1., 2. Millise ülesande andis Jehoova Moosesele ning mida ta Moosesele kinnitas?

MIDA sa tunneksid, kui peaksid seisma maa kõige vägevama valitseja ees ja esindama Jehoova rahvast? Ilmselt oleksid närvis, tunneksid küündimatust ja hirmu. Kuidas sa selleks valmistuksid? Mida sa teeksid, et lisada kaalu enda kui kõikvõimsa Jumala saadiku sõnadele?

² Just sellise olukorraga seisis silmitsi Mooses. Jehoova ütles talle, kõige „alandlikumale [mehele] kõigist inimestest maa peal”, et ta läheks vaarao ette ning vabastaks Jumala rahva Egiptuse orjuse ja rõhumise alt (4. Moos. 12:3). Nagu hiljem ilmnes, oli vaarao lugupidamatu ja ülbe mees (2. Moos. 5:1, 2). Kuid Jehoova soovis, et Mooses edastaks vaaraole käsu, et too laseks kolme miljoni pealisel orjarahval Egiptusest ära minna. On mõistetav, miks Mooses küsis Jehoovalt: „Kes olen mina, et võiksin minna vaarao juurde ja viia Iisraeli lapsed Egiptusest välja?” Mooses võis tunda end küündimatuna seda ülesannet täitma. Jumal aga kinnitas talle, et ta pole üksi, kui ütles: „Mina olen sinuga.” (2. Moos. 3:9—12.)

3., 4. a) Mida võis Mooses karta? b) Miks võib öelda, et vahel võime kõik tunda midagi sellist nagu Mooses?

³ Mida võis Mooses karta? Ilmselt pelgas ta, et vaarao ei võta teda kui Jumal Jehoova saadikut vastu või ei pööra ta  sõnumile tähelepanu. Samuti pelgas ta, et ta oma rahvas ei usu, et Jehoova on määranud tema neid Egiptusest välja viima. Seepärast ütles Mooses Jehoovale: „Aga kui nemad mind ei usu ja mu sõna ei kuula, vaid ütlevad: Jehoova ei ole ennast sulle ilmutanud?” (2. Moos. 3:15—18; 4:1).

⁴ Jehoova vastus Moosesele ja hilisemad sündmused õpetavad igaühele meist midagi olulist. Tõsi, arvatavasti ei pea sina kunagi ühegi kõrge riigiametniku ette ilmuma. Ent kas oled vahel tundnud, et on raske rääkida Jumalast ja tema kuningriigist ka lihtsatele inimestele, keda teenistuses kohtad? Kui jah, siis mõtle, mida võib Moosesega juhtunust õppida.

5. Mille Jehoova Moosesele andis ja kuidas aitas see Moosese kartused hajutada? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁵ Kui Mooses rääkis Jumalale oma murest, et vaarao ja iisraellased ei pruugi tema sõnu uskuma jääda, aitas Jumal tal tulevasteks sündmusteks valmistuda. Jutustusest 2. Moosese raamatus võime lugeda: „Jehoova küsis temalt [Mooseselt]: „Mis see on, mis sul käes on?” Ta vastas: „Kepp!” Ja tema ütles: „Viska see maha!” Ta viskas selle maha ja see muutus maoks! Ja Mooses põgenes selle eest. Ja Jehoova ütles Moosesele: „Siruta oma käsi ja haara temal sabast!” Ta sirutas oma käe ning hoidis temast kinni — ja see muutus ta pihus kepiks! — „et nad usuksid, et sulle on ennast ilmutanud Jehoova”” (2. Moos. 4:2—5). Jumal andis Moosesele midagi, mille abil tõendada, et tema sõnum on Jehoovalt. Tühipaljas kepp muutus Jumala väe abil elavaks! Kui palju kaalu lisaks selline ime Moosese sõnadele ning samuti tõendaks see ümberlükkamatult, et Jehoova toetab teda. Niisiis ütles Jehoova talle: „Võta kätte see kepp, millega sa imetegusid teed!” (2. Moos. 4:17). Hoides käes keppi kui tõendit Jumala volitusest, võis Mooses julgelt astuda oma rahva ja vaarao ette, et esindada tõelist Jumalat (2. Moos. 4:29—31; 7:8—13).

6. a) Mis meil võiks kuulutades käes olla ja miks? b) Selgita, mis mõttes on Jumala sõna „elav” ja mis mõttes „mõjuvõimas”.

⁶ Kui lähed inimestele Piibli sõnumit rääkima, võidakse sulle seesama küsimus esitada: „Mis see on, mis sul käes on?”. Enamikel juhtudel on selleks Piibel, mida oleme valmis kasutama. Mõned peavad Piiblit lihtsalt üheks targaks raamatuks. Kuid Piibli näol on tegemist millegi palju enamaga — Jehoova ise räägib meiega oma kirjapandud Sõna kaudu (2. Peetr. 1:21). Seal on kirjas Jumala tõotused selle kohta, milline elu ootab meid ees tema kuningavalitsuse all. Seepärast kirjutas Paulus: „Jumala sõna on elav ja mõjuvõimas.” (Loe Heebrealastele 4:12.) Kõik Jehoova tõotused liiguvad oma täitumise suunas ja lähevad viimaks täide (Jes. 46:10; 55:11). Kui inimene hakkab mõistma seda tõsiasja seoses Jehoova Sõnaga, võib see, mida ta Piiblist loeb, tema elule tugevat mõju avaldada.

7. Mis aitab meil tõe sõna õigesti käsitleda?

⁷ Jehoova on andnud meile oma elava Sõna, mille abil saame tõestada, et meie sõnum on Jumalalt ja seda võib usaldada. Pole siis mingi ime, et pärast seda, kui Paulus oli saatnud kirja heebrealastele, õhutas ta Timoteost, kellele ta väljaõpet andis, et too teeks kõik, mis suudab, et käsitleda tõe sõna õigesti (2. Tim. 2:15). Kuidas me saame Pauluse juhtnööri järgida? Näiteks nii, kui loeme inimestele ette hoolikalt valitud kirjakohti, mis võivad puudutada nende südant, kes on valmis meid kuulama. 2013. aastal  välja antud voldikute eesmärk on aidata meil just seda teha.

8. Mida üks teenistusülevaataja voldikute kohta märkis?

⁸ Kõigil uutel voldikutel on üks ja seesama ülesehitus. Niisiis, kui oleme õppinud kasutama ühte neist, oskame kasutada kõiki. Kas seda on lihtne teha? Üks teenistusülevaataja Hawaiilt USA-st kirjutas: „Me ei osanud aimatagi, kui tõhusateks tööriistadeks need uued abivahendid osutuvad nii majast majja kui ka avalikult tunnistust andes.” Ta on kogenud, et viis, kuidas voldikud on kirjutatud, õhutab inimesi varmamalt oma mõtteid väljendama ning sageli viib see mõnusate vestlusteni. Tema arvates mängivad selles suurt rolli voldiku esikaanel toodud küsimus ja valikvastused. Meie vestluskaaslane ei pea muretsema, et annab vale vastuse.

9., 10. a) Kuidas õhutavad voldikud meid Piiblit kasutama? b) Milliseid voldikuid kasutades on sind kõige suurem edu saatnud? Selgita.

⁹ Kõik voldikud õhutavad meid lugema inimesele ette ühe hoolikalt valitud kirjakoha. Mõtle näiteks voldikule „Kas tuleb aeg, kui kannatusi pole enam?”. Olenemata sellest, kas su vestluskaaslane vastab sellele küsimusele „jah”, „ei” või „võib-olla”, võid sa lihtsalt avada voldiku ja öelda: „Pange tähele, mida Piibel ütleb”. Seejärel loe ette kirjakoht Ilmutus 21:3, 4.

¹⁰ Samamoodi, kui kasutad voldikut „Mis raamat on Piibel?”, pole vahet, millise vastuse kolmest su vestluskaaslane valib. Ava järgmine lehekülg ja lausu: „Piibel ütleb, et kogu Pühakiri on Jumala sisendatud.” Võid lisada: „Tegelikult on see piiblisalm palju pikem.” Seejärel loe Piiblist ette kirjakoht 2. Timoteosele 3:16, 17.

11., 12. a) Kuidas aitavad voldikud meil teenistusest rohkem rõõmu ja rahulolu tunda? b) Kuidas on voldikud abiks korduskülastuste tegemisel?

¹¹ Loomulikult määrab vestluskaaslase reaktsioon selle, kui palju mõtteid sa saad voldikust veel lugeda ja käsitleda. Igatahes on sul võimalik tunda rahulolu nii sellest, et saad inimesele voldiku anda, kui ka sellest, et oled talle midagi Jumala Sõnast ette lugenud. Seda isegi siis, kui sul oli esmakülastusel võimalik  lugeda vaid üks või kaks kirjakohta. Hiljem võid vestlust jätkata.

¹² Iga voldiku viimasel leheküljel on pealkirja all „Mõtteainet” toodud üks küsimus ja kaks kirjakohta, mida võid käsitleda siis, kui inimese juurde tagasi lähed. Voldikus „Milline tulevik meid ees ootab?” on tagakaanel küsimus „Kuidas muudab Jumal elu paremaks?” ning viidatud on kirjakohtadele Matteuse 6:9, 10 ja Taaniel 2:44. Voldikus „Kas surm on kõige lõpp?” on küsimus „Miks me vananeme ja sureme?” ning viidatud kirjakohtadele 1. Moosese 3:17—19 ja Roomlastele 5:12.

13. Selgita, kuidas kasutada voldikuid, et alustada piibliuurimisi.

¹³ Kasuta voldikuid, et alustada piibliuurimisi. Kui inimene skannib voldiku tagakaanelt QR-koodi *, juhitakse ta lugema meie veebisaidilt midagi, mis võib tekitada temas soovi hakata Piiblit uurima. Samuti tutvustavad voldikud brošüüri „Hea sõnum Jumalalt” ning juhivad tähelepanu mingile konkreetsele õppetunnile. Näiteks voldikus „Kes tegelikult maailma valitseb?” viidatakse selle brošüüri 5. õppetunnile. Voldik „Mis teeb pereelu õnnelikuks?” suunab aga tähelepanu 9. õppetunnile. Kui kasutad voldikuid eelmainitud viisil, saab sulle harjumuseks lugeda Piiblit nii esma- kui ka korduskülastustel. Tänu sellele võid alustada rohkem piibliuurimisi. Mida sa veel saaksid teha, et kasutada teenistuses tõhusalt Jumala Sõna?

14., 15. Kuidas saaksid olla teenistuses samasuguse hoiakuga nagu Paulus?

¹⁴ Paulus soovis hea sõnumiga jõuda võimalikult paljude inimesteni. (Loe 1. Korintlastele 9:19—23.) Ta lootis „võita juudid, . . . need, kes on seaduse all, . . . need, kes on seaduseta . . . [ja] nõrgad”. Pauluse sooviks oli tõesti igasuguste inimeste aitamiseks teha kõik, mis võimalik, et kasvõi mõned päästa (Ap. t. 20:21). Kuidas saame meie jäljendada Pauluse hoiakut, kui jagame tõde meie territooriumil elavatele „igasugustele inimestele”? (1. Tim. 2:3, 4.)

¹⁵ Meie Kuningriigiteenistuses ilmuvad igal kuul näidisesitlused. Proovi neid. Ent kui märkad, et sinu territooriumil elavatele inimestele teeb muret mõni muu teema, valmista ette sellekohane huviäratav esitlus. Mõtle sellele, millises paigas sa elad, millised inimesed seal elavad ning mis neile muret valmistab. Seejärel mõtle, milline kirjakoht võiks selle teemaga haakuda. Üks ringkonnaülevaataja selgitab, kuidas tema ja ta naine inimeste tähelepanu Piiblile juhivad: „Enamik inimesi lubab meil lugeda ühe piiblisalmi, kui teeme lühidalt ja räägime asjast. Tervitame inimesi tavapäraselt ning loeme neile ühe kirjakoha Piiblist, mis meil juba käes on.” Mõtle mõningatele teemadele, küsimustele ja kirjakohtadele, mis on häid tulemusi andnud. Võiksid proovida neid omagi territooriumil.

16. Selgita, kuidas võib teenistuses kasutada kirjakohta Jesaja 14:7.

¹⁶ Kui elad paigas, kus inimeste rahu on tihtilugu häiritud, võiksid küsida: „Mis te arvate, kas kunagi tuleb aeg, kui võime ajalehe esikaanelt lugeda järgmist teadaannet: „Kogu maa tõmbab hinge, puhkab, nad rõkatavad rõõmust!”? Just seda öeldakse piiblisalmis Jesaja 14:7. Tegelikult on Piiblis kirjas mitmed Jumala tõotused selle kohta, et peagi ootavad ees rahuküllased ajad.” Seejärel paku välja, et võid talle Piiblist ühte neist tõotustest näidata.

17. Kuidas juhtida vestluse käigus tähelepanu kirjakohale Matteuse 5:3?

 ¹⁷ Kas sinu paikkonnas on inimestel tavaks liiga palju töötada? Või on paljud vastupidi töötud? Mõlemal juhul võiksid alustada vestlust küsimusega: „Kas teie arvates on õnneks vaja midagi enamat kui materiaalsed asjad?” Pärast inimese ärakuulamist võiksid öelda: „Paljud, kes on materiaalselt heal järjel, pole oma eluga rahul. Mida siis on õnneks tegelikult vaja?” Seejärel loe kirjakoht Matteuse 5:3 ja paku piibliuurimist.

18. Kuidas me saame teiste lohutamiseks kasutada kirjakohta Jeremija 29:11?

¹⁸ Kas sinu kodukandi inimesed kannatavad mõne hiljutise tragöödia tõttu? Sel juhul proovi alustada vestlust sõnadega: „Tulin teie juurde, et näidata teile Piiblist ühte lohutavat mõtet. (Loe Jeremija 29:11.) Kas panite tähele kolme asja, mida Jumal meile soovib? Nendeks on „rahu”, „tulevik” ja „lootus”. Kas pole tore teada, et Jumal soovib, et meil oleks hea elu? Ent kuidas on see võimalik?” Juhi inimese tähelepanu vastavale õppetunnile brošüüris „Hea sõnum Jumalalt”.

19. Kuidas kasutada kirjakohta Ilmutus 14:6, 7 usklikega rääkides? Selgita.

¹⁹ Kas sa elad paigas, kus inimesed on usust huvitatud? Sel juhul võiksid alustada vestlust, küsides: „Kui teid kõnetaks ingel, kas jääksite teda kuulama? (Loe Ilmutus 14:6, 7.) Kuna ingel manitseb siin inimesi Jumalat kartma, siis kas teie arvates oleks oluline teada, millisest Jumalast on jutt? Ingel annab vihje, öeldes, et see isik „on valmistanud taeva ja maa”. Kes see võiks olla?” Seejärel loe Laul 124:8, kus öeldakse: „Meie abi on Jehoova nimes, kes on teinud taeva ja maa!” Pärast seda võid öelda, et kui inimene soovib, jagad talle meeleldi rohkem teadmisi Jumal Jehoova kohta.

20. a) Kuidas saab kirjakoha Õpetussõnad 30:4 abil kellelegi õpetada, mis on Jumala nimi? b) Millist kirjakohta sina teenistuses kasutad, mis annab häid tulemusi?

²⁰ Noorega võib alustada vestlust, kui öelda: „Tahaksin sulle lugeda ühe piiblisalmi, milles esitatakse üks väga oluline küsimus. (Loe Õpetussõnad 30:4.) Kuna seda ei saa öelda mitte ühegi inimese kohta, siis on siin ilmselgelt juttu Loojast. * Kust me saaksime teada, mis on tema nimi? Näitaksin sulle seda hea meelega Piiblist.”

21., 22. a) Kuidas võib üks hoolikalt valitud kirjakoht inimese elu muuta? b) Mida oled sa otsustanud kuulutustööl teha?

²¹ Meil pole võimalik ette teada, millist mõju avaldab inimesele mõni hoolikalt valitud kirjakoht. Näiteks kord koputasid kaks Jehoova tunnistajat Austraalias ühe noore naise uksele. Üks neist küsis: „Kas te teate, mis on Jumala nimi?” Seepeale luges ta Piiblist Laulu 83:19. „Olin täiesti jahmunud,” meenutab see naine. „Kui nad lahkusid, sõitsin 56 kilomeetri kaugusele raamatupoodi, et vaadata teisi piiblitõlkeid, ja siis otsisin sõnaraamatust üles Jumala nime. Jõudnud veendumusele, et Jumala nimi ongi Jehoova, hakkasin mõtlema, mida kõike ma veel ei tea.” Peagi pärast seda hakkas ta koos oma tulevase abikaasaga Piiblit uurima ning hiljem lasid nad end ristida.

²² Jumala Sõna muudab nende inimeste elu, kes seda loevad ja kasvatavad usku Jehoova tõotustesse. (Loe 1. Tessalooniklastele 2:13.) Piibli sõnumil on inimeste südamele palju suurem mõju kui meie sõnadel. Just seepärast haara kinni igast võimalusest kasutada Jumala Sõna. See on elav!