1. Mida inimesed ihkavad ja kes suudavad seda vajadust rahuldada?

INIMESED ihkavad, et neil oleksid teistega lähedased suhted. Üks sõnaraamat ütleb, et inimesed on „lähedased, kui nad teineteisele väga meeldivad ja teineteist väga hästi tunnevad”. Loomulikult me tunneme rõõmu lähedastest suhetest pereliikmete ja sõpradega, kes meid armastavad, hindavad ja mõistavad. Kuid kõige lähedasemad suhted peaksid meil olema meie vägeva Loojaga (Kog. 12:1).

2. Mida Jehoova meile lubab, ent miks paljud seda ei usu?

² Jehoova õhutab meid oma Sõnas saama temaga lähedaseks ja lubab, et kui me nii teeme, saab tema meiega lähedaseks (Jaak. 4:8). Milline vaimustav mõte! Ometi peavad paljud inimesed ebamõistlikuks uskuda, et Jumal tahab nendega lähedane olla. Nad tunnevad, et pole väärt talle lähenema või et ta on liiga kaugel, et talle võiks läheneda. Kas lähedus Jehoovaga on tõepoolest võimalik?

3. Mida me peaksime Jehoova kohta mõistma?

³ Tegelikult ei ole Jehoova „kaugel mitte ühestki”, kes soovib teda leida — teda on võimalik tundma õppida. (Loe Apostlite teod 17:26, 27; Laul 145:18.) Jumala eesmärk on, et isegi ebatäiuslikud inimesed saaksid temaga lähedaseks  ja ta on meeleldi valmis osutama oma soosingut neile kui lähedastele sõpradele (Jes. 41:8; 55:6). Laulik ütles omast kogemusest Jehoova kohta: „Sina kuulad palvet, kõiksugused inimesed tulevad su juurde. Õnnelik on see, kelle sa valid ja tood enda ligi” (Laul 65:3, 5, UM). Uurime nüüd piiblijutustust Juuda kuningas Aasast. Vaatame, kuidas sai tema Jumalaga lähedaseks ja mida Jehoova omalt poolt tegi. *

4. Millist eeskuju andis kuningas Aasa Juuda rahvale?

⁴ Kuningas Aasa tegutses puhta jumalakummardamise heaks suure innuga, kui ajas maalt välja templiprostituudid ja kõrvaldas ebajumalad, keda paljud kummardasid (1. Kun. 15:9—13). Kuna ta ise oli nii toiminud, võis ta puhta südamega ergutada ka teisi otsima „Jehoovat, nende vanemate Jumalat”, ja täitma „käsuõpetust ning käske”. Jehoova õnnistas Aasa esimest kümmet valitsusaastat, nii et maal oli täielik rahu. Mida pidas Aasa selle rahu põhjuseks? Ta ütles rahvale: „Me oleme otsinud Jehoovat, oma Jumalat, oleme otsinud ja tema on meile ümberkaudu rahu andnud!” (2. Ajar. 13:23—14:6.) Mis juhtus edasi?

5. Milline olukord pani Aasa usalduse Jehoova vastu proovile ja milline oli tulemus?

⁵ Pane ennast hetkeks Aasa olukorda. Etiooplane Serah oli tulnud Juuda vastu miljonimehelise sõjaväega ja kolmesaja sõjavankriga (2. Ajar. 14:7—9). Mida sina oleksid tundnud, kui oleksid näinud sellist tohutut armeed marssimas su kuningriigi poole? Sul endal on kõigest 580 000 meest! Kas sa mõtleksid, et miks lubab Jumal kaks korda suuremal sõjaväel sulle kallale tungida? Kas sa püüaksid oma tarkusega seda olukorda lahendada? Aasa edasised sammud näitasid selgelt, et tal on Jehoovaga lähedased ja usalduslikud suhted. Ta palvetas tuliselt: „Aita meid, Jehoova, meie Jumal, sest me toetume sinule ja oleme tulnud sinu nimel selle hulga vastu! Jehoova! Sina oled meie Jumal, ära luba, et inimene oleks sinust üle!” Kas Jumal võttis tema anumist kuulda? Piiblis öeldakse: „Jehoova lõi etiooplasi.” Mitte ükski neist ei jäänud ellu. (2. Ajar. 14:10—12.)

6. Milles tuleks meil Aasa eeskuju järgida?

⁶ Mis aitas Aasal täielikult usaldada Jehoova juhatust ja kaitset? Piibel ütleb, et „Aasa tegi, mis on õige Jehoova silmis” ja et Aasa süda oli „täielikult Jehoovaga” (1. Kun. 15:11, 14, UM). Meiegi peaksime teenima Jumalat kogu südamest. See on ülitähtis, kui soovime, et meil oleksid temaga lähedased suhted praegu ja tulevikus. Võime Jehoovale tõesti tänulikud olla, et ta on teinud algust ja tõmmanud meid enda juurde ning aidanud meil teda tundma õppida ja tema lähedal püsida. Vaatame nüüd kahte viisi, kuidas on Jumal seda teinud.

7. a) Mida on Jehoova teinud, mis tõmbab meid tema juurde? b) Mis on kõige tähelepanuväärsem viis, kuidas Jumal meid enda juurde tõmbab?

⁷ Jehoova näitas oma armastust inimpere vastu sellega, et andis meile koduks imekauni maa. Ta osutab seda armastust siiani, andes meile eluks kõik vajaliku (Ap. t. 17:28; Ilm. 4:11). Mis veelgi tähtsam, Jehoova hoolitseb  meie usuliste vajaduste eest (Luuka 12:42). Samuti kinnitab ta meile, et kuulab isiklikult me palveid (1. Joh. 5:14). Ent kõige tähelepanuväärsem viis, kuidas Jumal meid enda juurde tõmbab ja kuidas meie saame tema juurde tulla, on see, et ta on lunastuse kaudu meile osutanud oma suurt armastust. (Loe 1. Johannese 4:9, 10, 19.) Jehoova saatis oma „ainusündinud Poja” maa peale, et meid patust ja surmast vabastada (Joh. 3:16).

8., 9. Milline roll on Jeesusel Jehoova eesmärgis?

⁸ Jehoova on teinud võimalikuks selle, et lunastuse kaudu saaksid elu tagasi isegi enne Kristust elanud inimesed. Hetkest, kui Jehoova tegi teatavaks ennustuse inimkonna tulevase päästja kohta, oli lunastus tema silmis sama hästi kui makstud, sest ta teadis, et tema eesmärk ei nurju iialgi (1. Moos. 3:15). Sajandeid hiljem väljendas Paulus Jumalale tänu vabastuse eest „lunahinna alusel, mille maksis Kristus Jeesus”. Ta lisas: „Jumal andestas minevikus tehtud patud, ilmutades tollal kannatlikkust.” (Rooml. 3:21—26.) Jeesusel on tõesti väga oluline roll selles, et võiksime saada Jumalaga lähedaseks.

⁹ Alandlikel inimestel on võimalik Jehoovat tundma õppida ja temaga lähedastes suhetes olla üksnes tänu Jeesusele. Kuidas Piibel seda tõsiasja rõhutab? Paulus kirjutas: „Jumal soovitab meile oma armastust sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused” (Rooml. 5:6—8). Jumal tõi lunastusohvri mitte sellepärast, et me seda vääriksime, vaid sellepärast, et ta armastab meid. Jeesus ütles: „Keegi ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes on mu saatnud.” Ühel teisel korral sõnas ta: „Keegi ei tule Isa juurde muidu kui minu kaudu.” (Joh. 6:44; 14:6.) Püha vaimu abil tõmbab Jehoova Jeesuse kaudu inimesi enda juurde ja aitab neil jääda tema armastusse ning annab neile igavese elu lootuse. (Loe Juuda 20, 21.) Uurime veel üht viisi, kuidas Jehoova meid enda juurde tõmbab.

10. Mida sellist Piibel meile õpetab, mis aitab meil saada Jumalaga lähedasemaks?

¹⁰ Selles artiklis oleme siiani tsiteerinud kirjakohti 14. Piibli raamatust või neile viidanud. Kuidas me oleksime ilma Piiblita saanud teada, et meil on võimalik oma Loojaga lähedaseks saada? Või kuidas oleksime ilma Piiblita teadnud midagi lunastusest ja võimalusest tulla Jeesuse kaudu Jumala ligi? Jehoova on püha vaimu kaudu juhtinud Piibli kirjutamist. Sealt võime lugeda nii tema kütkestavast isiksusest kui ka tema suurejoonelistest eesmärkidest. Näiteks kirjakohas 2. Moosese 34:6, 7 ütleb Jehoova Moosesele, et ta on „halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu”. Keda küll ei tõmbaks sellise isiku poole? Jehoova teab, et mida rohkem me teda Piibli lehekülgede kaudu tundma õpime, seda reaalsemaks ta meile saab ja seda lähedasemana me end temaga tunneme.

11. Miks peaksime Jumala omadusi ja teguviise tundma õppima? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹¹ Seoses sellega, kuidas rajada Jumalaga lähedasi suhteid, öeldakse raamatu „Tule Jehoova ligi” eessõnas: „Kõik sõprussuhted, mis me loome,  põhinevad teise isiku tundmisel, tema loomuomaduste hindamisel ja imetlemisel. Seepärast on väga oluline uurida, mida Piibel näitab Jumala omaduste ja teguviiside kohta.” Võime olla ülimalt tänulikud, et Jehoova on lasknud oma Sõna kirja panna meile arusaadaval viisil.

12. Miks lasi Jehoova inimestel Piibli kirja panna?

¹² Jehoova oleks võinud lasta Pühakirja inglitel kirja panna, sest nad on meist ja meie tegemistest väga huvitatud (1. Peetr. 1:12). Pole kahtlustki, et inglid võinuks Jumala sõnumi inimkonnale üles tähendada. Ent kas nad oleksid näinud asju inimeste seisukohast ja osanud seostada neid meie vajaduste, nõrkuste ja püüdlustega? Ei, ja Jehoova teadis seda. Tänu sellele, et ta lasi inimestel Piibli kirjutada, on meil sellest palju kergem aru saada. Me mõistame piiblikirjutajate ning teiste piiblitegelaste mõtteid ja tundeid, kui nad kirjeldavad oma pettumusi, kahtlusi, hirme ja eksimusi, aga ka rõõme ja kordaminekuid. Kõik piiblikirjutajad sarnanesid prohvet Eelijaga, kes oli „samasuguste tunnetega inimene nagu meie” (Jaak. 5:17).

13. Mida sa tunned, kui loed Joona esitatud palvet?

¹³ Mõtle näiteks, kas ingel oleks suutnud anda täielikult edasi Joona tundeid, kui too põgenes Jumala antud ülesande eest. Kui palju parem on see, et Jehoova lasi Joonal endal oma loo kirja panna, sealhulgas tema siira abipalve, kui ta oli mere sügavustes! Joona ütles: „Kui mu elu oli hääbumas, meenutasin ma Jehoovat” (Joona 1:3, 10; 2:2—10, UM).

14. Tänu millele me Jesaja sõnu mõistame?

¹⁴ Jehoova lasi ka prohvet Jesajal  oma tunnetest kirjutada. Saanud nägemuse Jumala auhiilgusest, kirjeldas Jesaja, kui patune ta on, öeldes: „Häda mulle! Ma olen kadunud mees, sest mu huuled on rüvedad, ma elan rüvedate huultega rahva keskel ja mu silmad on näinud kuningat, vägede Jehoovat ennast!” (Jes. 6:5, UM). Kas oleks mõni ingel saanud midagi sellist kirja panna? Ei oleks. Ent Jesaja sai seda teha ning meil on lihtne tema tundeid mõista.

15., 16. a) Mille tõttu on meil võimalik mõista teiste inimeste tundeid? Too näiteid. b) Mis aitab meil Jehoovaga lähedasemaks saada?

¹⁵ Kas inglid oleksid saanud enda kohta öelda nagu Jaakob, et nad pole väärt Jehoova armastust või nagu Peetrus, et nad on patused? (1. Moos. 32:11; Luuka 5:8.) Või kas nad oleksid löönud kartma samamoodi kui Jeesuse jüngrid? Või kas inglid oleksid pidanud nagu Paulus ja teised võtma kokku julguse, et vastupanu kohates head sõnumit rääkida? (Joh. 6:19; 1. Tess. 2:2.) Ei, inglid on igas mõttes täiuslikud ja nad on üleinimlikud olendid. Kui aga ebatäiuslikud inimesed selliseid tundeid kirjeldavad, siis me mõistame neid hästi, kuna oleme ise samasugused. Seepärast on meil Jumala Sõna lugedes võimalik järgida nõuannet „rõõmustage koos rõõmsatega, nutke koos nutjatega” (Rooml. 12:15).

¹⁶ Kui mõtiskleme selle üle, kuidas Jehoova oma ustavaid teenijaid minevikus kohtles, õpime tema kohta lugematul hulgal imelisi asju ning näeme, kui kannatlikult ja armastavalt on ta tegelenud ebatäiuslike inimestega, et nendega lähedaseks saada. Seda tehes õpime Jehoovat väga hästi tundma ja sügavalt armastama ning meil on võimalik saada temaga lähedasemaks. (Loe Laul 25:14.)

17. a) Millist tarka nõu Asarja Aasale andis? b) Millest on näha, et Aasa eiras Asarja nõuannet, ja mis oli tagajärg?

¹⁷ Kui kuningas Aasa oli saavutanud Etioopia sõjaväe üle võimsa võidu, ütles Jumala prohvet Asarja talle ja tema rahvale: „Jehoova on teiega, kui teie olete temaga, ja kui te otsite teda, siis te leiate tema; aga kui te tema maha jätate, siis jätab tema teid maha!” (2. Ajar. 15:1, 2). Hiljem aga ei järginud Aasa seda head ja tarka nõuannet. Kui Juudat ründas põhjapoolne Iisraeli kuningriik, pöördus ta abi saamiseks süürlaste poole. Selle asemel et Jehoovat taas appi hüüda, sõlmis ta liidu paganrahvaga. Seepärast ütles Jehoova Aasale: „Seda sa tegid jõledasti, sest nüüdsest peale on sul sõjad!” Aasa võimuloleku ülejäänud aastad olidki täis sõdimist. (2. Ajar. 16:1—9.) Mida me sellest õpime?

18., 19. a) Mida meil tuleks teha, kui oleme hakanud Jumalast kaugenema? b) Mis aitab meil saada Jehoovaga üha lähedasemaks?

¹⁸ Me ei tohiks kunagi Jehoovast eemale tõmbuda. Juhul kui oleme hakanud temast kaugenema, peaksime tegutsema Hoosea 12:7 (UM) sõnade järgi. Seal öeldakse: „Pöördu siis tagasi oma Jumala juurde, hoia alal truud armastust ja õiglust ning looda alati oma Jumala peale.” Kui näitame üles hindamist lunastusohvri vastu ja uurime hoolega Jumala Sõna Piiblit, aitab see meil temaga aina lähedasemaks saada. (Loe 5. Moosese 13:5.)

¹⁹ Laulik kirjutas: „Minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi!” (Laul 73:28). Püüa Jehoovat üha paremini tundma õppida, nii süveneb sinu armastus tema vastu. Kui saad Jehoovaga lähedasemaks, saab tema sinuga lähedasemaks nüüd ja kogu igaviku jooksul!