Kas Piibli aegadel elati tõesti nii kaua?

JEANNE LOUISE CALMENT suri 4. augustil 1997 oma kodulinnas Kagu-Prantsusmaal 122 aasta vanuselt.

Edasiminekud teaduses, tervishoius ja muudes valdkondades on aidanud tänapäeval inimeste eluiga tõsta. Siiski ei ületa mitte just paljude eluiga sajandi künnist. Vahest just sellepärast ongi see suur uudis, kui keegi elab nii kõrge vanuseni, nagu oli ka vanaproua Calment’i puhul.

Piibli sõnul elasid inimesed varasematel aegadel märksa kauem kui praegu, mõned neist koguni peaaegu tuhat aastat. Kas see vastab tõele? Kas Piibli aegadel elati tõesti nii kaua? Ja kas see puudutab kuidagi meid tänapäeval?

Inimesed, kes elasid väga kaua

Piiblis räägitakse 1. Moosese raamatus seitsmest üle 900-aastase elueaga mehest, kes kõik olid sündinud enne Noa päevade veeuputust. Need olid Aadam, Sett, Enos, Keenan, Jered, Metuusala ja Noa (1. Moosese 5:5–27; 9:29). Osa neist nimedest on inimestele üldiselt võõrad. Nad kõik kuulusid inimkonna esimese kümne põlve hulka. Metuusala on tuntud selle poolest, et ta elas neist kõige kauem: tervelt 969 aastat!

Piibel mainib veel vähemalt 25 inimest, kelle eluiga oli tunduvalt pikem, kui on tänapäeval tavaline. Mõni neist elas 300, 400, koguni 700 ja enamgi aastat (1. Moosese 5:28–31; 11:10–25). Ent paljude arvates on Piibli ülestähendus sedavõrd pikaealistest inimestest tühipaljas müüt. Kas neil on õigus?

Kas müüt või usaldusväärne ülestähendus?

Max Plancki demograafiliste uuringute instituut Saksamaal avaldas dokumendi, milles uurijad kinnitasid varem mainitud proua Calment’i vanust tema mõningate „lihtsate  kontrollitavate ütluste” põhjal. Need puudutasid vanaprouat ennast või tema sugulasi ajal, mil teatud sündmused aset leidsid. Seejärel võrreldi naise sõnu teabega, mida leiti linnaarhiivist, notariaalselt tõestatud paberitest, kirikuraamatutest, samuti ajaleheartiklitest ja rahvaloenduse dokumentidest. Ehkki igat viimast kui üksikasja polnud võimalik kontrollida, saadi tänu olemasolevatele otsestele ja kaudsetele tõenditele kinnitada, et vanaproua oli tõesti nii vana.

Kuidas on aga Piibli jutustustega? Kas nende usaldusväärsuses võib kindel olla? Muidugi! Ehkki igat üksikasja pole olemasolevate ilmalike allikatega võimalik kinnitada, on tõendid korduvalt näidanud, et Piiblis öeldu on nii ajalooliselt, teaduslikult kui ka kronoloogiliselt usaldusväärne. * See ei peaks meid üllatama, sest Piibel ise ütleb: „Jumal on tõemeelne, olgugi, et iga inimene on valelik” (Roomlastele 3:4, P 1988). Jah, „Jumala inspireeritud” raamatuna ei saa Piibel sisaldada ühtki müüti (2. Timoteosele 3:16).

Moosest, kes pani Jehoova Jumala juhtimisel kirja Piibli viis esimest raamatut, peetakse inimajaloo üheks mõjukamaks ja lugupeetumaks meheks. Juudid peavad teda oma silmapaistvamaks õpetajaks. Muslimite silmis on ta üks suurimaid prohveteid. Kristlastele on Mooses eelpilt Jeesus Kristusest. Kas poleks mõistlik järeldada, et niisuguse tähtsa ajaloolise isiku kirjutised on usaldusväärsed?

Kas aega arvestati teisiti?

Mõningate inimeste väitel arvestati tol ajal aega teisiti ja aasta all mõeldi tegelikult ühte kuud. Ent 1. Moosese raamatu analüüs ei jäta vähimatki kahtlust selles, et aja mõiste oli tol ajal samasugune, nagu see on praegu. Vaatame kahte näidet. Veeuputuse aruandes on kirjas, et veeuputus algas „teise kuu seitsmeteistkümnendal päeval”, siis, kui Noa oli 600-aastane. Seejärel öeldakse, et vesi võimutses maa peal 150 päeva ja „seitsmenda kuu seitsmeteistkümnendal päeval peatus laev Ararati mägede kohal” (1. Moosese 7:11, 24; 8:4). Seega, viie kuu pikkune ajavahemik – teise kuu 17. päevast kuni sama aasta seitsmenda kuu 17. päevani – öeldi olevat 150 päeva. Väide, nagu oleks aasta all mõeldud ühte kuud, on ilmselgelt täiesti alusetu.

Vaadelgem nüüd teist näidet. 1. Moosese 5:15–18 ütleb, et Mahalalelile sündis poeg, kui ta oli 65-aastane, ja et ta elas veel 830 aastat ning suri 895 aasta vanuselt. Tema lapselaps Eenok sai samuti 65-aastaselt poja (1. Moosese 5:21). Kui aasta tähendanuks ühte kuud, siis need kaks meest oleksid saanud isaks kõigest viieaastaselt! Kas see oleks loogiline?

Ka arheoloogia kinnitab Piibli ülestähendusi seoses mõningate inimestega, kes elasid pikka aega. Piibel ütleb, et patriarh Aabraham oli pärit Uurist, elas hiljem Haaranis, siis Kaananimaal ja et ta sõdis Eelami kuninga Kedorlaomeri vastu ning lõi teda (1. Moosese 11:31; 12:5; 14:13–17). Arheoloogilised väljakaevamised ja leiud tõendavad, et need paigad ja inimesed olid tegelikult olemas. Samuti on arheoloogilised avastused heitnud mõningast valgust nende maade geograafiale ja inimeste tavadele, mida on mainitud seoses Aabrahamiga. Kuna see Piiblis olev info Aabrahami kohta on täpne, siis miks peaks kahtlema selles, et ta elas 175-aastaseks? (1. Moosese 25:7.)

Niisiis pole põhjust suhtuda skeptiliselt sellesse, mida Piibel ütleb mõnede ammustel aegadel elanud inimeste ebatavaliselt pika eluea kohta. Samas võid sa aga mõelda, miks peaks sind üldse huvitama see, kas need inimesed elasid nii kaua või mitte.

 Sa võid elada kauem, kui arvatagi oskad!

Enne veeuputust elanud inimeste märkimisväärselt pikk eluiga tõendab, et inimorganism on hämmastavalt elujõuline. Nüüdisaegne tehnika on võimaldanud teadlastel vaadelda lähemalt inimkeha ja selle imepärast kavandatust, kaasa arvatud selle suutlikkust end uuendada ja parandada. Mida nad sellest järeldavad? Inimene võiks elada igavesti. Meditsiiniprofessor Tom Kirkwood ütleb: „Vananemine jääb meditsiiniteadusele suureks mõistatuseks.”

Jehoova Jumalale pole vananemine seevastu mingi mõistatus ega lahendamata probleem. Ta lõi esimese inimese Aadama täiuslikuks ja soovis, et inimesed elaksid igavesti. Kahjuks otsustas Aadam Jumalale selja pöörata. Ta tegi pattu ja see tõi kaasa ebatäiuse. Siin ongi vastus küsimusele, mis teadlastele peamurdmist tekitab. Piibel ütleb: „Just nagu ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu kaudu surm, nii on surm kandunud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud” (Roomlastele 5:12). Patu ja ebatäiuse pärast me jäämegi haigeks, vananeme ja sureme.

Ent meie armastava Looja eesmärk pole muutunud. Selle tähelepanuväärseks tõenduseks on tema Poja Jeesus Kristuse lunastusohver, mis avas inimestele võimaluse saada täiuslikuks ja elada igavesti. Piibel kinnitab: „Nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nii tehakse ka kõik elavaks Kristuses” (1. Korintlastele 15:22). Enne veeuputust elanud inimesed olid täiuslikkusele lähemal kui meie ja seepärast nad elasidki kauem, palju kauem kui meie praegu. Kuid meie tänapäeval oleme lähemal ajale, mil Jumala tõotus täitub. Peagi kaovad kõik patu ja ebatäiuse jäljed ning inimesed ei mandu ega sure enam (Jesaja 33:24; Tiitusele 1:2).

Kuidas võiksid sina niisugust aega näha? Ära arva, et see Jumala tõotus on liiga ilus, et olla tõsi. Jeesus lausus: „Kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes mu on saatnud, sellel on igavene elu” (Johannese 5:24). Seega uuri Piiblit ja ela saadud teadmiste järgi. Nii tehes „[kogud] endale varanduse, mis on kaitstud – hea aluse tulevikuks, et haarata kõvasti kinni tõelisest elust”, nagu ütles apostel Paulus (1. Timoteosele 6:19). Võid olla täiesti kindel, et Jumal, tänu kellele Piiblis mainitud inimesed elasid nii pikka aega, võib anda sinule igavese elu!

[Allmärkus]

[Arvjoonis lk 12]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

1000*

969* METUUSALA

950* NOA

930* AADAM

900*

800*

700*

600*

500*

400*

300*

200*

100* TÄNAPÄEVA INIMENE

*VANUS