Gileadi palsam. Palsam, mis tervendab

PIIBLIS 1. Moosese raamatus on tuntud jutustus sellest, kuidas vennad Joosepi ismaeliitidest kaupmeestele müüsid. Kaupmeeste karavan oli teel Gileadist Egiptusesse, kaasas palsam ja muud kaubad (1. Moosese 37:25). See lühike aruanne annab mõista, et Gileadi palsam oli muistses Lähis-Idas kõrges hinnas, kus seda väärtustati erilise ravitoime tõttu.

Kuuendal sajandil e.m.a küsis aga prohvet Jeremija kurvastusega: „Kas Gileadis ei ole palsamit?” (Jeremija 8:22, P 1997). Miks Jeremija niisuguse küsimuse esitas? Mis on palsam? Kas ka tänapäeval on palsamit, mis tervendaks?

 Palsam Piibli päevil

Palsam on üldmõiste, mille all mõeldakse mitmesuguste taimede ja põõsaste aromaatset, tavaliselt õlidest ja vaikudest koosnevat mahla. Sageli suitsutusrohus ja parfüümides kasutatud palsamiõli oli muistses Lähis-Idas tõeline luksuskaup. Peagi pärast iisraellaste lahkumist Egiptusest on seda mainitud püha võideõli ja ka kogudusetelgis kasutatud suitsutusrohu koostisosana (2. Moosese 25:6; 35:8). Palsamiõli kuulus ka Seeba kuninganna heldekäeliste kingituste hulka, mis ta oli kuningas Saalomonile kaasa toonud (1. Kuningate 10:2, 10). Estrile tehti „kuus kuud palsamitega” iluravi ja massaaži, enne kui ta Pärsia kuninga Ahasverose juurde viidi (Ester 1:1; 2:12).

Kui palsamiõli saadi mitmelt poolt Lähis-Idast, siis Gileadi palsam oli pärit Tõotatud Maalt Gileadi piirkonnast, mis jäi Jordani jõest itta. Patriarh Jaakob nimetas palsamit maa parimate andide seas ning laskis seda viia Egiptusesse kingituseks (1. Moosese 43:11). Prohvet Hesekiel loetles palsamvaiku kaupade hulgas, mida Juuda ja Iisrael Tüürosesse eksportisid (Hesekiel 27:17). Palsam oli teada-tuntud oma eriliste raviomaduste poolest. Muistses kirjanduses on sageli mainitud just selle haavade paranemist soodustavat toimet.

Palsam haige rahva jaoks

Miks aga Jeremija küsis: „Kas Gileadis ei ole palsamit?” Et seda mõista, vaadakem tagasi Iisraeli rahva ajalukku. Varem oli prohvet Jesaja kirjeldanud värvikalt iisraellaste haletsusväärset vaimset seisundit, öeldes: „Jalatallast pealaeni ei ole midagi tervet: aina haavad, muhud ja värsked vorbid, mis ei ole välja pigistatud ja seotud” (Jesaja 1:6). Selle asemel et iisraellased oleksid tunnistanud oma armetut seisundit ja otsinud ravi, jäid nad tõrksaks. Hiljem võis Jeremija üksnes kurta: „Nad on põlanud Jehoova sõna – mis tarkust võib neil olla?” Kui nad oleksid vaid Jehoova poole tagasi pöördunud, oleks ta nad terveks teinud. „Kas Gileadis ei ole palsamit?” Tõesti mõtlemapanev küsimus! (Jeremija 8:9.)

Ka tänapäeva maailmas pole inimestel puudust „haavadest, muhkudest ja värsketest vorpidest”. Kannatusi toovad nii vaesus, ebaõiglus, isekus kui ka südametus, mis kõik on selle tagajärg, et armastus Jumala ja ligimese vastu on jahenenud (Matteuse 24:12; 2. Timoteosele 3:1–5). Paljud tunnevad end rassi, etnilise tausta või vanuse tõttu tõrjutuna. Valu lisavad veel nälg, haigused, sõjad ja surm. Nagu Jeremija, mõtlevad ka praegu paljud siirad usklikud, „kas Gileadis ei ole palsamit”, millega parandada emotsionaalseid ja vaimseid haavu.

Hea sõnum, mis tervendab

Jeesuse päevilgi mõlkus see küsimus alandlike inimeste meeles. See ei jäänud vastuseta. Meie ajaarvamise 30. aastal luges Jeesus Naatsareti sünagoogis Jesaja kirjarullist ette järgmise salmi: „Jehoova on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda” (Jesaja 61:1). Seejärel andis ta teada, et need sõnad käivad tema kohta, öeldes, et tema ongi Messias, kelle ülesandeks on kuulutada lohutavat sõnumit (Luuka 4:16–21).

Kogu oma teenistuse jooksul kuulutas Jeesus tulihingeliselt head sõnumit Jumala kuningriigist (Matteuse 4:17). Mäejutluses tõotas ta vaevatutele, et nende olukord muutub, lausudes: „Õnnelikud olete teie, kes praegu nutate, sest teie saate naerda” (Luuka 6:21). Kuulutades lootusesõnumit tulevasest Jumala kuningriigist, parandas Jeesus „neid, kel murtud süda”.

„Hea sõnum kuningriigist” pakub lohutust  ka tänapäeval (Matteuse 6:10; 9:35). Näiteks on see toonud lohutust Roger’le ja Liliane’ile. 1961. aasta jaanuaris kuulsid nad esimest korda sellest, et Jumal on tõotanud inimestele igavest elu. See oli neile otsekui kosutav palsam. „Olin nii õnnelik selle üle, mida olin teada saanud, et hakkasin suurest rõõmust keset köögi põrandat tantsima,” meenutab Liliane. Roger, kes oli tolleks ajaks olnud osaliselt halvatud juba kümme aastat, ütleb: „Imepärane lootus, et surnud äratatakse ellu ning et valule ja haigustele tehakse lõpp, tõi mulle tohutut rõõmu ja andis jõudu elada.” (Ilmutus 21:4.)

1970. aastal suri Roger’ ja Liliane’i 11-aastane poeg, kuid nad ei vajunud meeleheitesse. Nad kogesid isiklikult, et Jehoova „parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad” (Laul 147:3). Piibli lootus lohutas neid. Veel praegugi, ligi 50 aastat hiljem, kosutab hea sõnum Jumala tulevasest kuningriigist nende meelt ja südant.

Eelseisev tervenemine

Kas ka tänapäeval on „Gileadi palsamit”? On küll. Lohutus ja lootus, mida annab hea sõnum Jumala kuningriigist, on kui vaimne palsam, mis parandab murtud südameid. Kas ka sina tahaksid sellist tervenemist kogeda? Sul tuleb vaid avada süda, võtta vastu Jumala Sõna lohutav sõnum ja lasta sel oma elu mõjutada. Miljonid inimesed on seda juba teinud.

Selline tervendamine annab mõningase ettekujutuse veel suuremast eelseisvast kergendusest. Peagi on käes aeg, mil Jehoova Jumal tervendab rahvad ja nad saavad võimaluse elada igavesti. Siis ei ütle ükski inimene „Ma olen haige”. Jah, ka tänapäeval on „Gileadi palsamit”! (Ilmutus 22:2; Jesaja 33:24, UM.)

[Pilt lk 23]

Jumala kuningriigi hea sõnum tervendab tänapäevalgi need, kel on murtud süda