3. Õpi tõde Jeesuse kohta

„Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Johannese 3:16)

TAKISTUS. Mõned väidavad, et Jeesus pole kunagi elanud. Teised küll tunnistavad, et ta elas, kuid oli kõigest tavaline inimene, kes on juba ammu surnud.

KUIDAS SEDA TAKISTUST ÜLETADA? Tee nii nagu Jeesuse järelkäija Naatanael. * Tema sõber Filippus ütles talle, et on arvatavasti leidnud Messia, „Jeesuse, Joosepi poja, Naatsaretist”. Kuid Naatanael ei uskunud Filippuse sõnu pimesi. Ta vastas: „Kas Naatsaretist võib tulla midagi head?” (Johannese 1:43–51). Hoolimata kahtlustest võttis ta vastu Filippuse kutse: „Tule ja vaata!” (Johannese 1:43–51). Ka sinul tasub uurida tõendeid Jeesuse kohta. Mida sa võid teha?

Uuri ajaloolisi tõendeid, et Jeesus oli reaalne isik. Josephus ja Tacitus olid kaks esimesel sajandil elanud tunnustatud ajaloolast, kes polnud kristlased. Nemad räägivad Jeesusest kui ajaloolisest isikust. Kirjeldades, kuidas Rooma keiser Nero süüdistas kristlasi Roomas aastal 64 m.a.j puhkenud tulekahjus, kirjutas Tacitus: „Nero veeretas süü teiste peale ja karistas neid hoolikalt valitud piinadega. Need olid inimesed, keda rahvas nende häbitegude pärast vihkas ja iseloomustas nimega „kristlased”. Christusele, kelle nimest see nimi tuleneb, määrati Tiberiuse valitsemise ajal Pontius Pilatuse, ühe meie maavalitseja käe läbi äärmiselt karm karistus.”

Seoses 1. ja 2. sajandi ajaloolaste viidetega Jeesusele ja algkristlastele ütleb „Encyclopædia Britannica” 2002. aasta väljaanne: „Need üksteisest sõltumatud jutustused näitavad, et muistsel ajal ei kahelnud isegi kristluse vastased ealeski Jeesuse ajaloolisuses, mis ilma piisava aluseta seati esmakordselt kahtluse alla 18. sajandi lõpul, 19. sajandil ning 20. sajandi algul.” Aastal 2002 öeldi ajalehe „The Wall Street Journal” juhtkirjas: „Enamik õpetlasi, kui mitte arvestada mõnda üksikut ateisti, on juba tunnistanud, et Naatsareti Jeesus on ajalooline isik.”

 Kaalu tõendeid, mis näitavad, et Jeesus äratati surnuist üles. Kui Jeesuse vaenlased ta arreteerisid, jätsid tema lähedased kaaslased ja järelkäijad ta maha ning põgenesid, ja tema sõber Peetrus salgas hirmust, et ta Jeesust tunneb (Matteuse 26:31, 55, 56, 69–75). Äkitselt hakkasid aga tema jüngrid aktiivselt tegutsema. Peetrus ja Johannes astusid julgelt vastu meestele, kes olid sepitsenud Jeesuse surma. Jeesuse jüngrid olid nii indu täis, et nad levitasid tema õpetusi kogu Rooma impeeriumis, eelistades pigem surra kui loobuda oma uskumustest.

Millest selline meelemuutus? Apostel Paulus selgitab, et Jeesus äratati surnuist üles ja ta „ilmus Keefasele [Peetrusele], pärast seda neile kaheteistkümnele”. Paulus lisab: „Pärast ta ilmus ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale.” Enamik pealtnägijatest oli sel ajal veel elus, kui Paulus need sõnad kirjutas (1. Korintlastele 15:3–7). Ühe või kahe pealtnägija tunnistusi oleks skeptikutel olnud lihtne ümber lükata (Luuka 24:1–11). Kuid rohkem kui viiesaja inimese tunnistus oli raudseks tõendiks, et Jeesus äratati surnuist üles.

MILLINE ON TASU? Need, kes usuvad Jeesusesse ja kuuletuvad talle, saavad oma patud andeks ja puhta südametunnistuse (Markuse 2:5–12; 1. Timoteosele 1:19; 1. Peetruse 3:16–22). Kui nad surevad, on Jeesus lubanud nad „viimsel päeval” üles äratada (Johannese 6:40).

Lisainfot võib leida raamatu „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” 5. peatükist „Lunastus, Jumala suurim and” *

[Allmärkused]

[Pilt lk 7]

Uuri nagu Naatanael tõendeid Jeesuse kohta