Leia rahulolu emana

KOGU maailmas käib nüüdisajal enamik naisi tööl. Arenenud riikides on töötavaid naisi peaaegu sama palju kui mehi. Arengumaades rabavad naised sageli pikki tunde põllul, et pere eest hoolitseda.

Paljud naised on sunnitud jagama oma energiat töölkäimise ning pere ja kodu eest hoolitsemise vahel. Nad mitte ainult ei teeni raha, et maksta toidu, riiete ja peavarju ees, vaid ka teevad süüa, pesevad pesu ning koristavad.

Lisaks püüavad kristlikud emad anda oma parimat, et õpetada lapsi Jehoovat armastama. „Tuleb tunnistada, et on väga raske leida tasakaalu töö ja kodu vahel ning seda eriti siis, kui lapsed on väikesed,” lausub kahe tütrekese ema Cristina. „Pole kerge pöörata lastele nii palju tähelepanu, kui nad seda vajavad.”

Mis sunnib emasid tööl käima? Milliste raskustega nad silmitsi seisavad? Ning kas selleks, et ema võiks tunda elust rahulolu, on tal tingimata vaja tööl käia?

Miks emad töötavad?

Paljudel emadel on hädavajalik töötada täiskohaga. Kõigil naistel pole kõrval abikaasat, kes aitaks kanda majanduslikku koormat. Mõned paarid aga leiavad, et ühest palgast ei piisa, et hoolitseda pere eest.

Kuid tõsi on ka see, et mitte kõik emad ei tööta majanduslikel kaalutlustel. Märkimisväärne hulk naisi teeb seda seetõttu, et tõsta oma eneseväärikust. Teised jällegi soovivad olla materiaalselt sõltumatud või maksta luksuse eest. Paljud on oma töös tublid ning see pakub neile rahulolu.

Veel üheks teguriks, miks emad tööl käivad, võib olla teiste mõju. Enamik inimesi küll tunnistab, et töötavad emad võitlevad pidevalt stressi ja väsimusega, kuid sageli mõistetakse vääriti või lausa pilgatakse neid, kes ei tööta. Üks naine möönab: „Pole kerge teistele selgitada, et oled vaid koduperenaine. Paljud vihjavad oma sõnade või näoilmega, et sa lihtsalt raiskad oma elu  ära.” Kaheaastase tütre ema Rebeca lausub: „Ehkki meid ümbritsev ühiskond nõustub sellega, et naised peaksid hoolitsema laste eest, suhtutakse tööl mittekäivatesse emadesse minu arust kui mingil määral alaväärsetesse.”

Müüt versus reaalsus

Mõnes maailma paigas kujutab meedia „ideaalset naist” kui oma ala edukat – ta on kõrgepalgaline, laitmatult riides ning enesekindlusest pakatav. Kui ta töölt koju tuleb, on tal jõudu lahendada laste probleeme, parandada abikaasa tehtud vigu ning tegeleda ükskõik millise koduse kriisiga. Mõistetavalt õnnestub vaid vähestel naistel elada tegelikus elus selle illusiooni kohaselt.

Tegelikkuses on paljud naiste tööd rutiinsed ning suhteliselt madalapalgalised. Paljud töötavad naised leiavad oma pettumuseks, et nende töökoht ei võimalda neil oma oskusi täielikult ära kasutada. Raamatus „Social Psychology” kirjutatakse: „Hoolimata sellest, et on astutud samme võrdsuse suunas, saavad mehed siiski kõrgemat palka ja mõjukamaid ametikohti. Naised, kelle enesehinnang sõltub töökohast, on selgelt ebasoodsamas olukorras.” Hispaania ajalehes „El País” tõdetakse: „Arvestuste kohaselt on naistel kolm korda suurem tõenäosus kogeda stressist tulenevat ängistust kui meestel, kuna enamik neist töötab kahes vahetuses – päeval tööl, õhtul kodus.”

Kuidas abikaasa võib toeks olla

See, kas kristlik ema käib tööl või mitte, on muidugi isiklik asi. Kui ta on abielus, tuleks tal koos abikaasaga langetada otsus siiski alles pärast seda, kui nad on asja arutanud ning hoolikalt kõiki tegureid kaalunud (Õpetussõnad 14:15).

Mida teha siis, kui abikaasad otsustavad, et puht majanduslikel kaalutlustel on vajalik, et nad mõlemad töötaksid täiskohaga? Sel juhul pöörab tark abielumees eriti hoolsalt tähelepanu Piibli nõuandele: „Nõndasamuti, mehed, elage mõistvalt naisega kui nõrgema astjaga. Osutage naistele austust nagu elu armuanni kaaspärijatele” (1. Peetruse 3:7, P 1997). Mees osutab oma naisele lugupidamist sellega, et mõistab tema füüsilisi ja emotsionaalseid piire. Kui vähegi võimalik, on ta naisele abiks majapidamistöödes. Nagu Jeesus, peaksid ka mehed olema alandlikult valmis tegema lihttöid, mitte arvama, et need on allpool nende väärikust (Johannese 13:12–15). Mees peaks selliste tööde tegemises nägema võimalust väljendada oma usinale naisele armastust. Naine hindab sellist abi väga (Efeslastele 5:25, 28, 29).

Pole kahtlustki, et kui mõlemad abikaasad peavad tööl käima, on kodus väga oluline tihe koostöö. Seda rõhutatakse Hispaania ajalehes „ABC”. Kommenteerides ühte uuringut, mille korraldas El Instituto de Política Familiar, süüdistatakse ajaleheartiklis Hispaania kõrges lahutuste arvus nii „usuliste ja moraalsete normide kadumist” kui ka kahe teise teguri koostoimet, nimelt, et „naised käivad tööl ja mehed ei abista neid majapidamistöödes”.

Kristliku ema tähtis roll

Ehkki Jehoova on andnud eelkõige isadele kohustuse õpetada oma lapsi, teavad kristlikud emad, et ka neil on täita tähtis roll ja seda eriti siis, kui lapsed on väikesed (Õpetussõnad 1:8; Efeslastele 6:4). Jehoova pöördus nii isade kui ka emade poole, tehes iisraellastele ülesandeks juurutada  lastesse tema Seadust. Ta teadis, et see võtab aega ning nõuab kannatlikkust, seda eriti lapse kujunemisaastatel. Seetõttu ütles Jehoova vanematele, et nad peavad õpetama lapsi kodus, teel olles, üles tõustes ja magama heites (5. Moosese 6:4–7).

Jumala Sõna rõhutab emade tähtsat ja väärikat osa, käskides: „Ära hülga oma ema juhatust!” (Õpetussõnad 6:20, meie kursiiv). Muidugi arutab naine enne lastele reeglite seadmist seda oma abikaasaga. Kuid nagu see salm näitab, on emadel õigus reegleid kehtestada, ning kui lapsed võtavad kuulda vaimset ja moraalset juhatust, mida neile jagab jumalakartlik ema, toob see neile suurt kasu (Õpetussõnad 6:21, 22). Kahe väikese poja ema Teresa selgitab, miks ta ei käi tööl: „Mulle on kõige tähtsam kasvatada lapsi nii, et nad hakkaksid teenima Jehoovat. Ma tahan seda teha nii hästi, kui oskan.”

Emad, kellel oli hea mõju

Iisraeli kuningale Lemuelile tuli kahtlemata kasuks ema hoolega jagatud juhatus. Tema kaalukad õpetussõnad on talletatud ka Jumala inspireeritud Sõnasse (Õpetussõnad 31:1; 2. Timoteosele 3:16). Selle ema kirjeldus tublist naisest aitab siiani poegadel targalt abikaasat valida. Ning tema hoiatused ebamoraalsuse ja purjutamise eest on tänapäeval sama vajalikud kui nende kirjutamise ajal (Õpetussõnad 31:3–5, 10–31).

Esimesel sajandil kiitis apostel Paulus ühte ema, kelle nimi oli Euniike, tema tubli töö eest, mis ta tegi, et õpetada oma poega Timoteost. Tõenäoliselt teenis tema abikaasa, kes polnud temaga sama usku, kreeka jumalaid ning seetõttu tuli Euniikel veenda Timoteost uskuma „pühi kirju”. Millal ta hakkas Timoteosele Pühakirja õpetama? Inspireeritud aruanne ütleb, et „lapsest saadik”, teisisõnu varajasest lapseeast alates (2. Timoteosele 1:5; 3:14, 15). Euniike usk ja eeskuju ning samuti ka tema jagatud õpetus valmistasid Timoteost ette tulevaseks misjonitööks (Filiplastele 2:19–22).

Piiblis on juttu ka emadest, kelle külalislahkus ustavate jumalateenijate vastu võimaldas nende lastel selliste inimestega tutvuda ja neist eeskuju võtta. Näiteks võõrustas suunemlanna korrapäraselt prohvet Eliisat. Hiljem äratas Eliisa tema poja surnuist üles (2. Kuningate 4:8–10, 32–37). Mõelgem ka piiblikirjutaja Markuse ema Maarja eeskujule. Ta pakkus oma kodu Jeruusalemmas algkristlastele koosolekupaigaks (Apostlite teod 12:12). Markusele mõjus kindlasti hästi see, et ta sai olla apostlite ja teiste kristlaste seltsis, kes korrapäraselt nende kodus käisid.

On selge, et Jehoova hindab kõrgelt ustavate naiste tööd istutada oma laste südamesse Jumala põhimõtteid. Ta armastab neid naisi nende ustavuse pärast ja selle pärast, et nad püüavad luua kodus vaimse õhkkonna (2. Saamueli 22:26; Õpetussõnad 14:1).

Valik, mis toob suurimat rahulolu

Nagu eeltoodud Piibli näidetest ilmneb, toob see suurepäraseid tulemusi, kui hoolitseda hästi pere füüsiliste, vaimsete ja emotsionaalsete vajaduste eest. Kuid seda pole sugugi lihtne teha. Ema töö kodus võib tunduda sageli palju raskem kui ükskõik milline juhtiv ametikoht.

On tõsi, et kui pereema, olles võtnud kuulda oma abikaasa arvamust, otsustab vähendada tööaega, tuleb perekonnal ehk lihtsustada oma elu ning võib-olla peab  naine taluma nende pilkeid, kes seda otsust ei mõista. Kuid saadav kasu võib kaaluda kuhjaga üles ükskõik millised ohvrid. Paquil on kolm last ning tal tuleb osaajaliselt tööl käia. Ta lausub: „Tahan olla kodus, kui lapsed koolist tulevad, nii et neil oleks kellegagi rääkida.” Mida see lastele annab? „Aitan neid koolitöödes ning kui tekib probleeme, saan nendega kohe tegeleda. Tänu iga päev koos veedetud ajale oleme suhtlemisele avatud. Hindan seda lastega koosolemise aega niivõrd, et keeldusin täisajalise töö pakkumisest.”

Paljud kristlikud emad on leidnud, et kui neil on olnud võimalik vähendada tööaega, on see toonud head kõigile. Varem mainitud Cristina selgitab: „Kui lõpetasin töölkäimise, selgus, et meie pere saab palju paremini hakkama. Mul oli aega lastega vestelda ja olla mitmel praktilisel moel abiks oma mehele. Mulle tõi rõõmu tütarde õpetamine ja see, et nägin, kuidas nad seda vastu võtavad ja edenevad.” Üks juhtum on Cristinale erksalt meelde jäänud. „Mu vanem tütar õppis kõndima lastesõimes, kuid teise tütre õpetasin käima kodus. Ta astus oma esimesed sammud ja kukkus siis mu käte vahele. See valmistas mulle nii suurt rõõmu!”

Veel tasub mõelda sellele, et ema töölkäimisaja vähendamisest tulenev majanduslik kahju polegi võib-olla nii suur, kui alguses arvata võib. Cristina selgitab: „Lapsehoidmisele ja transpordile kulus väga suur osa minu palgast. Kui olime asja hoolikalt analüüsinud, mõistsime, et minu töö ei toogi meile eriti palju lisaraha sisse.”

Pärast olukorra hindamist on mõned abielupaarid otsustanud, et kasu, mis tuleneb sellest, kui naine on kodune ja hoolitseb pere eest, ületab igasugused rahalised ohvrid, mis sellega kaasnevad. Cristina abikaasa Paul ütleb: „Mul on väga hea meel, et Cristina saab olla kodus ja hoolitseda meie kahe väikese lapse eest. Kui ta käis tööl, oli meil mõlemal palju rohkem pingeid.” Kuidas on see otsus mõjutanud selle pere kaht tüdrukut? „Nad tunnevad end palju turvalisemalt ning on kujunemisaastatel kaitstud paljude halbade mõjutuste eest,” lausub Paul. Miks on selle paari arvates tähtis veeta oma tütardega nii palju aega kui võimalik? Paul vastab: „Olen veendunud, et kui meie, vanemad, ei mõjuta oma laste mõistust ja südant, teevad seda teised.”

On selge, et iga abielupaar peab analüüsima enda olukorda ning mitte kellelgi ei ole õigust kritiseerida teiste otsust (Roomlastele 14:4; 1. Tessalooniklastele 4:11). Sellegipoolest tasuks kaaluda neid paljusid plusse, mis kaasnevad sellega, kui ema ei käi täiskohaga tööl. Varem tsiteeritud Teresa võtab kokku oma tunded: „Miski ei too suuremat rahulolu kui see, et saad oma laste eest hoolitseda ja neid õpetada nii palju aega kui vähegi võimalik” (Laul 127:3).

[Pilt lk 31]

Kristlikel emadel on laste õpetamises oma tähtis osa täita