1., 2. Miks vajas naise järeltulija kaitset?

PIIBLI esimesel prohvetikuulutusel on Jehoova eesmärgi täitumisel oluline tähendus. Kui Jumal andis Eedenis tõotuse, ütles ta: „Ma tõstan vihavaenu sinu [Saatana] ja naise vahele, sinu järeltulijate ja tema järeltulijate vahele.” Kui äge see vihavaen pidi olema? „Sina [Saatan] küll salvad naise järeltulijat kannast, aga tema [naise järeltulija] purustab su pea,” lausus Jehoova (1. Moos. 3:15, UM). Vaen mao ja naise vahel pidi olema väga tuline. Saatan ei kavatsenud säästa oma jõudu naise järeltulija hävitamiseks.

² Pole ime, et laulukirjutaja hüüdis Jumala rahva eest palvetades: „Vaata, su vaenlased möllavad ja su vihkajad ajavad pea püsti! Sinu rahva vastu nad sepitsevad kavatsusi ja peavad nõu sinu varju all olijate vastu! Nad ütlevad: lähme ja hävitame nad” (Laul 83:3—5). Naise järeltulija põlvnemisliini tuli kaitsta hävitamise ja rüvetamise eest. Selleks et tagada oma eesmärgi täitumine, võttis Jehoova enda peale veel seaduslikke kohustusi.

3., 4. a) Millal jõustus seaduseleping ja mida nõustusid iisraellased tegema? b) Mida aitas seaduseleping ära hoida?

³ Aabrahamist põlvnenud Iisaki ja Jaakobi järeltulijate arv kasvas, ulatudes miljonitesse, ning Jehoova tegi neist rahva — muistse Iisraeli rahva. Moosese kaudu sõlmis Jehoova Iisraeli rahvaga ainulaadse lepingu, andes neile seaduse, ning iisraellased nõustusid selle lepingu tingimustega. Piibel ütleb: „[Mooses] võttis seaduseraamatu ja luges rahva kuuldes. Ja nad ütlesid: „Kõik, mida Jehoova on käskinud, me teeme ja võtame kuulda!” Ja Mooses võttis [ohvripullide] verd ning piserdas rahva peale, öeldes: „Vaata, see on selle lepingu veri, mille Jehoova teiega on teinud kõigi nende sõnade põhjal!”” (2. Moos. 24:3—8).

⁴ Seaduseleping jõustus aastal 1513 e.m.a Siinai mäe juures. Selle lepinguga eraldas Jumal muistse Iisraeli oma valitud rahvaks. Jehoovast sai nende kohtumõistja, seadusandja ja kuningas (Jes. 33:22). Iisraeli rahva ajaloos on kirjas, mis juhtus siis, kui järgiti Jumala õiglasi põhimõtteid, ja ka siis, kui ei järgitud. Kuna Moosese seadus keelas segaabielud teiste rahvastega ja väärjumalakummardamise, kaitses see Aabrahami järeltulijaid rüvetumise eest (2. Moos. 20:4—6; 34:12—16).

5. a) Mis võimaluse avas seaduseleping Iisraelile? b) Miks Jumal hülgas Iisraeli?

⁵ Seaduseleping sisaldas ka korraldust preestriameti kohta, mis kujutas ettetähenduslikult tulevast suurejoonelisemat korraldust (Heebr. 7:11; 10:1). Õigupoolest oli Iisraelil tänu sellele lepingule ainulaadne võimalus ja eesõigus saada „preestrite kuningriigiks”, seda tingimusel, et nad kuuletuvad Jehoova seadustele. (Loe 2. Moosese 19:5, 6.) Kuid Iisrael ei täitnud seda nõuet. Selle asemel et messias, Aabrahami seemne esmane osa, auväärselt vastu võtta, hülgas see rahvas ta. Tagajärjeks oli see, et Jumal hülgas Iisraeli rahva.

6. Mis eesmärgi Moosese seadus täitis?

⁶ Iisrael ei jäänud Jehoovale ustavaks ja seepärast ei tulnud neist „preestrite kuningriiki”, kuid see ei tähenda, et Moosese seadus poleks oma eesmärki täitnud. See seadus pidi kaitsma naise järeltulijat ja juhtima inimesed messia juurde. Kui Kristus tuli ja ta ära tunti, oli Moosese seadus oma eesmärgi täitnud. „Kristus on Seaduse lõpp,” ütleb Piibel (Rooml. 10:4). Jääb aga küsimus: kes  saavad „preestrite kuningriigiks”? Jumal Jehoova sõlmis veel ühe lepingu, et moodustada uus rahvas.

7. Mida Jehoova Jeremija kaudu uue lepingu kohta ennustas?

⁷ Ammu enne seaduselepingu tühistamist ennustas Jehoova prohvet Jeremija kaudu, et ta teeb Iisraeli rahvaga „uue lepingu”. (Loe Jeremija 31:31—33.) See leping erineb seaduselepingust selle poolest, et võimaldab pattude andestamise ilma loomohvriteta. Kuidas see seda teeb?

8., 9. a) Mis on võimalik tänu Jeesuse verele? b) Mis võimalus avanes neile, kes kuulusid uude lepingusse? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁸ Sajandeid hiljem, 14. niisanil aastal 33 m.a.j, seadis Jeesus sisse Isanda õhtusöömaaja. Rääkides veinikarikast, ütles Jeesus oma 11 ustavale apostlile: „See karikas tähendab uut lepingut minu vere alusel, mis peab valatama teie eest” (Luuka 22:20). Matteuse jutustuses ütleb Jeesus veini kohta: „See tähendab minu „lepinguverd”, mis peab valatama paljude eest pattude andeksandmiseks” (Matt. 26:27, 28).

⁹ Jeesuse ohvriveri pani kehtima uue lepingu. See veri võimaldab ka pattude andestamise üks kord ja alatiseks. Jeesus pole uue lepingu osaline. Kuna ta on ilma patuta, ei vaja ta andestust. Kuid Jumal saab rakendada Jeesuse vere väärtust Aadama järeltulijate heaks. Ta saab ka lapsendada pühendunud inimesi oma poegadeks, võides neid püha vaimuga. (Loe Roomlastele 8:14—17.) Jumala silmis on nad patuta ja sarnanevad teatud mõttes Jeesusega, kes on Jumala patuta poeg. Need võitud saavad „Kristuse kaaspärijateks” ning neil on võimalus saada „preestrite kuningriigiks”. See au oleks Moosese seaduse järgi võinud kuuluda Iisraeli rahvale. Apostel Peetrus ütles „Kristuse kaaspärijate” kohta: „Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, eriliseks omandiks võetud rahvas, et te kuulutaksite kõikjal tema suurepäraseid omadusi”, kes teid on kutsunud pimedusest välja oma imelise valguse kätte” (1. Peetr. 2:9). Kui oluline on küll uus leping! See võimaldab Jeesuse jüngritel saada Aabrahami seemne teiseseks osaks.

10. Millal pidi uus leping jõustuma ja miks alles siis?

¹⁰ Millal uus leping jõustus? Mitte siis, kui Jeesus oma viimasel õhtul maa peal seda mainis. Selleks et see muutuks kehtivaks, pidi valatama Jeesuse verd ja selle väärtus oli vaja esitada taevas Jehoovale. Lisaks pidi Jumal valama püha vaimu nende peale, kes pidid saama „Kristuse kaaspärijateks”. Seega jõustus uus leping nädalatepühal aastal 33 m.a.j, kui Jeesuse ustavad jüngrid võiti püha vaimuga.

11. Miks võimaldas uus leping nii juutidel kui ka mittejuutidel saada vaimse Iisraeli osaks, ja kui paljud pidid kuuluma uude lepingusse?

¹¹ Kuigi seaduseleping aegus teatud mõttes siis, kui Jehoova kuulutas Jeremija kaudu, et ta sõlmib Iisraeliga uue lepingu, ei lõppenud seaduseleping tegelikult enne uue lepingu jõustumist (Heebr. 8:13). Uue lepingu alusel olid nii juudid kui ka  ümberlõikamata mittejuutidest usklikud Jumala silmis võrdses seisus, kuna nende „ümberlõigatus on südame ümberlõigatus vaimu kaudu ja mitte kirjaliku seadustekogu kaudu” (Rooml. 2:29). Sõlmides nendega uue lepingu, pani Jumal oma seadused „nende mõistusesse” ja kirjutas „need nende südamesse” (Heebr. 8:10). Uude lepingusse kuulujate koguarv pidi olema 144 000 ja neist isikutest sai uus rahvas — „Jumala Iisrael”, vaimne Iisrael (Gal. 6:16; Ilm. 14:1, 4).

12. Milliseid paralleele võib tõmmata seaduselepingu ja uue lepingu vahele?

¹² Millised paralleelid on seaduselepingu ja uue lepingu vahel? Seaduseleping oli sõlmitud Jehoova ja sünnipärase Iisraeli vahel, uus leping on sõlmitud Jehoova ja vaimse Iisraeli vahel. Endise lepingu vahemees oli Mooses, uue lepingu vahemees on Jeesus. Seaduselepingu tegi kehtivaks looma veri, uue lepingu aga Jeesuse veri. Seaduselepingu järgi oli Iisraeli rahva juht Mooses, uude lepingusse kuulujate juhiks on Jeesus — koguduse pea (Efesl. 1:22).

13., 14. a) Kuidas on uus leping seotud kuningriigiga? b) Mida on vaja, et vaimne Iisrael saaks valitseda taevas koos Kristusega?

¹³ Uus leping on seotud kuningriigiga selles mõttes, et selle abil moodustatakse püha rahvas, kellel on au saada kuningateks ja preestriteks taevases kuningriigis. See rahvas moodustab Aabrahami seemne teisese osa (Gal. 3:29). Seega uus leping kinnitab Aabrahami lepingut.

¹⁴ Sätestada tuli aga veel üks aspekt seoses kuningriigiga. Uus leping toob esile vaimse Iisraeli ja võimaldab selle liikmetel saada „Kristuse kaaspärijateks”. Kuid selleks, et nad saaksid taevaste kuningate ja preestritena ühineda Jeesusega tema kuningriigis, oli vaja veel üht lepingut.

15. Missuguse lepingu tegi Jeesus oma ustavate apostlitega?

¹⁵ Pärast Isanda õhtusöömaaja sisseseadmist sõlmis Jeesus oma ustavate jüngritega lepingu, mida nimetatakse sageli kuningriigilepinguks. (Loe Luuka 22:28—30.) Erinevalt teistest lepingutest, milles üks lepingu osaline oli Jehoova, on see leping Jeesuse ja tema võitud järelkäijate vahel. Jeesuse sõnad „nii nagu mu Isa on minuga lepingu teinud” viitavad ilmselt Jehoova ja Jeesuse vahelisele lepingule, et Jeesus oleks „igavesti Melkisedeki sarnane preester” (Heebr. 5:5, 6).

16. Mille teeb kuningriigileping võimalikuks võitud kristlastele?

¹⁶ Jeesuse 11 ustavat apostlit olid jäänud tema juurde ta katsumustes. Kuningriigileping kinnitas neile, et nad saavad koos temaga taevasse ning istuvad troonidel, et valitseda kuningatena ja teenida preestritena. Kuid mitte ainult need 11 ei pidanud sellise au osaliseks saama. Aussetõstetud Jeesus ilmus nägemuses apostel Johannesele ja ütles: „Sellel, kes võidab, luban ma istuda koos minuga mu troonil, nagu minagi olen võitnud ning istunud koos oma Isaga tema troonile” (Ilm. 3:21). Seega on kuningriigileping sõlmitud 144 000 võitud kristlasega (Ilm. 5:9, 10; 7:4). See leping on seaduslik alus, et nad saavad valitseda koos Jeesusega taevas. See sarnaneb  olukorraga, kui suursugusest perekonnast pärit pruut abiellub valitseva kuningaga ja hakkab temaga trooni jagama. Tegelikult viitab Pühakiri vaimsetele kristlastele kui Kristuse pruudile, „puhtale neitsile”, kes on tõotatud anda Kristusele (Ilm. 19:7, 8; 21:9; 2. Kor. 11:2).

17., 18. a) Mis on need kuus kuningriigiga seotud lepingut? b) Miks on meil kõigutamatu usk kuningriiki?

¹⁷ Kõik lepingud, mida me nendes kahes artiklis analüüsisime, on seotud ühe või mitme olulise kuningriigi aspektiga. (Vaata kokkuvõtet „Kuidas viib Jumal täide oma eesmärgi?”, lk 12.) See tõsiasi rõhutab seda, et kuningriik rajaneb kindlalt seaduslikel lepingutel. Meil on seega mõjuv põhjus loota täielikult messia kuningriigile kui abinõule, mille kaudu Jumal viib täide oma algse eesmärgi maa ja inimestega (Ilm. 11:15).

¹⁸ Kas on veel mingitki kahtlust selles, et kuningriigi saavutused toovad inimestele igavesi õnnistusi? Me teatame veendunult, et Jumala kuningriik on ainus püsiv lahendus kõigile inimeste probleemidele. Kuulutagem agaralt seda tõde teistele! (Matt. 24:14.)