1. Miks sai Jeesus „püha vaimu mõjul ülirõõmsaks”? (Vaata pilti artikli alguses.)

PÜÜA kujutleda oma vaimusilmas pilti Jeesus Kristusest, kes on saanud „püha vaimu mõjul ülirõõmsaks”. Võib-olla näed tema näol laia naeratust ja tema silmi rõõmust säramas. Mis see on, mis talle nii suurt heameelt valmistab? Ta oli hiljuti saatnud 70 jüngrit kuulutama head sõnumit Jumala kuningriigist ning teda huvitas väga, kuidas neil töö oli läinud. Heal sõnumil oli palju võimsaid vastaseid nagu näiteks targad ja kõrgesti haritud kirjatundjad ja variserid. Nad püüdsid ka teisi mõjutada vaatama Jeesusele ülalt alla, kuna nende arvates oli ta vaid lihtne puusepp ja tema jüngrid „koolitamata ja tavalised inimesed”. (Ap. t. 4:13; Mark. 6:3.) Ent Jeesuse jüngrid tulid kuulutustöölt tagasi vaimustusest põledes. Nad olid kuulutanud hoolimata igasugusest vastupanust, isegi kui see tuli deemonitelt! Miks olid nad nii rõõmsad ja julged? (Loe Luuka 10:1, 17—21.)

2. a) Mis mõttes olid Jeesuse jüngrid otsekui lapsed? b) Mis aitas Kristuse järelkäijatel mõista elutähtsaid tõdesid?

 ² Pane tähele, mida Jeesus ütles Jehoovale: „Ma ülistan sind avalikult, isa, taeva ja maa isand, sest sa oled peitnud kõik selle tarkade ja arukate eest ning avaldanud selle lastele. Jah, isa, sa oled arvanud heaks nii teha.” (Matt. 11:25, 26.) Muidugi ei mõelnud Jeesus, et tema jüngrid on sõna otseses mõttes lapsed. Võrreldes tolle aja haritud variseridega, kes olid targad iseenda silmis, olid Jeesuse jüngrid valmis laskma end õpetada nagu lapsed. Lisaks ergutas Jeesus ka ise oma jüngreid jääma alandlikuks ja vastuvõtlikuks tema õpetusele. (Matt. 18:1—4.) Mida head alandlikkus neile tõi? Püha vaimu abil aitas Jehoova neil mõista elutähtsaid tõdesid, samas kui „targad ja arukad” jäid Saatana mõjutusel ja oma uhkuse tõttu pimedusse.

3. Mida me selles artiklis arutame?

³ Pole siis ime, et Jeesus oli nii rõõmus, kui nägi, kuidas Jehoova avaldas sügavaid usulisi tõdesid alandlikele inimestele, vaatamata nende haridusele või intellektuaalsetele võimetele. Jehoovale oli selline õpetusviis meelepärane ja ta pole muutunud. Millest ilmneb, et ta kiidab sellise õpetusviisi heaks ka tänapäeval? Saades vastuse sellele küsimusele, võime tunda suurt rõõmu nagu Jeesuski.

4. Miks võib öelda, et Vahitorni lihtsustatud väljaanne on tõeline kingitus?

⁴ Viimastel aastatel on Jehoova organisatsiooni antud õpetus muutunud järjest mõistetavamaks ja selgemaks. Mõtle kolmele näitele. Esiteks Vahitorni lihtsustatud väljaanne. * See on osutunud tõeliseks kingituseks neile, kel on raskusi keele või lugemisega. Perepead on märganud, et nende lapsed osalevad nüüd märksa meelsamini ajakirja Vahitorn uurimisel, mis on meie vaimse toitumisprogrammi peamine kanal. Paljud on kirjutanud südamesttulevaid kiidusõnu. Üks õde kirjutas, et varem ta pelgas Vahitorni uurimisel vastata. Ta ütleb: „Tundsin end lihtsalt kõrvaltvaatajana.” Kuid enam ta nii ei tunne. Pärast lihtsustatud väljaande kasutuselevõttu võib ta öelda: „Nüüd vastan ma rohkem kui ühe korra ja mu hirm on kadunud! Ma tänan Jehoovat ja teid!”

5. Mis on mõned ingliskeelse Piibli „Uue maailma tõlke” uuendatud väljaande head küljed?

⁵ Teiseks näiteks võib tuua Piibli „Uue maailma tõlke” uuendatud väljaande, mis anti inglise keeles välja aastakoosolekul 5. oktoobril 2013. * Paljudes kirjakohtades on ingliskeelses väljaandes nüüd vähem sõnu, kuid mõte pole seetõttu muutunud, vaid on isegi selgemini arusaadav. Näiteks kirjakohas Iiob 10:1 on sõnade arv vähenenud 27-lt 19-le ning kirjakohas Õpetussõnad 8:6 on nüüd 20 sõna asemel vaid 13. Mõlemad salmid on uuendatud väljaandes selgemad. Üks ustav võitud vend, kes on Jehoovat teeninud juba aastakümneid, ütleb: „Lugesin just uuest väljaandest Iiobi raamatut ja mul on tunne, justkui saaksin  esimest korda sellest aru!” Paljudel on olnud samasuguseid mõtteid.

6. Mida tunned sina seoses uue arusaamaga kirjakohast Matteuse 24:45—47?

⁶ Kolmandaks võiks mõelda mõne uue arusaama peale. Näiteks 2013. aasta 15. juuli Vahitornist võisime põnevusega lugeda uut selgitust „ustava ja aruka orja” kohta. (Matt. 24:45—47.) Seal selgitati, et ustav ori on juhtiv kogu ning majateenijad on kõik need, kes saavad vaimset toitu, nii võitud kui ka „teised lambad”. (Joh. 10:16.) Milline rõõm oli neid tõdesid teada saada ja ka teistele õpetada! Mismoodi veel on Jehoova näidanud, et talle meeldib selge ja lihtne õpetusviis?

7., 8. Millised on mõned näited Piibli prohvetlikest piltidest?

⁷ Kui oled teeninud Jehoovat juba aastakümneid, oled ehk märganud, kuidas meie kirjanduses on järk-järgult muutunud piiblijutustuste selgitusviis. Varem oli üsna tavaline võte tuua piiblilugusid selgitades välja eelpilte ja nende hilisemaid vasteid. Näiteks käsitleti mingit lugu kui eelpilti ja selle hilisemat täitumist kui vastupilti. Kas meil on alust piiblijutustusi sellisel moel selgitada? On küll. Näiteks rääkis Jeesus prohvet Joona tunnustähest. (Loe Matteuse 12:39, 40.) Jeesus selgitas, et Joona viibimine kala kõhus, mis oleks võinud saada talle hauaks, kui Jehoova poleks teda elus hoidnud, oli prohvetlik pilt Jeesuse enda hauasviibimisest.

⁸ Piiblis leidub ka teisi prohvetlikke pilte. Apostel Paulus arutles mõningate üle. Näiteks olid Aabrahami suhted Haagari ja Saaraga prohvetlikuks pildiks Jehoova suhetest Iisraeli rahvaga ja Jumala organisatsiooni taevase osaga. (Gal. 4:22—26.) Ning telkpühamu, tempel, lepituspäev, ülempreester ja veel mõndagi muud Moosese seadusest olid „tulevaste heade asjade vari”. (Heebr. 9:23—25; 10:1.) Selliseid prohvetlikke pilte on põnev uurida ja see tugevdab meie usku. Kas võime aga järeldada, et igal tegelasel, sündmusel ja esemel Piiblis on prohvetlik tähendus?

9. Kuidas selgitati varem piiblilugu Naabotist?

⁹ Varem oli selline käsitlusviis üsna tavapärane. Mõtle näiteks jutustusele Naabotist, keda õel kuninganna Iisebel ebaõiglaselt kohtles ja lõpuks hukata lasi, et tema abikaasa kuningas Ahab võiks saada endale Naaboti viinamäe. (1. Kun. 21:1—16.) Aastal 1932 selgitati seda jutustust kui prohvetlikku draamat. Öeldi, et Ahab ja Iisebel sümboliseerivad Saatanat ja tema organisatsiooni, Naabot Jeesust ning Naaboti surm Jeesuse hukkamist. Ent aastakümneid hiljem, 1961. aastal, selgitati raamatus „Pühitsetud olgu sinu nimi” („Let Your Name Be Sanctified”), et Naabot sümboliseerib võitud kristlasi ja Iisebel ristiusumaailma ning et Naaboti hukkamine Iisebeli käe läbi sümboliseerib võitute tagakiusamist viimseil päevil. Piiblilugude selline käsitlus tugevdas Jumala rahva usku paljude aastate vältel. Miks on siis piiblijutustuste selgitusviis muutunud?

10. a) Miks ei omistata piiblilugudele enam nii kergesti prohvetlikku tähendust? b) Millele meie väljaannetes praegusajal keskendutakse?

¹⁰ Jehoova on aastate jooksul aidanud „ustaval ja arukal orjal” saada  üha arukamaks. Seepärast ei omistata piiblijutustustele enam prohvetlikku tähendust, kui selleks pole selget pühakirjalist alust. Lisaks on mõned vanemad selgitused eelpiltide ja vastupiltide kohta väga keerulised, nii et paljudel on raske neist aru saada. Nende piltide üksikasju, mis mida kujutab ja miks, on raske loogiliselt selgitada, meeles hoida ja omavahel seostada. Veel suurem probleem on see, et piiblijutustuse moraal ja praktiline iva võivad jääda varju või minna suisa kaduma, kuna kogu tähelepanu on koondunud selle sümboolsele tähendusele. Seepärast keskendubki praegusajal meie kirjandus rohkem lihtsatele praktilistele õpetustele, mis aitavad arendada usku, vastupidavust, jumalakartust ja teisi tähtsaid omadusi, mida piiblilugudest võib leida. *

11. a) Kuidas praegu Naaboti lugu käsitletakse ja miks on ta eeskujuks meile kõigile? b) Miks on viimastel aastatel meie väljaannetes olnud harva juttu eelpiltidest ja vastupiltidest? (Vaata sellest numbrist artiklit „Lugejate küsimusi”.)

¹¹ Kuidas me praegu Naaboti lugu käsitleme? Palju selgemal ja lihtsamal viisil. See õiglane mees ei surnud mitte seetõttu, et ta oleks olnud Jeesuse või võitute prohvetlik eelpilt, vaid seetõttu, et ta otsustas jääda Jumalale ustavaks. Ta pidas kinni Jehoova seadusest ka siis, kui seisis silmitsi võimu äärmise kuritarvitamisega. (4. Moos. 36:7; 1. Kun. 21:3.) Naabot on hea eeskuju kõigile nüüdisaja jumalateenijatele, keda võidakse samamoodi taga kiusata. (Loe 2. Timoteosele 3:12.) Igasuguse taustaga inimesed võivad seda uskutugevdavat lugu kergesti mõista, meeles hoida ja sellest õppida.

12. a) Milliseid järeldusi piiblijutustuste kohta ei peaks me tegema? b) Miks on meil võimalik aru saada isegi sügavatest tõdedest? (Vaata allmärkust.)

¹² Kas peaksime siis järeldama, et piiblijutustustel on ainult praktiline väärtus? Ei. Praegu õpetavad meie  väljaanded pigem seda, et üks lugu võib meenutada meile mõnd teist lugu või heita sellele valgust. Märksa vähem on piiblilugusid käsitletud kui vaid prohvetlikke pilte. Näiteks võib öelda, et Naaboti laitmatust tagakiusamisega silmitsi seistes ja tema surma võib võrrelda Kristuse ja tema võitud vendade laitmatusega. Kuid samuti võib seda kõrvutada paljude „teiste lammaste” ustavusega. Me võime tõesti näha, et Jehoova õpetab meid lihtsal viisil. *

13. Milliseid näiteid võib tuua selle kohta, et Jeesuse mõistujutte käsitletakse lihtsamal ja selgemal viisil?

¹³ Jeesus Kristus on suurim õpetaja, kes kunagi maa peal elanud. Üks tema lemmikmeetodeid oli õpetada näidete ja mõistujuttude abil. (Matt. 13:34.) Mõistujutud maalivad silme ette elavaid pilte, mis panevad kaasa mõtlema ja puudutavad südant. Kas meie kirjanduses on aastate jooksul Jeesuse mõistujuttude selgitus lihtsustunud ja selginenud? Vastus on kahtlemata jah. Eks olnud põnev uurida 2008. aasta 15. juuli Vahitornist selgemat arusaama Jeesuse mõistujuttudest, mis räägivad juuretisest, sinepiseemnest ja noodast? Nüüd näeme selgelt, et need käivad Jumala kuningriigi ning selle erakordse edu kohta, mis on saatnud tõeliste kristlaste kogumist praegusest kurjast maailmast.

14. a) Kuidas me oleme selgitanud mõistujuttu halastajast samaarlasest? b) Kuidas me mõistame seda Jeesuse mõistujuttu praegu?

¹⁴ Mida aga öelda pikemate ja üksikasjalikemate lugude kohta, mida Jeesus rääkis? Mõnel neist muidugi on sümboolne ja prohvetlik tähendus, teised aga rõhutavad praktilist õpetust. Kuidas neil siis vahet teha? Aja jooksul on see saanud selgemaks. Mõtle näiteks, kuidas me oleme selgitanud Jeesuse mõistujuttu halastajast samaarlasest. (Luuka 10:30—37.) 1924. aasta Vahitornis öeldi, et samaarlane sümboliseerib Jeesust, tee Jeruusalemmast alla Jeerikosse inimkonna allakäiguteed Eedeni mässust alates; röövlid sümboliseerivad suuri kasuahneid organisatsioone ning preester ja leviit ristiusu vaimulikkonda. Praegu kasutatakse meie kirjanduses seda mõistujuttu, et ergutada kristlasi olema erapooletud. Me peame aitama kõiki abivajajaid, eriti selles mõttes, et õpetame neile tõde Jumala kohta. On tõesti suur rõõm, et Jehoova teeb oma õpetused meile aina selgemaks!

15. Mida me uurime järgmises artiklis?

¹⁵ Järgmises artiklis uurime Jeesuse mõistujuttu kümnest neitsist. (Matt. 25:1—13.) Mida tahtis Jeesus selle mõtlemapaneva looga öelda oma järelkäijatele, kes elavad viimseil päevil? Kas seda tuleks võtta kui üksikasjalikku prohvetlikku mõistukõnet, milles igal isikul, esemel ja sündmusel on sümboolne tähendus? Või soovis ta hoopis, et ta järelkäijad saaksid sellest praktilist õpetust, mis neid viimseil päevil juhataks? Seda vaatleme järgmises artiklis.