RÄÄGIME sellest, mida tähendab olla kade. Kas sa oled mõnikord tundnud, et sulle ei meeldi mõni inimene sellepärast, et teised ütlevad, et ta on hea, ilus või tark? * – Nii võib juhtuda, kui sa oled kellegi peale kade.

Kadedaks võib teha see, kui vanemad hoiavad ühte last rohkem kui teist. Piibel jutustab ühest perekonnast, kus kadedus tõi palju valu. Vaatame, milleni kadedus viis ja mida me võime sellest õppida.

Joosep oli Jaakobi üheteistkümnes poeg ja tema poolvennad olid ta peale kadedad. Kas sa tead, miks? – Sellepärast, et Joosep oli nende isa Jaakobi lemmik; näiteks oli isa lasknud teha talle ilusa kirju kuue. Jaakob armastas Joosepit rohkem kui teisi, „sest ta oli tema vana ea poeg” ja tema kalli naise Raaheli esimene laps.

Piibel ütleb, et „kui ta vennad nägid, et nende isa armastas teda enam kui kõiki tema vendi, siis nad vihkasid teda”. Ühel päeval jutustas Joosep oma perele, et ta oli näinud unenäo, milles kõik ta pereliikmed, kaasa arvatud isa, kummardasid tema ees. Seepeale Joosepi „vennad said temale kadedaks”, ütleb Piibel, ning isegi tema isa pahandas temaga, et ta niisugusest unenäost neile rääkis (1. Moosese 37:1–11).

Mõni aeg hiljem, kui Joosep oli 17-aastane, juhtus järgmine lugu. Joosepi vennad olid kodust paljude kilomeetrite kaugusel oma pere lambaid ja kitsi hoidmas. Jaakob saatis Joosepi vaatama, kuidas neil seal läheb. Kas sa tead, mida  enamik Joosepi vendi tahtis teha, kui nad nägid teda tulemas? – Nad tahtsid ta ära tappa! Ainult kaks venda, Ruuben ja Juuda, ei tahtnud teda tappa.

Parajasti sõitsid sealt mööda kaupmehed, kes olid teel Egiptusesse, ja Juuda tegi vendadele ettepaneku müüa Joosep nendele. Nii nad tegidki. Seejärel tapsid nad ühe kitse ja määrisid Joosepi kuue kitse verega kokku. Kodus näitasid nad kuube isale, kes jäi uskuma, et kuri metsloom on Joosepi ära söönud (1. Moosese 37:12–36).

Joosep aga elas Egiptuses, kus ta aja möödudes leidis sealse valitseja vaarao soosingu. See juhtus tänu sellele, et ta oli Jumala abiga seletanud vaaraole tema kahe unenäo tähenduse. Esimeses unenäos nägi vaarao seitset rammusat lehma, kelle järel tulid seitse kõhna lehma. Teises unenäos nägi ta seitset ilusat viljapead ja seejärel seitset viletsat viljapead. Joosep seletas vaaraole, et mõlemad unenäod tähendavad, et tulemas on seitse rohke viljasaagi aastat ning pärast seda seitse nälja-aastat. Siis andis vaarao Joosepile ülesande koguda külluseaastatel vili aitadesse, et näljaajal oleks, mida süüa.

Kui nälja-aastad kätte jõudsid, vaevas toidupuudus ka Joosepi kaugel elavat perekonda. Jaakob saatis Joosepi kümme vanemat venda Egiptusesse süüa ostma. Nad tulid Joosepi juurde, kuid ei tundnud teda ära. Alguses Joosep ei öelnud neile, kes ta on, sest ta tahtis näha, kas tema vennad on muutunud. Ta nägi, et vennad olid väga kurvad, et nad temaga nii halvasti olid käitunud. Siis andis Joosep neile teada, kes ta on. Nad kõik kallistasid üksteist ja olid väga-väga rõõmsad! (1. Moosese raamat, peatükid 40–45.)

Mida sa sellest piibliloost kadeduse kohta õpid? – Kadedus toob palju kahju; mõni võib kadeduse pärast isegi omaenda vennale meelega haiget teha! Aga vaatame ka kirjakohti Apostlite teod 5:17, 18 ja 7:54–59. Mida kadedad inimesed Jeesuse jüngritele tegid? – Kas sa mõistad nüüd, miks me peame hoolega jälgima, et meie ei muutuks kadedaks? –

Joosep elas 110-aastaseks. Tal oli lapsi ja lapselapsi ja isegi lapselapselapsi. Kindlasti rääkis Joosep neile tihti seda, et nad peavad üksteist armastama ega tohi muutuda üksteise peale kadedaks (1. Moosese 50:22, 23, 26).