Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuidas olla hea isa

Kuidas olla hea isa

Kuidas olla hea isa

„Isad, ärge ärritage oma lapsi, et nad ei läheks araks!” (Koloslastele 3:21)

KUIDAS saab isa hoiduda oma lapsi ärritamast? Tähtis on mõista, kui oluline on isa roll. „Selgub, et isaks olemine on keerukas ja unikaalne fenomen, millel on lapse emotsionaalsele ja intellektuaalsele arengule tähelepanuväärne mõju,” ütleb üks vaimse tervise teemaline ajakiri.

Mis siis on isa roll? Paljudes peredes nähakse isas eeskätt karistajat. Nii mõnigi ema on öelnud oma halvasti käituvale lapsele: „Küll sa siis saad, kui isa koju tuleb!” Lapsed kahtlemata vajavad tasakaalukat distsiplineerimist ja ka kindlat sõna, et neist saaksid tublid täiskasvanud. Ent et olla hea isa, läheb vaja muudki.

Kurb küll, aga mitte igal isal pole olnud head eeskuju, millele toetuda. On mehi, kes on kasvanud üles üldse ilma isata. Kuid on ka mehi, keda kasvatas karm ja vali isa, nii et nad kalduvad enda lapsi samal kombel kohtlema. Mil moel saaks selline isa suletud ringist välja murda ja parem lapsevanem olla?

Seda, kuidas olla hea isa, valgustab üks usaldusväärne ja praktiline nõuandeallikas. See pereelu parim nõuandja on Piibel. Soovitused selles pole pelk teooria, ka ei tule selle juhtnöörid meile eales kahjuks. Piiblis avaldatus kajastub autori Jehoova Jumala, pereelu alusepanija tarkus (Efeslastele 3:14, 15). Isana oleks sul hea kaaluda, mida räägib Piibel lapsevanema rolli kohta. *

Olla hea isa on tähtis mitte ainult lapse füüsilist ja emotsionaalset, vaid ka tema usulist heaolu silmas pidades. Lapsel, kel on väga armastavad ja lähedased suhted isaga, võib olla palju kergem luua tihedad ja lähedased suhted Jumalaga. Näitab ju Piibel, et teatud mõttes ongi meie Looja Jehoova meile Isa (Jesaja 64:7). Käsitlegem nüüd kuut asja, mida laps isalt vajab. Igaühe puhul neist vaatleme, kuidas Piibli põhimõtted aitavad isal neid vajadusi rahuldada.

1 Lapsed vajavad isa armastust

Jehoova on täiuslik isa eeskuju. Piiblis on öeldud, kuidas ta suhtub oma esmasündinud Pojasse Jeesusesse: „Isa armastab Poega” (Johannese 3:35; Koloslastele 1:15). Enam kui kord väljendas Jehoova oma Pojale armastust ja heakskiitu. Kui Jeesust ristiti, ütles Jehoova taevast: „Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!” (Luuka 3:22). Jeesus ei kahelnud iial isa armastuses tema vastu. Mida saab inimisa Jumala eeskujust õppida?

Ära kunagi hoidu lastele ütlemast, et sa neid armastad. Viie lapse isa Kelvin sõnab: „Oma armastust laste vastu olen alati püüdnud väljendada mitte pelgalt öeldes neile, et ma neid armastan, vaid olles igaühest neist huvitatud. Ka mina vahetasin neil mähkmeid ja vannitasin neid.” Lisaks on lastel tarvis teada, et nad pälvivad sinult heakskiitu. Niisiis ära ole ülemäära kriitiline ega õienda nendega alatasa. Pigem ole helde kiitma. Kahe teismeeas tüdruku isa Donizete soovitab: „Isal tuleks kindlasti püüda leida sobivaid võimalusi oma laste kiitmiseks.” Teadmine sinu heakskiidu pälvimisest soodustab lastes terve enesehinnangu kujunemist. See omakorda aitab neil Jumalaga lähedasemaks saada.

2 Lapsed vajavad head eeskuju

Jeesus võib teha „vaid seda, mida ta näeb Isa tegevat”, ütleb kirjakoht Johannese 5:19. Pangem tähele, et Jeesus nägi, mida teeb Isa, ja tegi sedasama. Lapsed toimivad tavapäraselt samamoodi. Kui näiteks isa kohtleb oma naist lugupidamise ja väärikusega, siis küllap hakkab ka poeg sirgudes kohtlema naisi väärikalt ja lugupidavalt. Isa eeskuju ei avalda mõju mitte ainult poistele – ka tütarlaste suhtumine meestesse võib olla tihtilugu mõjutatud isa eeskujust.

Kas su lastel on raske vabandust paluda? Taas on oluline osa eeskujul. Kelvinil on meeles juhtum, mil ta kaks poissi lõhkusid ära kalli kaamera. Ta sai niivõrd vihaseks, et lõi rusikaga vastu puidust lauaplaati, nõnda et see pooleks läks. Pärast seda tundis Kelvin end väga kehvasti ja palus endast väljamineku pärast vabandust kõigilt, ka oma naiselt. Ta tajub, et vabanduse palumisel on olnud ta lastele positiivne mõju – neil pole üldsegi mitte raske andeks paluda.

3 Lapsed vajavad õnnelikku kasvukeskkonda

Jehoova on õnnelik Jumal (1. Timoteosele 1:11, UM). Pole sugugi üllatav, et tema Poeg Jeesus tundis Isaga koosolemisest suurt rõõmu. Jeesuse ja ta Isa vahelistele suhetele heidab valgust kirjakoht Õpetussõnad 8:30 (UM): „Siis olin ma tema [Isa] kõrval kui meistertööline ja ... ma olin kogu aeg rõõmus tema ees.” Millised soojad suhted valitsesid Isa ja Poja vahel!

Su lapsed vajavad õnnelikku kasvukeskkonda. Sellele aitab kaasa see, kui võtad aega oma lastega mängimiseks. Koos mängimine lähendab last vanemale. Nõnda arvab ka teismelise poja isa Felix. Ta lausub: „See, et olen võtnud aega, et ühes pojaga meelt lahutada, on mõjutanud väga olulisel määral meie suhet. Mängime koos sportmänge, seltsime sõpradega ja külastame toredaid paiku. See on liitnud meie pere tugevalt ühte.”

4 Lastele on vaja õpetada vaimseid väärtusi

Jeesus sai õpetust oma Isa käest, seepärast võis ta öelda: „Mis ma temalt olen kuulnud, seda ma räägin maailmale!” (Johannese 8:26). Isal on Jumala ees kohustus jagada oma lastele kõlbelist ja vaimset õpetust. Sinu kui isa üheks kohustuseks on juurutada laste südamesse õigeid põhimõtteid. Sellise õpetusega peaks tegema algust juba varases lapseeas (2. Timoteosele 3:14, 15). Felix hakkas lugema oma pojale piiblilugusid, kui see oli veel üsna pisike. Ta valis värvikaid ja köitvaid lugusid näiteks „Minu piiblilugude raamatust”. * Poja sirgudes kasutas Felix teisi temale eakohaseid piiblilisi väljaandeid.

Donizete ütleb: „Pole sugugi kerge teha perekondlikku piibliuurimist nauditavaks. Tähtis on, et vanemad näitavad hindamist vaimsete asjade vastu, sest lapsed taipavad kiiresti tegude ja sõnade lahknevust.” Kolme poja isa Carlos täheldab: „Tuleme iga nädal kokku, et arutada pere vajadusi. Igal pereliikmel on võimalus valida, mida käsitleda.” Kelvin püüdis ikka ja jälle rääkida lastele ükskõik kus ning mis tahes tegevuse juures Jumalast. See tuletab meelde Moosese sõnu: „Need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5. Moosese 6:6, 7).

5 Lapsed vajavad distsiplineerimist

Selleks et lapsed saaksid kasvada tublideks ja vastutusvõimelisteks täiskasvanuteks, vajavad nad distsipliini. Paistab, et mõningate lapsevanemate meelest tähendab laste distsiplineerimine karmi kohtlemist, kaasa arvatud hirmsad ähvardused või halvustamine. Kuid Piibel ei näita, et vanemad peaksid ilmtingimata karmusega distsiplineerima. Otse vastupidi, nad peaksid seda tegema armastusega, nagu teeb Jehoova (Heebrealastele 12:4–11). Piibel ütleb: „Isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid karistuses ja Issanda manitsuses” (Efeslastele 6:4).

Mõnikord võib olla tarvis karistada. Ent laps peab mõistma, miks teda karistatakse. Kui vanemad last distsiplineerivad, ei tohiks see kunagi jätta talle tunnet, et teda põlatakse. Piibel ei kiida heaks ägedat peksmist, mis võib last koguni vigastada (Õpetussõnad 16:32). Kelvin mainib: „Kui mul oli vaja lapsi tõsiste pahategude eest karistada, püüdsin alati selgitada, et mind sunnib neid karistama armastus nende vastu.”

6 Lapsed vajavad kaitset

Lapsi on vaja kaitsta ohtlike mõjutuste ja halbade kaaslaste eest. Kahjuks leidub selles maailmas „kurje inimesi”, kelle sihiks on süütuid lapsi ära kasutada (2. Timoteosele 3:1–5, 13). Kuidas oma lapsi kaitsta? Piibel annab arukat nõu: „Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda!” (Õpetussõnad 22:3). Kaitsmaks lapsi õnnetuste eest, on vaja ohtude suhtes valvas olla. Tuleb juba ette näha olukordi, mis võivad tekitada probleeme, ning rakendada kohaseid ettevaatusabinõusid. Kui lubad lastel näiteks internetti kasutada, siis veendu, et nad oskavad seda turvaliselt teha. Kõige parem oleks hoida arvutit avatud ruumis, kus sa saad selle kasutamisel silma peal hoida.

Isal on tarvis valmistada lapsi ette ja õpetada välja kokkupuuteks selles maailmas valitseva ohuga lapsi kuritarvitada. Kas su lapsed teavad, mida teha juhul, kui keegi üritab neid kurjasti ära kasutada, kui sind juures pole? * Su lapsed peavad teadma, mida on seoses intiimsete kehaosadega kohane ja kohatu teha. Kelvin täheldab: „Sellist ettevalmistust ei jätnud ma teiste, ka mitte õpetajate hooleks. Olin seisukohal, et just minu kohus on jagada oma lastele õpetust seksi vallas ning lapseahistajate ohu kohta.” Kõik ta lapsed sirgusid turvaliselt täiskasvanuiks ning on praegu õnnelikus abielus.

Otsi Jumalalt abi

Parim tugi, mida isa saab oma lastele anda, on aidata neil arendada tugevaid suhteid Jumalaga. Ülimalt tähtis on isa eeskuju. Donizete sõnab: „Isal tuleb näidata, kui kallihinnalised on talle suhted Jumalaga. Eriti selgelt peaks see ilmnema siis, kui tal on probleeme või raskusi. Sellistel puhkudel on näha, kui kõikumatult ta Jehoovale loodab. Ühes perega palvetamine, väljendades Jumalale korduvalt tänu tema headuse eest, õpetab lastele, kui tähtis on see, et Jumal on nende Sõber.”

Mis siis on kõige olulisem, et olla hea isa? Otsi nõu temalt, kes teab kõige paremini, kuidas lapsi kasvatada – Jehoova Jumalalt. Kui suunad oma lapse teele, mida näitab Jumala Sõna, siis küllap võid näha Õpetussõnad 22:6 kirjeldatud tulemusi: „Siis ta ei lahku sellelt ka mitte vanas eas!”

[Allmärkused]

^ lõik 6 Olgugi et Pühakirja nõuanded selles artiklis keskenduvad eelkõige isa rollile, käivad paljud neist põhimõtetest ka ema kohta.

^ lõik 18 Väljaandjad Jehoova tunnistajad.

^ lõik 25 Lisainfot selle kohta, kuidas kaitsta lapsi seksuaalse kuritarvitamise eest, võib leida ajakirjast „Ärgake!”, oktoober 2007, lk 3–11. Väljaandjad Jehoova tunnistajad.

[Pilt lk 19]

Isa peab olema lastele heaks eeskujuks

[Pilt lk 20]

Isal tuleks hoolitseda oma laste vaimsete vajaduste eest

[Pilt lk 21]

Lapsed vajavad armastavat distsiplineerimist