiab meid kergesti ärritumast, samuti „ei pea [see] arvet halva kohta” ehk teisisõnu me  ei pea teiste eksimuste kohta justkui päevikut (1. Tess. 5:15). Kui peaksime kellegi vastu vimma, oleks see Jumalale vastuvõetamatu. Sisuliselt võiks sellist käitumist võrrelda olukorraga, kui hoiame hõõgumas söetükke, mis võivad iga hetk põlema lahvatada, kahjustades seeläbi nii meid kui ka teisi (3. Moos. 19:18). Armastus rõõmustab ühes tõega, ega tunne „rõõmu ülekohtust”. Seepärast ei rõõmusta me siis, kui inimest, kes meid vihkab, tabab ebaõnn. (Loe Õpetussõnad 24:17, 18.)

18. Mida me õpime armastuse kohta tekstist 1. Korintlastele 13:7, 8?

¹⁸ Pane tähele, mida Paulus veel armastuse kohta ütleb. „See talub kõike.” Kui keegi solvab meid, ent palub andeks, siis armastus ajendab meid talle andestama. Armastus „usub kõike”, mis on kirjas Jumala Sõnas, ja teeb meid tänulikuks vaimse toidu eest, mida meile antakse. Armastus „loodab kõike”, mida Piibel tõotab, ning seetõttu tahame rääkida teistele oma lootusest (1. Peetr. 3:15). Katselepanevas olukorras palvetame ja loodame parimale lahendusele. Armastus „peab vastu kõiges”, ka siis, kui keegi meie vastu eksib või kui meid taga kiusatakse. Mis veel tähtsam, „armastus ei kao kunagi”. Jumalale ustavad inimesed osutavad seda igavesti.

19., 20. Kuidas näitab Piibel, et me peaksime alati osutama ligimesearmastust?

¹⁹ Piibli nõuandeid ellu rakendades saame osutada armastust oma ligimeste vastu. Me armastame kõiki inimesi, hoolimata nende kultuuritaustast. Meil on tarvis hoida meeles Jeesuse sõnu „Sa pead armastama oma ligimest nagu iseennast” (Matt. 22:39). Jumal ja Kristus ootavad, et armastaksime oma ligimesi. Kui sa vahel ei tea, kuidas oleks kõige õigem kaasinimest kohelda, palveta Jumala poole, et ta juhiks sind oma püha vaimuga. Jehoova õnnistab sellist teguviisi ja aitab meil tegutseda moel, millest ilmneb ligimesearmastus (Rooml. 8:26, 27).

²⁰ Piiblis nimetatakse käsku armastada oma ligimest nagu iseennast „kuninglikuks seaduseks” (Jaak. 2:8). Pärast seda kui Paulus oli maininud mõnda Moosese seaduse käsku, ütles ta: „Mis tahes muu käsk on võetud kokku selle sõnaga: „Sa pead armastama oma ligimest nagu iseennast.” Armastus ei tee ligimesele kurja; seega on armastus seaduse täitmine” (Rooml. 13:8—10). Osutagem niisiis alati ligimesearmastust.

21., 22. Miks me peaksime armastama Jumalat ja ligimest?

²¹ Kui mõtleme selle peale, miks olla armastavad oma kaasinimeste vastu, siis oleks hea meenutada Jeesuse sõnu, kes ütles, et tema Isa laseb „päikesel tõusta kurjade ja heade üle ning vihmal sadada õigete ja ülekohtuste peale” (Matt. 5:43—45). Olenemata sellest, kas meie ligimene on siis õige või ülekohtune, on meil Jumala ees kohustus teda armastada. Nagu juba öeldud, on üks tähtis viis seda teha see, et jagame temaga kuningriigisõnumit. Jumalal on palju õnnistusi varuks kõigile, kes head sõnumit kuulda võtavad.

²² Meil on küllaga põhjuseid Jehoovat jäägitult armastada. Samuti on olemas loendamatuid viise ligimesearmastuse väljendamiseks. Kui osutame armastust Jumala ja ligimese vastu, siis näitame, et peame tähtsaks Jeesuse õpetusi nende elutähtsate teemade kohta. Mis aga kõige tähtsam, sellega me rõõmustame oma armastavat taevast isa Jehoovat.