Jeesus Kristus. Täiuslik eeskuju

KAS sa tahaksid olla parem ja seeläbi ka õnnelikum inimene? Apostel Peetrus näitab, kuidas seda saavutada. Ta kirjutab: „Kristuski kannatas teie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes” (1. Peetruse 2:21). Tõepoolest, sellest, mida Jeesus Kristus oma erakordse elu jooksul tegi, võib nii mõndagi tallele panna. Kui omandame tema kohta teadmisi ja võtame temast eeskuju, saame kindlasti paremateks ja õnnelikumateks inimesteks. Uurigem lähemalt selle mõjuvõimsa mehe mõningaid omadusi ja mõelgem, kuidas me võiksime teda jäljendada.

Jeesus oli tasakaalukas. Ehkki Jeesus ütles, et tal „ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna”, ei elanud ega propageerinud ta askeetlikku elu (Matteuse 8:20). Ta võttis osa pidusöökidest (Luuka 5:29). Tema esimene kirjasolev imetegu – vee muutmine heaks veiniks ühel pulmapeol – näitab, et ta polnud seltsimatu ega liigrange (Johannese 2:1–11). Samas andis Jeesus selgelt teada, mis on talle kõige tähtsam. Ta ütles: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja lõpetan tema töö” (Johannese 4:34).

□ Kas sa oled oma elu analüüsinud, et leida tasakaalu materiaalsete ja vaimsete taotluste vahel?

Jeesusega oli kerge suhelda. Piibel maalib Jeesusest pildi kui sõbralikust ja südamlikust mehest. Ta ei saanud pahaseks, kui inimesed oma probleemide ja mureküsimustega tema poole pöördusid. Üks naine, kes oli 12 aastat rasket haigust põdenud, puudutas kord rahvahulga seas salamahti tema üleriiet, lootes oma vaevale leevendust saada. Jeesus ei tõrelenud naisega selle pealtnäha jultunud  teo eest, vaid ütles talle lahkelt: „Tütar, sinu usk on sind aidanud” (Markuse 5:25–34). Jeesuse seltsis tundsid isegi lapsed end hästi ega kartnud, et nad jäävad tähelepanuta (Markuse 10:13–16). Ja oma jüngritega vestles ta avameelselt ja sõbralikult, nii et nad tulid meelsasti tema juurde (Markuse 6:30–32).

□ Kui meelsasti tulevad teised sinuga rääkima?

Ta oli osavõtlik ja kaastundlik. Üks Jeesuse silmapaistvamaid voorusi oli oskus panna ennast teiste olukorda, elada kaasa nende tunnetele ja teha midagi nende heaks. Apostel Johannes jutustab, et kui Jeesus nägi Maarjat valamas pisaraid oma venna Laatsaruse surma pärast, „ärritus ta vaimus ja võpatas” ning „nuttis”. Kõrvalseisjad võisid kergesti märgata, et Jeesus on sellesse perekonda sügavalt kiindunud, sest ta ei häbenenud oma kiindumust välja näidata. Kaastundest ajendatuna äratas ta seejärel oma sõbra Laatsaruse ellu tagasi (Johannese 11:33–44).

Ühel teisel juhtumil tuli Jeesuse juurde mees, kes põdes pidalitõbe – kardetavat haigust, mille tõttu ta pidi inimestest eemale hoidma –, ning anus teda: „Issand, kui sa tahad, võid sa mind puhtaks teha!” Jeesuse reageeringust õhkus südamesoojust. Ta „sirutas oma käe ja puudutas teda ning ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!”” (Matteuse 8:2, 3, meie kursiiv). Jeesus ei tervendanud inimesi lihtsalt selleks, et prohvetikuulutust täide viia. Ta tahtis nende kannatusi leevendada. Kõigis oma tegemistes juhindus ta põhimõttest, mida ta väljendas ühes oma tuntuimas ütluses: „Nõnda nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile” (Luuka 6:31).

□ Kas sinu kaastunnet on näha ka su tegudes?

Jeesus oli tähelepanelik ja mõistev. Kuigi Jeesus ise ei eksinud kunagi, ei oodanud ta teistelt täiuslikkust ega käitunud üleolevalt; samuti ei käitunud ta mõistmatult. Kord üks naine, kelle kohta teati, et ta „oli patune”, väljendas oma usku ja tänumeelt enda pisaratega Jeesuse jalgu kastes. Jeesus lubas tal seda teha, mis jahmatas tema võõrustajat, kes naise karmilt hukka mõistis. Jeesus aga tajus naise siirust ega mõistnud teda ta pattude pärast hukka. Ta lausus hoopis: „Sinu usk on sind aidanud; mine rahuga!” On üsnagi tõenäoline, et tänu Jeesuse südamlikule käitumisele jättis see naine oma patuse eluviisi maha (Luuka 7:37–50).

□ Kas sul on sellise inimese maine, kes on varmas kiitma ja aeglane hukka mõistma?

Ta oli erapooletu ja lugupidav. Jeesus oli eriliselt kiindunud oma jüngrisse  Johannesesse, võimalik et iseloomude sobivuse ja vahest ka suguluse tõttu. * Siiski ei suhtunud Jeesus temasse erapoolikult ega teinud temast oma soosikut (Johannese 13:23). Näiteks kui Johannes ja ta vend Jakoobus küsisid endile kõige auväärsemaid kohti Jumala Kuningriigis, vastas Jeesus neile: „Istuda mu paremal ja vasakul pool ei ole minu anda” (Markuse 10:35–40).

Jeesus suhtus inimestesse alati lugupidavalt. Tal ei olnud eelarvamusi, nagu tema kaasaegsetel. Näiteks oli tollal üldiselt tavaks pidada naisi meestest alaväärsemaks. Jeesus see-eest kohtles naisi nii, et nad tundsid ennast väärikana. Esimest korda andis ta avalikult teada, et ta on Messias, ühele naisele – kusjuures mitte juuditarile, vaid samaarlannale, millisest rahvusest inimesi juudid põlastasid ega vaevunud neile teregi ütlema (Johannese 4:7–26). Ka oma ülestõusmise tunnistajateks lasi Jeesus kõigepealt olla naistel (Matteuse 28:9, 10).

□ Kas sa kohtled eri rassist, soost, keelerühmast ja rahvusest inimesi erapooletult?

Ta oli kohusetundlik poeg ja vend. Näib, et Jeesuse kasuisa Joosep suri, kui Jeesus oli veel noorukieas. Vägagi tõenäoliselt toetas Jeesus oma ema ja nooremaid vendi-õdesid, teenides elatist puusepatööga (Markuse 6:3). Ja päris viimastel eluminutitel usaldas ta oma ema jünger Johannese hoolde (Johannese 19:26, 27).

□ Kuidas sa saaksid oma perekohustuste täitmisel Jeesust jäljendada?

Jeesus oli tõeline sõber. Jeesus oli väga eriline sõber. Millest oli seda näha? Tema jüngrid eksisid ja tegid isegi korduvalt samu vigu ega käitunud sugugi alati nii, nagu talle oleks meeldinud. Ometi ei jätnud ta neid sellepärast veel maha. Ta jäi nende sõbraks, keskendus nende headele omadustele ega omistanud neile halbu motiive (Markuse 9:33–35; Luuka 22:24–27). Ta ei surunud neile peale enda mõtteid, vaid lasi neil vabalt oma arvamust avaldada (Matteuse 16:13–15).

Mis kõige tähtsam, Jeesus armastas oma sõpru (Johannese 13:1). Kui palju? Ta ütles: „Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest!” (Johannese 15:13). Kas on üldse võimalik anda sõprade eest midagi veel väärtuslikumat kui elu!

□ Kas sa jääd oma sõpradele ustavaks isegi siis, kui nad sind ärritavad või solvavad?

Ta oli julge ja mehelik. Jeesus polnud kaugeltki mitte nõrguke ja loid, nagu mõned kunstnikud on teda kujutanud. Evangeeliumid kirjeldavad teda kui tugevat ja tarmukat meest. Kahel korral ajas Jeesus kaupmehed koos kõige oma kraamiga templist välja (Markuse 11:15–17; Johannese 2:14–17). Ja kui jõuk tuli „Jeesust Naatsaretlast” kinni võtma, astus ta julgelt esile ning lausus, et kaitsta oma jüngreid: „Mina see olen! Kui te nüüd mind otsite, siis laske need ära minna!” (Johannese 18:4–9). Mõni ime siis, et Pontius Pilaatus, nähes, kui vapralt talus Jeesus vahistamist ja väärkohtlemist, hüüatas: „Ennäe inimest!” (Johannese 19:4, 5).

□ Kas sa käitud kindlameelselt ja julgelt, kui sa mõistad, mida pead tegema?

Nende ja veel paljude teiste suurepäraste omaduste tõttu on Jeesus täiuslik eeskuju. Kui püüame järgida tema käitumislaadi, saame paremateks ja õnnelikumateks inimesteks. Sellepärast ergutaski Peetrus kristlasi käima Jeesuse jälgedes. Kas sa püüad järgida Jeesuse samme nii täpselt kui võimalik?

Midagi enamat kui eeskuju

Jeesus oli kaugelt enam kui üksnes hea eeskuju. Ta sõnas: „Mina olen tee ja tõde ja  elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!” (Johannese 14:6). Jah, ta rääkis tõde Jumalast, tänu millele me võime Jumalaga lähedaseks saada. Ent lisaks sellele tegi ta midagi, mis andis Jumala ustavatele teenijatele tulevikuväljavaate (Johannese 3:16).

Seoses selle maa peale tuleku põhjusega ütles ta: „Inimese Poeg ei ole tulnud, et teda teenitaks, vaid teenima ja oma hinge andma lunaks paljude eest!” (Matteuse 20:28). Oma elu lunastusohvriks andes avas Jeesus inimestele tee igavesse ellu. Mida me peame tegema, kui soovime sel teel käia? Jeesus ütles: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3).

Jah, igavese elu saamiseks on tarvis õppida Jeesust tundma, järgida tema eeskuju ja uskuda tema ohvrisurma. Innustame sindki, et võtaksid aega nende teadmiste allika, Piibli uurimiseks, ja rakendaksid seal öeldut ellu, nagu seda tegi Jeesus. *

Jeesuse eeskuju õpetab meile, millised inimesed me peaksime olema. Tema ohvrisurm saab vabastada meid patust ja selle palgast surmast (Roomlastele 6:23). Õigupoolest oleks meie olukord ilma Jeesus Kristuse vägeva mõjuta päris trööstitu. Ära siis kunagi luba elumuredel röövida sinult võimalust pidada silmas ja järgida hoolsalt suurimat inimest, kes kunagi on elanud, Jeesus Kristust.

[Allmärkused]

[Kast/pildid lk 7]

▪ Jeesus kohtles kõiki erapooletult ja lugupidavalt

▪ Ta oli tõeline sõber kuni lõpuni

▪ Ta oli julge

Kas sa püüad järgida Jeesuse samme nii täpselt kui võimalik?

[Pildid lk 5]

Jeesus oli tasakaalukas

Temaga oli kerge suhelda

Ta oli kaastundlik