Hiina uusaasta. Kas kristlased peaksid seda tähistama?

IGAL aastal jaanuaris või veebruaris toimub Aasias maailma suurim inimränne. Sajad miljonid aasialased naasevad oma pere juurde Hiina uusaastat tähistama. *

Hiina uusaasta on Aasias kõige tähtsam püha. „See on nagu uusaasta, iseseisvuspäev, tänupühad ja jõulud üheskoos,” ütleb üks Ameerika kirjanik. Püha algab esimese kuuloomisega Hiina kuukalendri järgi ehk lääne kalendri järgi 21. jaanuari ja 20. veebruari vahel. See kestab mõnest päevast kahe nädalani.

Uusaastapidustuste tuumaks on uuendamine, vana lõpetamine ja uue vastuvõtmine. Pühadeks koristatakse ja kaunistatakse maja, ostetakse uusi riideid, valmistatakse selliste nimedega toite, mis riimuvad sõnadega „hea õnn” või „jõukus”, ning klaaritakse võlad ja erimeelsused. Uue aasta esimesel päeval võidakse teha kingitusi ja soovida üksteisele head – tihtilugu just rikkust ja jõukust –, jagada punaseid „õnneraha” pakikesi, süüa erilisi toite, lasta rakette, vaadata värvikirevate draakonite või lõvide tantsu või lihtsalt nautida pere ja sõprade seltsi.

Nendel kommetel on sügav tähendus. Raamatus „Mooncakes and Hungry Ghosts: Festivals of China” selgitatakse: „Pere, sõprade ja sugulaste jaoks on kõige tähtsam hea õnne kindlustamine, jumalate ja vaimude austamine ning saabuvaks aastaks õnne soovimine.” Kuna selle pühaga on seotud nii palju traditsioone ja usutavasid, siis kuidas peaksid kristlased sellesse suhtuma? Kas nende kommetega lihtsalt kaasa minema? Kas kristlased peaksid seda püha tähistama?

„Mõtle selle allikale”

Tuntud Hiina vanasõna ütleb: „Kui jood vett, mõtle selle allikale.” See peegeldab sügavat lugupidamist, mida paljud aasialased on juba ammust aega tundnud oma vanemate ja esiisade vastu. Kuna vanemad on andnud lastele elu, on täiesti loomulik, et lapsed osutavad neile austust, millel on tähtis roll uusaasta kommetes.

Paljudele Aasia peredele on nende pidustuste kõrghetkeks kahtlemata vana-aastaõhtu. Sellel õhtul koguneb enamik peresid pidulikule õhtusöögile. See on sündmus, mil pere on üheskoos ning selles maailma nurgas ei taha keegi sellest mitte mingil juhul ilma jääda. Laud ei ole  kaetud mitte ainult kohalolijatele, vaid ka surnud pereliikmetele, keda arvatakse vaimudena kohal viibivat. Sel söömaajal „toimub tõeline suhtlemine esivanemate ja pereliikmete vahel,” öeldakse ühes entsüklopeedias. „Kuna side elavate ja surnute vahel on uuendatud, kaitsevad esivanemad peret terve eelseisva aasta jooksul,” ütleb üks teine teatmeteos. Kuidas peaksid kristlased sellesse kombesse suhtuma?

Ka kristlaste meelest on tähtis armastada oma vanemaid ja pidada neist lugu. Nad juhinduvad Jumala antud nõuandest: „Kuule oma isa, kes sind on sigitanud, ja ära põlga oma ema, kui ta on vanaks saanud!” (Õpetussõnad 23:22). Samuti kuuletuvad nad Piibli käsule: „„Austa oma isa ja ema”; see on esimene käsk, millega kaasneb tõotus: „Et sul hästi läheks ja sa jääksid maa peale pikaks ajaks”” (Efeslastele 6:2, 3). Jah, tõelised kristlased tahavad armastada oma vanemaid ja neist lugu pidada!

Samuti räägitakse Piiblis heas valguses perekondlikest koosviibimistest (Iiob 1:4; Luuka 15:22–24). Kuid Jehoova on andnud käsu: „Ärgu leidugu su keskel ... vaimude ja tarkade küsitlejat ega surnutelt nõu otsijat!” (5. Moosese 18:10, 11). Miks selline keeld? Kuna Piiblis selgitatakse, milline on surnute tegelik olukord. Seal öeldakse: „Elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi.” Kuna surnud ei tea enam midagi, ei saa nad osaleda elavate tegemistes; nad ei saa meid aidata ega meile halba teha (Koguja 9:5, 6, 10). Jumala Poeg Jeesus Kristus võrdles surma sügava unega ning surnud äratatakse surmaunest vaid tulevases ülestõusmises (Johannese 5:28, 29; 11:11, 14).

Lisaks näitab Piibel, et surnute „vaimud” on hoopis kurjad vaimolevused, kes teesklevad lahkunuid. Mis on nende eesmärk? Inimesi eksitada ja allutada nad oma kurjale võimule (2. Tessalooniklastele 2:9, 10). Jumala käsud tegelikult kaitsevad meid tõsise kahju eest. Armastusest Jehoova vastu ja soovist olla kaitstud, hoiduvad kristlased targalt kommetest, mis on seotud perekonna „vaimude” kummardamisega või nendelt kaitse otsimisega (Jesaja 8:19, 20; 1. Korintlastele 10:20–22).

Teisest küljest jällegi tahavad kristlased austada ka Isa, „kellele iga suguvõsa taevas ja maa peal võlgneb oma nime” (Efeslastele 3:14, 15). Kes see Isa on? Ta on meie Looja ja eluandja Jehoova Jumal (Apostlite teod 17:26). Niisiis tuleks seoses Hiina uusaasta kommetega endalt küsida: kuidas suhtub neisse Jehoova? Kas tema kiidab need heaks? (1. Johannese 5:3.)

Kodujumalate austamine

Uusaasta pidustustel järgitakse paljusid populaarseid kombeid, millega austatakse mitmeid koduseid jumalaid ja jumalusi, nagu näiteks uksejumalat, maajumalat ehk kaitsevaimu, rikkuse või õnne jumalat ja köögi- või ahjujumalat. Mõelgem korraks levinud kombele austada köögijumalat. * Usutakse, et mõned päevad enne uusaastat läheb see jumal taevasse, et kanda pere tegemistest ette Hiina panteoni peajumalale Nefriitkeisrile. Lootes, et köögijumal räägib head, saadab pere ta teele erilise toiduga, ohverdades talle maiustusi ja koogikesi. Et soovida talle kiiret teekonda, võetakse seinalt ta pilt, mõnikord määritakse ta huuled magusaga kokku, ning põletatakse õues ära. Vana-aastaõhtul riputatakse pliidi kohale uus pilt, millega kutsutakse ta järgmiseks aastaks koju tagasi.

 Kuigi paljud kombed võivad tunduda süütud, soovivad kristlased järgida jumalakummardamises Jumala Sõna juhtnööre. Sellega seoses ütles Jeesus Kristus: „Sa pead kummardama Jehoovat, oma Jumalat, ja osalema üksnes tema pühas teenistuses” (Matteuse 4:10). Ilmselgelt soovib Jumal, et kummardaksime üksnes teda. Miks? Mõtle järgnevale: Jehoova on meie taevane Isa. Kuidas tunneks end isa, kui tema laps teda lihtsalt ignoreeriks ja pöörduks mõne teise isa poole? Kas ei teeks see talle haiget?

Jeesus tunnustas oma taevast Isa kui „ainsat tõelist Jumalat” ja Jehoova ütles selgelt oma teenijatele, et neil ei tohi olla „muid jumalaid” tema kõrval (Johannese 17:3; 2. Moosese 20:3). Seega tahavad tõelised kristlased olla Jehoovale meelepärased, mitte valmistada talle pettumust ega teha haiget sellega, et teenivad teisi jumalaid (1. Korintlastele 8:4–6).

Ebausk ja spiritism

Kuukalendri uusaasta on tihedalt seotud ka astroloogiaga. Kuukalendri igat aastat nimetatakse Hiina sodiaagi ühe looma järgi, keda on kokku 12 – draakon, tiiger, ahv, jänes jne. Väidetavalt määrab see loom kindlaks sellel aastal sündinud inimeste isiksuse ja käitumise või soodustab teatud tegevusi. Paljud teisedki uusaasta kombed, muu hulgas rikkuse või õnne jumala austamine, on mõeldud „hea õnne” kogumiseks. Kuidas peaksid kristlased neisse kommetesse suhtuma?

Oma sõnas Piiblis noomis Jumal neid, kes pöördusid „taevatundjate, tähtede seletajate [poole], kes kuulutavad iga noorkuu ajal, mis sulle juhtub”. Samuti mõistis ta hukka „õnnejumala” ja „saatusejumala” kummardamise (Jesaja 47:13; 65:11, 12, P 1997). Selle asemel et loota salapärastele või nähtamatutele mõjutustele, mis on seotud vaimumaailma või tähtedega, öeldakse tõelise Jumala kummardajatele: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” (Õpetussõnad 3:5, 6). Ebausk hoiab tõesti inimesi orjuses, kuid Jumala sõna vabastab nad (Johannese 8:32).

Näita, et armastad Jumalat

Hiina uusaasta kommete ja uskumuste tausta teada on üks asi, otsus neis kommetes mitte osaleda aga hoopis midagi muud. Kui elad paikkonnas, kus on tavaks tähistada Hiina uusaastat, või kui su peres on traditsioon järgida sellega seotud kombeid, tuleb sul langetada tõsine otsus.

Muidugi on surve all kindlaks jäämiseks vaja julgust ja otsustavust. „Olin nii hirmul, kuna kõik mu ümber tähistasid uusaastat, kuid mina mitte,” räägib üks kristlik naine Aasiast. Mis teda aitas? „Üksnes tänu sellele, et minus kasvas tugev armastus Jumala vastu, suutsin kindlaks jääda” (Matteuse 10:32–38).

Kas sina armastad Jumalat niisama tugevalt? Sul on igati põhjust teda armastada. Sinu elu ei lähtu mitte mingilt müstiliselt jumaluselt, vaid Jehoova Jumalalt, kelle kohta Piiblis öeldakse: „Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust!” (Laul 36:10). Mitte õnne- ega köögijumal, vaid Jehoova annab sulle kõik, mida vajad õnnelikuks eluks (Apostlite teod 14:17; 17:28). Kas armastad teda ka omalt poolt? Võid kindel olla, et kui sa seda teed, õnnistab Jehoova sind rikkalikult (Markuse 10:29, 30).

[Allmärkused]

 [Kast/pilt lk 23]

Sõprade ja sugulaste kartuste hajutamine

On arusaadav, et kui üks pereliige lõpetab Hiina uusaasta tähistamise, võib see šokeerida tema sõpru ja sugulasi. Nad võivad olla solvunud, haavunud või tunda end isegi reedetuna. Kuid on võimalik palju ära teha, et perekonnas häid suhteid hoida. Pane tähele, mida on öelnud Aasia eri paigus elavad kristlased:

Jiang: „Tublisti enne uusaastat külastasin ma sugulasi ja selgitasin neile taktitundeliselt, miks ma enam mõningatest populaarsetest kommetest osa ei võta. Ma püüdsin hoolikalt mitte halvustada nende uskumusi ja vastasin Piibli abil lugupidavalt nende küsimustele. See viis toredate vaimsete aruteludeni.”

Li: „Enne uusaastat ütlesin oma mehele taktitundeliselt ja lugupidavalt, et ma pean kuuletuma oma südametunnistusele, kui tahan olla tõeliselt õnnelik. Samuti lubasin, et ma ei tekita talle piinlikkust, kui me pühade ajal tema peret külastame. Üllataval kombel juhtus nii, et päeval, mil tema pere kummardas esivanemaid, viis ta mind ühte teise kohta kristlikule koosolekule.”

Xie: „Kinnitasin oma perele, et ma armastan neid väga ja ütlesin, et mu uskumused muudavad mind paremaks inimeseks. Seejärel tegin enda kallal kõvasti tööd, et ilmutada selliseid kristlikke omadusi nagu leebus, taktitunne ja armastus. Tasapisi hakkasid nad minu usust lugu pidama. Hiljem uuris ka mu mees Piiblit ja sai tõeliseks kristlaseks.”

Min: „Ma rääkisin oma vanematega lahkelt ja lugupidavalt. Selle asemel et soovida neile „head õnne”, ütlesin, et palun alati Jehooval, meie Loojal neid õnnistada ning anda neile rahu ja õnne.”

Fuong: „Ütlesin oma vanematele, et mul pole oma pere külastamiseks vaja oodata uut aastat. Ma käin neil sageli külas. Vanemad olid selle üle väga rõõmsad ja ei kritiseerinudki mind enam. Ka mu noorem vend hakkas Piibli tõe vastu huvi tundma.”

[Pildi allikaviide lk 20]

Panorama Stock/age Fotostock