Lugejad küsivad ...

Kas Jumal lõi Saatana?

▪ Kuna Piibli sõnul on Jumal „loonud kõik”, järeldavad mõned, et siis pidi ta olema loonud ka Kuradi (Efeslastele 3:9; Ilmutus 4:11). Piibel näitab selgelt, et nii see siiski pole.

Jehoova lõi isiku, kellest sai Kurat. Seega peab Kuradi kui Jumala peamise vastase eksistents olema kooskõlas sellega, mida Pühakiri räägib Jehoovast kui Loojast. Jehoova kohta on öeldud: „Tema töö on täiuslik, sest kõik tema teed on õiged! Jumal on ustav ja temas pole väärust, tema on õige ja õiglane!” (5. Moosese 32:3–5). Sellest võime järeldada, et kunagi oli Saatan täiuslik ja õiglane Jumala ingel. Tekstis Johannese 8:44 toodud Jeesuse sõnad ütlevad samuti, et Kurat ei ole „püsinud tões”, mis viitab sellele, et Saatan oli alguses tõearmastaja ja veatu.

Ent nii nagu kõigil teistelgi Jehoova intelligentsetel loodutel, oli ka inglil, kellest sai Saatan, võimalus õige ja vale vahel valida. Kuna see vaimolend astus Jumala vastu ja kihutas ka esimese inimpaari seda tegema, sai temast ta oma süü tõttu Saatan, mis tähendab algkeelest tõlgituna „vastupanija” (1. Moosese 3:1–5).

Sellest pahelisest vaimolendist sai ka Kurat, mis tähendab „laimaja”. Nähtamatu vaim Saatan oli see, kes lasi Eevale paista, nagu räägiks temaga madu, ning valetas kavalalt naisele, et meelitada teda üle astuma Looja selgesõnalisest keelust. Just sellepärast nimetaski Jeesus Saatanat „vale isaks” (Johannese 8:44).

Kuidas oli aga võimalik minna valele teele täiuslikul vaimolendil, keda ei mõjutanud ei sisemised nõrkused ega negatiivsed välised tegurid? Ilmselt ihkas ta austust, mis kuulus üksnes Jumalale, ning ta nägi võimalust meelitada inimesed Jehoova valitsuse alt enda võimu alla. Kuna ta ei heitnud seda soovi oma mõtteist välja, vaid lasi sel juurduda, tegi ta viimaks oma plaani ka teoks. Seda protsessi on kirjeldatud tabavalt Jaakobuse raamatus: „Igaühe [paneb] proovile tema enda himu, mis teda ahvatleb ja peibutab. Kui siis himu on viljastunud, toob ta ilmale patu” (Jaakobuse 1:14, 15; 1. Timoteosele 3:6).

Et olukorrast paremini aru saada, siis mõelgem järgmisele näitele. Raamatupidaja näeb, et tal oleks võimalik andmeid võltsides firma tagant varastada ja raha oma taskusse pista. Ta võib selle halva mõtte kohe peast heita. Ent kui ta seda mõtet heietama jääb, muutub idee aina ahvatlevamaks, nii et ta viib selle tõenäoliselt ellu. Seda tehes on ta ise süüdi, et temast varas saab. Kui ta oma kuriteo maha vaikib, saab temast ka valetaja. Just nii haudus see Jumala loodud ingel endas valesid soove ja viis need siis ellu. Ta oli vaba tahtega isik, kes otsustas inimesi petta ja mässata oma Isa vastu. Nii saigi temast Kurat-Saatan.

Õnneks tehakse Kurat-Saatanale Jumala määratud ajal lõpp (Roomlastele 16:20). Jehoova Jumala teenijad pole aga Saatana võtete suhtes teadmatuses ning neile pakutakse tema sepitsuste vastu kaitset (2. Korintlastele 2:11; Efeslastele 6:11). Niisiis kuulakem Jaakobuse nõu: „Kuradile seiske vastu, siis ta põgeneb teie juurest” (Jaakobuse 4:7).

[Väljavõte lk 21]

Täiuslik vaimolend otsustas astuda Jumala vastu ja nii sai temast Saatan