1., 2. Mida soovib Jumal kõigi oma teenijate, nii noorte kui ka vanade suhtes?

KAS sa oled noor? Kui nii, siis võid olla kindel, et oled Jehoova ülemaailmse koguduse liikmena väga väärtuslik. Paljudes maades on ristimisele minejate hulgas suur hulk just noori. Vaimustav on näha, kui palju noori ühineb nendega, kes on otsustanud teenida Jehoovat!

² Kui oled noor, meeldib sulle tõenäoliselt olla koos teiste noortega. Omaealistega meeldivalt aega veeta on väga mõnus. Ent sõltumata meie vanusest ja päritolust tahab Jumal, et kõik tema teenijad oleksid ühtsed. Apostel Pauluse sõnul on Jumala tahe, „et igasugused inimesed pääseksid ja õpiksid tõde täpselt tundma” (1. Tim. 2:3, 4). Kirjakohas Ilmutus 7:9 on jumalateenijate kohta öeldud, et neid on „kõigist rahvastest ja suguvõsadest ja hõimudest ja keeltest”.

3., 4. a) Milline suhtumine on paljudel tänapäeva noortel? b) Milline hoiak on kooskõlas piiblitekstiga Efeslastele 4:25?

³ Noorte Jehoova teenijate ja ilmalike noorte vahel on suur erinevus. Paljud, kes ei teeni Jehoovat, elavad enesekeskset elu, keskendudes vaid sellele, mida nad ise tahavad.  Mõned teadlased nimetavad neid mina-põlvkonnaks. Nende noorte rääkimis- ja riietumisviisist ilmneb halvakspanu vanema põlvkonna vastu, kes nende arvates ei tea tänapäeva asjadest midagi.

⁴ Sellist hoiakut on kõikjal meie ümber. Seepärast on noortel Jehoova teenijatel tarvis pingutada, et hoiduda sellisest suhtumisest ja vaadata asjadele Jumala silme läbi. Ka esimesel sajandil pidas Paulus vajalikuks usukaaslastele rõhutada, kui tähtis on hoiduda vaimust, mis, nagu ta ütles, „on praegu tegev sõnakuulmatuse poegades” ja mille järgi nad kõik kunagi toimisid. (Loe Efeslastele 2:1—3.) Noored, kes mõistavad, kui oluline on hoiduda taolisest vaimust ja tegutseda ühtselt koos oma vendadega, on kiiduväärt. Selline toimimisviis on kooskõlas Pauluse kirjeldusega, et me oleme otsekui ühe keha liikmed (Efesl. 4:25). Ühtne koostöö on eriti tähtis selle kurja maailma lõpu lähenedes. Vaadelgem mõningaid Piibli näiteid, mis aitavad meil väärtustada vajadust kokku hoida ja ühtsed olla.

5., 6. Mida jutustus Lotist meile ühte hoidmise kohta õpetab?

⁵ Ajaloost on näha, et Jehoova kaitses meeleldi oma teenijaid, kui need ühte hoidsid ja üksteist rasketel aegadel aitasid. Praegusaja noored ja ka vanemad jumalateenijad võivad neist Piibli näidetest õppida. Vaatame, mis juhtus Lotiga.

⁶ Lott ja tema pere olid ohtlikus olukorras, kuna nende kodulinna Soodomat ootas ees häving. Jumala inglid kiirustasid Lotti lahkuma ja otsima varju mägedes. Nad käskisid tal põgeneda ja ütlesid talle: „Päästa oma hing!” (1. Moos. 19:12—22). Lott ja tema kaks tütart kuuletusid neile ning lahkusid linnast. Kahjuks ei võtnud teised Loti lähedased hoiatust kuulda. Noored mehed, kes olid Loti tütardega kihlatud, arvasid, et see vana mees teeb nalja. Selle eest aga pidid nad maksma oma eluga. (1. Moos. 19:14.) Pääsesid ainult Lott ja tema tütred, kes hoidsid tema ligi.

7. Kuidas aitas Jehoova iisraellasi, kui nad Egiptusest lahkumise ajal ühtselt tegutsesid?

⁷ Mõtle teisele näitele. Kui iisraellased lahkusid Egiptusest, ei läinud nad sealt ära eraldi gruppidena, igaüks oma teed pidi. Ja kui Mooses „sirutas oma käe mere kohale” ning Jehoova merevee lõhestas, ei läinud Mooses sealt läbi üksi või kõigest mõne iisraellasega. Jehoova kaitse all läks läbi mere terve kogudus. (2. Moos. 14:21, 22, 29, 30.) Nemad ja nendega koos olnud mitteiisraellased ehk „hulk segarahvast” olid ühtsed (2. Moos. 12:38). Oleks kujuteldamatu, kui mõned rahva hulgast, võib-olla grupp noori, oleks neist lahku löönud ja valinud mingi teise, neile meelepärase tee. Nii käituda poleks olnud mõistlik ja sel juhul poleks Jehoova neid kaitsnud. (1. Kor. 10:1.)

8. Milles ilmnes Jumala rahva ühtsus Joosafati päevil?

⁸ Kuningas Joosafati päevil tuli Jumala rahva vastu sõdima võimas vaenlane, „suur jõuk” ümberkaudsetelt aladelt (2. Ajar. 20:1, 2). Jumala teenijad toimisid õigesti ega püüdnud oma jõuga vaenlasest jagu saada, vaid pöördusid abi saamiseks Jehoova poole. (Loe 2. Ajaraamat 20:3, 4.) Samuti ei püüdnud iisraellased igaüks eraldi  lahendust otsida, nad kõik kogunesid kokku. Piibel ütleb: „Kogu Juuda seisis Jehoova ees, isegi nende väetid, nende naised ja lapsed” (2. Ajar. 20:13). Kõik, nii noored kui ka vanad, olid üheskoos ja näitasid üles usku, olles valmis järgima Jehoova juhatust, ning Jehoova kaitses neid vaenlase eest. (2. Ajar. 20:20—27.) Kas pole hea näide, kuidas Jumala rahvas raskustes ühtselt tegutseb?

9. Mida me õpime ühtsuse kohta algkristlastelt?

⁹ Ka algkristlased tegutsesid ühtselt. Kui näiteks paljud juudid ja mittejuudid olid saanud kristlasteks, kuulasid nad, mida apostlid õpetavad, käisid üksteisega läbi, sõid üheskoos ja palvetasid (Ap. t. 2:42). Selline ühtsus tuli hästi ilmsiks just tagakiusamise ajal, kui nad üksteise tuge eriti vajasid (Ap. t. 4:23, 24). Rasketel aegadel on tõesti tähtis teha koostööd.

10. Millal on ühtsus eriti tähtis?

¹⁰ Lähenemas on inimajaloo kõige süngem aeg. Prohvet Joel kirjeldab seda kui „pimedat ja musta päeva” (Joel 2:1, 2; Sef. 1:14). Jumala rahval tuleb sel ajal olla ühtsem kui kunagi varem. Pidagem meeles Jeesuse sõnu: „Iga kuningriik, mis on sisemiselt lõhenenud, laastatakse” (Matt. 12:25).

11. Miks võib öelda, et kirjakohas Laul 122:3, 4 toodud võrdlus kirjeldab hästi Jumala rahva olukorda tänapäeval? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹¹ Tulevase suure viletsuse ajal peame olema tõesti ühtsed. Sellise vaimse ühtsuse näiteks võib tuua majad muistses Jeruusalemmas. Need ehitised asusid üksteisele nii lähedal, et laulik kirjeldas Jeruusalemma kui „hästi kokkuliidetud linna”. See võimaldas elanikel üksteist aidata ja kaitsta. Lisaks sümboliseerisid selliselt ehitatud majad kogu rahva vaimset ühtsust, kui kõik „Jehoova suguharud” kogunesid Jumalat kummardama. (Loe Laul 122:3, 4.) Praegu ja tulevasel hädaajal on ka meil tarvis jääda „hästi kokkuliidetuks”.

12. Mis aitab meil jääda ellu Jumala rahva tulevase rünnaku ajal?

¹² Miks on meie kokkuliidetus tulevikus nii oluline? Hesekieli 38. peatükis räägitakse prohvetlikult, kuidas Goog Maagoogi maalt ründab Jumala rahvast. Sel ajal peame olema valvsad, et miski meie ühtsust ei lõhestaks. Kindlasti ei taha me abi otsida maailmast. Me soovime hoida ühtsust oma vendadega. Muidugi ei jää me ellu pelgalt seetõttu, et oleme osa suurest inimrühmast. Jehoova ja tema poeg kaitsevad neid, kes hüüavad appi Jehoova nime sel hädaajal. (Joel 3:5; Matt. 28:20.) Kuid kas oleks mõistlik arvata, et päästetakse need, kes ei hoia Jumala ühtse karja ligi ja on läinud sellest eemale? (Miika 2:12.)

13. Mida õpetlikku võivad jumalakartlikud noored järeldada sellest, mida oleme siiani arutanud?

¹³ Kas mõistad, et pole tark toimida nende noorte moodi, kes eraldavad endid teistest ja suhtlevad vaid omaealistega? Lähenemas on aeg, mil me tõesti vajame üksteist. Ja see puudutab kõiki, nii noori kui ka vanu. Praegu on aeg õppida tegutsema üheskoos ja edendada ühtsust, mis on tulevastel päevadel nii oluline.

14., 15. a) Millise eesmärgiga Jehoova tänapäeval noortele ja vanadele väljaõpet annab? b) Mis nõuandeid annab Jehoova meile ühtsuse hoidmiseks?

¹⁴ Jehoova aitab meil „teenida teda  õlg-õla kõrval” (Sef. 3:8, 9). Ta annab meile väljaõpet, et võiksime tema eesmärgi kohaselt elada igavesti. Mida see hõlmab? Tema eesmärk on „Kristuses jälle kõik kokku koguda”. (Loe Efeslastele 1:9, 10.) Ta soovib ühendada kõik oma teenijad kogu universumis ja see läheb tal ka korda. Noored, kas mõistate, kui vajalik on töötada ühtselt koos Jehoova organisatsiooniga?

¹⁵ Jehoova õpetab meid juba praegu saavutama ühtsust, mis kestaks igavesti. Ikka ja jälle ergutab pühakiri meid kandma üksteise eest hoolt, olema oma vendade vastu hellad, julgustama üksteist ja tugevdama üksteise vaimu (1. Kor. 12:25; Rooml. 12:10; 1. Tess. 4:18; 5:11). Jehoova teab, et tema teenijad on ebatäiuslikud ja et see võib teha ühtsuse hoidmise raskeks. Ta innustab meid andma „üksteisele heldelt andeks” (Efesl. 4:32).

16., 17. a) Mis eesmärk on koguduse koosolekutel? b) Mida võivad noored õppida Jeesuse eeskujust?

¹⁶ Jehoova on andnud meile ka koguduse koosolekud, et võiksime õppida üksteise ligi hoidma. Meile loetakse tihti üleskutset kirjakohast Heebrealastele 10:24, 25. Üks koosolekute eesmärk on mõtelda „üksteise peale, et ergutada üksteist armastusele ja headele tegudele”. On tähelepanuväärne, et meie koosolekud on üles ehitatud niimoodi, et me saame järgida nõuannet „julgustagem üksteist, ja seda enam, et te näete seda päeva lähenemas”.

¹⁷ Jeesus andis noorena head eeskuju, pidades väärtuslikuks Jehoova rahva kooskäimisi. Kui ta oli 12-aastane, oli ta koos vanematega ühel suurel kokkutulekul. Mingil ajal kaotasid vanemad Jeesuse silmist, aga seda mitte seetõttu, et ta oleks koos teiste noortega kuhugi ära kadunud. Joosep ja Maarja leidsid ta hoopis templist õpetajatega vaimsetel teemadel arutlemas. (Luuka 2:45—47.)

18. Kuidas aitab palvetamine ühtsust hoida?

¹⁸ Lisaks sellele, et arendame üksteise vastu armastust ja tugevdame  koosolekute kaudu ühtsuse sidet, on meil võimalus teiste eest palvetada. Kui esitame oma vendade eest konkreetseid palveid, aitab see meil usukaaslasi meeles pidada. Kõik see ei käi vaid täiskasvanud kristlaste kohta. Kui sa oled noor, kas kasutad neid võimalusi, et oma usuperega lähedasemaks saada? See aitab sul hoiduda end sidumast selle vana maailmaga, mis varsti hävib.

19.—21. a) Millisel viisil me saame näidata, et oleme „liikmed, mis kuuluvad üksteisega kokku”? Too näiteid. b) Mida õpetab meile vendade tegutsemine katastroofide ajal?

¹⁹ Jehoova rahvas elab juba praegu kooskõlas mõttega, mis on kirjas Roomlastele 12:5: me oleme „liikmed, mis kuuluvad üksteisega kokku”. See ilmneb hästi näiteks siis, kui mõnes piirkonnas toimub mingi katastroof. 2011. aasta detsembris põhjustas troopiline torm üleujutusi Filipiinide saarel Mindanaol. Vaid ühe ööga ujutas vesi üle 40 000 kodu, sealhulgas palju meie vendade elamuid. Kuid harubüroo teatas, et „isegi enne, kui meie hädaabikomiteed jõudsid abi organiseerida, tuli abi vendadelt mujalt piirkondadest”.

²⁰ Ka siis, kui Jaapani idaosas toimus tugev maavärin ja seda paikkonda tabas tsunami, põhjustas see meie vendadele ja õdedele suuri kannatusi. Mõned kaotasid kõik, mis neil oli. Yoshiko, kes kaotas oma kodu, elas kuningriigisaalist umbes 40 kilomeetri kaugusel. Ta räägib: „Me olime üllatunud, kui järgmisel päeval pärast maavärisemist tuli meid vaatama ringkonnaülevaataja koos ühe teise vennaga.” Laia naeratuse saatel lisab see õde: „Me oleme tõesti tänulikud, et kogudus meie eest vaimselt nii külluslikult hoolitseb. Lisaks saime veel üleriideid, kingi, kotte ja pidžaamasid.” Üks hädaabikomitee liige ütleb: „Kogu Jaapani vennad tegutsesid üksteist aidates tõelises ühtsuses. Mõned tulid isegi Ameerika Ühendriikidest usukaaslasi aitama. Kui neilt küsiti, miks nad nii kaugelt tulid, ütlesid nad: „Me oleme oma vendadega Jaapanis ühtsed ja nad vajasid ju abi.”” Kas pole uhke tunne kuuluda organisatsiooni, mille liikmed üksteisest nii palju hoolivad! Võid olla kindel, et Jehooval on väga hea meel, kui ta sellist ühtsust näeb.

²¹ Kui meil on selline ühtsus juba praegu, aitab see tulla toime tulevase hädaajaga, isegi kui peaksime kaotama mõnes paigas kontakti oma vendadega. Selline ühtne vaim aitab valmistuda raskusteks, mis meid ilmselt neil viimsetel päevadel ees ootavad. Fumiko, kes sai Jaapanis taifuuni tõttu kannatada, sõnab: „Lõpp on väga lähedal. Meil on vaja praegu usukaaslasi aidata, teades, et ees ootab aeg, mil pole enam ühtki katastroofi.”

22. Mida head toob kristlik ühtsus?

²² Noored ja vanad, kes õpivad praegu tegutsema ühtselt, valmistavad end tegelikult ette ellujäämiseks selle lõhestunud maailma hävingu ajal. Nagu minevikus, nii päästab Jumal oma rahva ka nüüdisajal (Jes. 52:9, 10). Pea alati meeles, et kui tegutsed koos Jumala ühtse rahvaga, võid olla nende seas, kes päästetakse. Järgmises artiklis arutatakse, mis aitab meil pidada kalliks seda, mida oleme saanud.