KAS palvetamisest on mingit kasu? Piiblist selgub, et ustavatel jumalateenijatel on palvetamisest tõepoolest abi olnud (Luuka 22:40; Jaakobuse 5:13). Õigupoolest võib palvetamine aidata meid suuresti nii vaimselt, emotsionaalselt kui ka füüsiliselt. Miks võib nii öelda?

Ütleme, et sinu laps saab kingituse. Kas sa õpetad talle, et piisab vaid tänulikkuse tundmisest, või õpetad sa teda ka oma tänu väljendama? Kui paneme olulised tunded sõnadesse, siis koondame neile oma tähelepanu ja need muutuvad koguni tugevamaks. Kas sama kehtib ka Jumalaga rääkimise kohta? Loomulikult! Vaadelgem järgmisi näiteid.

Tänupalved. Tänades oma Isa kõige hea eest, mis meile on osaks saanud, koondame tähelepanu oma õnnistustele. Selle tulemusena oleme tänumeelsemad, õnnelikumad ja positiivsemad (Filiplastele 4:6).

Näide: Jeesus tänas Isa selle eest, et ta oli tema palveid kuulnud ja neile vastanud (Johannese 11:41).

Palved andestuse saamiseks. Kui palume Jumalalt andestust, muutub meie südametunnistus tundlikumaks, kahetsus sügavamaks ja me tunnetame teravamalt patu tõsidust. Samuti ei rõhu meid siis enam ränk süükoorem.

Näide: Taavet palvetas, et väljendada oma kahetsust ja südamevalu (Laul 51).

Palved juhatuse ja tarkuse saamiseks. Kui palume Jehoovalt juhatust ja tarkust, et langetada häid otsuseid, aitab see meil olla siiralt alandlikud. See tuletab meile meelde meie piiratust ja aitab rohkem usaldada taevast Isa (Õpetussõnad 3:5, 6).

Näide: Saalomon palus alandlikult juhatust ja tarkust, et osata Iisraeli üle valitseda (1. Kuningate 3:5–12).

Palved ahastuses. Kui meie hinges on emotsionaalne segadus ja me valame oma südame Jumala ette välja, siis rahuneb meie süda ja me õpime toetuma Jehoovale, mitte iseendale (Laul 62:9).

Näide: Kuningas Aasa palvetas, kui seisis silmitsi ohtliku vaenlasega (2. Ajaraamat 14:10).

Palved abivajajate eest. Seesugused palved ei lase meil olla isekad, vaid innustavad olema kaastundlikumad ja empaatilisemad.

Näide: Jeesus palus oma järelkäijate eest (Johannese 17:9–17).

Kiituspalved. Kui ülistame Jehoovat tema imeliste tegude ja omaduste eest, hakkame teda veelgi enam austama ja hindama. Samuti aitavad niisugused palved meil oma Jumala ja Isaga lähedasemaks saada.

Näide: Taavet ülistas südamesoojusega Jumalat tema kätetöö eest (Laul 8).

Palvetamisega on seotud veel üks õnnistus: „Jumala rahu, mis ületab kõik mõtted” (Filiplastele 4:7). On tõesti päris harukordne leida praeguses murederohkes maailmas meelerahu. See on kasulik ka inimese füüsisele (Õpetussõnad 14:30). Kas meelerahu on võimalik leida üksnes tänu meie endi pingutustele? Või on sellega seotud midagi palju olulisemat?