Kes oskab prohvetikuulutusi õigesti tõlgendada?

Gordioni sõlm olevat Aleksander Suure päevil olnud suurim mõistatus. Räägiti, et selle sõlme suudab lahti harutada keegi tark ja võimas vallutaja. * Legendi järgi lahendas Aleksander mõistatuse väga lihtsalt – ühe mõõgalöögiga.

LÄBI ajastute pole targad püüdnud mitte üksnes keerulisi sõlmi lahti harutada, vaid ka mõistatusi lahendada, prohvetikuulutusi tõlgendada ja isegi tulevikku ennustada.

Ent enamasti pole nende jõud niisugustest asjadest üle käinud. Näiteks ei suutnud Babüloni targad seletada kuningas Belsassari uhke peo ajal palee seinale ilmunud salapärast kirja. Ainult Taaniel – eakas Jehoova Jumala prohvet, kelle kohta teati, et „temal oli mõistust ning taipu ... sõlmede harutamiseks” – suutis selle sõnumi ära seletada (Taaniel 5:12). See ennustus, mis kuulutas Babüloonia impeeriumi lõppu, täitus juba selsamal ööl (Taaniel 5:1, 4–8, 25–30).

Mis on prohvetikuulutus?

Prohvetlikku kuulutamist võib defineerida kui tulevaste sündmuste teadaandmist. Õige prohvetikuulutus on kas kirjalik või suuline Jumala inspireeritud sõnum, Jumala tahte ja eesmärgi ilmutamine. Piiblist võib leida prohvetikuulutusi, mis puudutavad Messia ilmumist ja aitavad teda ära tunda, samuti on seal kirjas „selle ajastu lõpulejõudmise tundemärk” ja Jumala kohtusõnumid (Matteuse 24:3; Taaniel 9:25).

Ka tänapäeva „prohvetid” – teadlased, majandus- ja tervishoiueksperdid, poliitikud, keskkonnategelased ja teised – püüavad tulevikku ennustada. Ehkki paljusid nende ennustusi võidakse meedias rohkelt kajastada ning avalikkus võib nende vastu suurt huvi tunda, on need parimal juhul vaid ekspertide oletused ja isiklikud seisukohad. Pealegi esitatakse igale arvamusele mitmeid vastandlikke arvamusi ja vastuargumente. Nagu näha, on tuleviku ennustamine üks riskantne ettevõtmine.

Kes suudab õigesti ennustada?

Kes siis suudab õigesti ennustada? Ja kes oskab neid ennustusi tõlgendada? Apostel Peetrus kirjutas: „Ükski prohvetikuulutus Kirjas ei ole omavolilise seletuse jaoks” (2. Peetruse 1:20, P 1988). Kreekakeelne sõna, mille vasteks on „seletus”, tähendab „lahendust, avalikuks tegemist” ja kannab endas mõtet, et „see, mis on sedasi lahti päästetud, oli varem kinni seotud”. „The Amplified New Testament” tõlgibki Peetruse sõnad nõnda: „Ükski prohvetikuulutus pühakirjas ei ole kellegi omavolilise ... lahtipäästmise jaoks.”

Kujutle kogenud meremeest, kes teeb parajasti köiest keerukat sõlme. Kui sõlm on valmis, võib kõrvaltvaataja, kes sõlmedest midagi ei tea, näha küll köieotsi, mis viivad sõlmeni, ent ta ei oska seda lahti päästa. Samamoodi võivad inimesed jälgida hetkesuundumusi ja mõelda, milliste keeruliste olukordadeni need võivad viia.  Sellegipoolest nad ei tea, milliseks tulevik tegelikult kujuneb.

Vanal ajal elanud Jumala prohvetid, nagu Taaniel, ei püüdnud tollaste hetkesuundumuste põhjal mõistatada, kuidas tulevased keerukad sündmused hargnevad, ega ennustanud siis sellest lähtuvalt. Kui nad oleksid püüdnud tulevikku sel moel ennustada, oleksid nende ettekuulutused olnud vaid nende endi kujutlusvõime vili. Sellised ennustused oleksid lähtunud ebatäiuslikelt inimestelt. Peetrus jätkab: „Ühtki prohvetikuulutust pole iial esile toodud inimese tahtel, vaid inimesed rääkisid seda, mida nad said Jumalalt, juhituna pühast vaimust” (2. Peetruse 1:21).

„Eks seletused ole Jumala käes?”

Umbes 3700 aastat tagasi nägid kaks Egiptuses vangis olnud meest kumbki rahutukstegeva unenäo. Kuna neil polnud võimalik pääseda tolle maa tarkade jutule, kurtsid nad oma kaasvangile Joosepile: „Me nägime unenägusid, aga ei ole kedagi, kes need seletaks!” Jumalasulane Joosep tegi meestele ettepaneku jutustada need unenäod talle. Ta ütles: „Eks seletused ole Jumala käes?” (1. Moosese 40:8). Jah, vaid Jehoova Jumal võib seletada prohvetiennustusi, nagu kogenud meremees oskab lahti harutada keerukaid sõlmi. Pealegi on Jumal see, kes need ennustused andis ehk sõlmed kokku sidus. Seepärast on loogiline otsida just temalt abi nende mõistmiseks. Joosep tegi õigesti, et andis au Jumalale.

Mis mõttes on ’seletused Jumala käes’? Mitmes mõttes. Mõnel juhul on Piiblisse kirja pandud nii prohvetikuulutus kui ka selle täitumine. Niisugustest ennustustest on seega võrdlemisi lihtne aru saada. See oleks võrreldav sellega, kui meremees ise selgitaks, kuidas mingit sõlme lahti siduda (1. Moosese 18:14; 21:2).

Teiste prohvetikuulutuste tähendus ilmneb konteksti uurides. Prohvet Taaniel nägi nägemuses ’kahe sarvega jäära’. Selle paiskas maha „karune sikk”, kellel oli „silmade vahel väljapaistev sarv”. Kontekstist selgub, et kahe sarvega jäär kujutas „Meeda ja Pärsia kuningaid” ning sikk „Kreeka kuningat” (Taaniel 8:3–8, 20–22). Rohkem kui 200 aastat hiljem hakkas „suur sarv” ehk Aleksander Suur Pärsiat vallutama. Juudi ajaloolase Josephuse sõnul olevat Aleksandrile näidatud seda prohvetikuulutust, kui ta Jeruusalemma lähedal sõjaretkel oli, ning Aleksander oli ka ise arvanud, et see käib tema kohta.

Mis mõttes veel on ’seletused Jumala käes’? Tänu pühale vaimule suutis ustav jumalasulane Joosep mõista, mida tema kaasvangide unenäod tähendavad (1. Moosese 41:38). Kui tänapäeval pole jumalateenijad mõne prohvetikuulutuse tähenduses kindlad, paluvad nad Jumalalt tema vaimu ja uurivad seejärel hoolikalt, mida ütleb Jumala vaimust inspireeritud Pühakiri. Jumala abiga võivad nad leida piiblitekste, mis avavad mõne prohvetikuulutuse tähenduse. Selgitus ei tule kuidagi ime läbi mõne inimese kaudu. Selle annab Jumal, sest tänu tema vaimule ja Sõnale saab ennustuse tähendus selgeks. Seega ei ole tõlgendused pärit väljastpoolt Piiblit, inimestest ennustajatelt (Apostlite teod 15:12–21).

’Seletused on Jumala käes’ ka selles mõttes, et tema otsustab, millal on tema ustavatel teenijatel maa peal õige aeg mõnd prohvetikuulutust mõista. Prohvetikuulutuse tähendus võib selguda enne selle täitumist, täitumise ajal või pärast täitumist. Kuna Jumal on prohvetikuulutused andnud, teeb ta ka nende tähenduse teatavaks just siis, kui on tema meelest õige aeg.

Kahe Egiptuse vangi unenäod seletas Joosep ära kolm päeva enne nende täitumist (1. Moosese 40:13, 19). Hiljem, kui Joosep vaarao ette viidi, et ta ka tema unenäod ära seletaks, oli vaarao unenägude täitumine  – seitsme külluseaasta saabumine – kohe-kohe algamas. Joosep seletas unenäod ära Jumala vaimu abiga ning Egiptuses saadi hakata tegema korraldusi ettekuulutatud rohke saagi kogumiseks (1. Moosese 41:29, 39, 40).

Teisi prohvetikuulutusi on jumalasulased täielikult mõistnud alles pärast nende täitumist. Paljud Jeesuse elu seigad olid kuulutatud ette sajandeid enne tema sündi, kuid alles pärast tema ülestõusmist said jüngrid neist täielikult aru (Laul 22:19; 34:21; Johannese 19:24, 36). Osa prohvetikuulutusi, nagu ütleb Taanieli 12:4, pidid olema „pitseriga kinni”, kuni „lõpuajani”, mil „arusaamine kasvab”. Meie elamegi ajal, kui lõpuaja kohta käivad ennustused täituvad. *

Kuidas Piibli prohvetikuulutused sind puudutavad

Joosep ja Taaniel kõnelesid nende päevil elanud kuningate ees ja andsid teada sõnumeid, mis puudutasid nii rahvaid kui ka kuningriike. Esimese sajandi kristlased kõnelesid inimeste ees kui Jehoova, prohvetiennustuste Jumala esindajad. See tõi kõigile, kes nende sõnumi vastu võtsid, suuri õnnistusi.

Tänapäeval kuulutavad Jehoova tunnistajad kõikjal maailmas prohvetlikku sõnumit – head sõnumit Jumala kuningriigist – ning annavad teada, et Jeesuse ennustus „selle ajastu lõpulejõudmise” kohta täitub just praegusel ajal (Matteuse 24:3, 14). Kas sa tead, mis ennustus see on ja kuidas see sind puudutab? Jehoova tunnistajad aitavad meelsasti sul seda ülitähtsat Piibli prohvetikuulutust mõista ja selle järgi elada.

[Allmärkused]

[Pildid lk 12, 13]

Nii Joosep kui ka Taaniel andsid prohvetikuulutuste selgitamise eest au Jumalale