Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Euroopa Inimõiguste Kohus kaitseb õigust süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keelduda

Euroopa Inimõiguste Kohus kaitseb õigust süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keelduda

JEHOOVA TUNNISTAJAD on kõikjal maailmas tuntud selle poolest, et nad jäävad poliitilistes küsimustes ja sõdades erapooletuks. Nad on veendunud, et neil tuleb nii-öelda taguda oma mõõgad sahkadeks ning et nad ei peaks õppima sõdima (Jesaja 2:4). Sellegipoolest ei takista nad teisi sõjaväeteenistusse astumast. Kuid mis saab siis, kui Jehoova tunnistaja, kelle südametunnistus ei luba teenida sõjaväes, elab riigis, kus väeteenistus on kohustuslik? Just sellises olukorras oli noor mees Vahan Bajatjan.

Sündmused, mille tõttu asi jõudis Inimõiguste Kohtusse

Vahan on sündinud 1983. aasta aprillis Armeenias. 1996. aastal hakkas ta koos teiste pereliikmetega Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima ning 16-aastaselt lasi ta end ristida. Piibli uurimise tulemusena hakkas Vahan sügavalt hindama Jeesus Kristuse õpetusi, muu hulgas tema juhist, et kristlased ei tohiks relva kätte võtta (Matteuse 26:52). Selle tõttu sattus Vahan kõigest paar aastat pärast ristimist keerulisse olukorda, kus tal tuli langetada väga kaalukas otsus.

Armeenia seaduse järgi on kõik 18-aastased noormehed sõjaväekohuslased. Kui nad väeteenistusest keelduvad, võidakse neid karistada kuni kolmeaastase vangistusega. Vahanil polnud midagi selle vastu, et oma kaaskodanikke teenida, kuid ta ei tahtnud minna vastuollu oma südametunnistusega, mida olid kujundanud Piibli õpetused. Mida ta otsustas teha?

Aastal 2001, niipea kui Vahan oli sõjaväekohuslaseks saanud, hakkas ta Armeenia võimudele kirju kirjutama. Ta selgitas neis, et kui ta teeniks sõjaväes, läheks ta konflikti oma südametunnistuse ja usuliste tõekspidamistega. Ühtlasi andis ta teada oma valmidusest osaleda väeteenistuse asemel mittesõjaväelises alternatiivteenistuses.

Vahan Bajatjan Nubarašeni vangla ees

Terve aasta kirjutas Vahan võimudele kirju, milles ta palus, et nad tunnustaksid tema  süümelistel kaalutlustel keeldumist sõjaväeteenistusest. Septembris 2002 Vahan aga arreteeriti ning peagi esitati talle süüdistus väeteenistusest kõrvalehoidumises. Talle mõisteti poolteist aastat vangistust. Kuid prokurör polnud selle karistusega rahul. Kõigest kuu aega pärast kohtuotsuse väljakuulutamist pöördus ta apellatsioonikohtu poole ja nõudis Vahanile karmimat karistust. Ta väitis, et Vahani usuliselt motiveeritud keeldumine sõjaväeteenistusest on „alusetu ja ohtlik”. Apellatsioonikohus rahuldas prokuröri palve ja pikendas Vahani karistusaega kahe ja poole aastani.

Vahan kaebas otsuse edasi Armeenia kõrgeimasse kohtusse. Jaanuaris 2003 toetas kassatsioonikohus apellatsioonikohtu otsust. Vahan viidi ilma pikemata vanglasse, kus ta hakkas kandma oma karistust koos mõrtsukate, uimastikaubitsejate ja vägistajatega.

Sündmuste areng Euroopa Inimõiguste Kohtus

Alates 2001. aastast on Armeenia Euroopa Nõukogu liige. Nõukogu liikmesriikide kodanikel on õigus kaevata neile langetatud kohtuotsus edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kui kõik oma maa õiguskaitsevahendid on ammendatud. Just seda otsustaski Vahan teha. Oma edasikaebuses väitis ta, et talle esitatud süüdistusega on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni 9. artiklit. Ta palus, et tema õigust süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keelduda selle artikli alusel kaitstaks. Seda õigust polnud kohus nimetatud artikli põhjal kunagi varem tunnustanud.

2009. aasta 27. oktoobril väljastas Inimõiguste Kohus oma otsuse. Kohus väitis senist kohtupraktikat silmas pidades, et südametunnistuse vabadus, millest räägib 9. artikkel, ei kaitse nende õigusi, kes süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keelduvad.

Bajatjan koos abikaasa Tsovinari ja poja Vahega

Selleks ajaks oli Vahan juba ammu vanglast vabanenud, ta oli abielus ja väikese poisi isa. Kohtuotsus valmistas talle suure pettumuse. Vahanil oli võimalus asi kas sinnapaika jätta või kaevata otsus edasi Euroopa Inimõiguste kohtu suurkojale. Ta valis viimase variandi. Kuna suurkoda võtab arutluse alla ainult väga vähesed asjad, oli Vahanil hea meel kuulda, et suurkoda otsustas tema asja üle vaadata.

Viimaks, 7. juulil 2011, andis Prantsusmaal Strasbourgis asuva Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda teada oma otsuse. Kohus oli otsustanud suure häälteenamusega  — kuusteist ühe vastu —, et Armeenia on rikkunud Vahan Bajatjani õigust südametunnistuse vabadusele sellega, et mõistis ta süüdi ja määras talle vanglakaristuse süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldumise pärast. Ainus vastuhääl tuli Armeenia kohtunikult.

Bajatjan koos kaitsjatega Euroopa Inimõiguste Kohtus, 24. november 2010

Mille poolest on see otsus tähelepanuväärne? See on esimene kord Euroopa Inimõiguste kohtu ajaloos, kus kohus tunnustas, et konventsiooni 9. artikkel kaitseb täielikult inimese õigust oma veendumuste tõttu sõjaväeteenistusest keelduda. Sellest otsusest tulenevalt peab kohus seda, kui demokraatlikus ühiskonnas keegi süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldumise pärast vangistatakse, tema põhiõiguste rikkumiseks.

Kohus tegi Jehoova tunnistajate kui süümelistel kaalutlustel keeldujate kohta järgmise märkuse: „Pole mingit alust kahelda, et hageja keeldumine väeteenistusest oli motiveeritud tema usulistest tõekspidamistest, millest ta siiralt kinni pidas ning mis olid tõsises ja lepitamatus konfliktis tema kohustusega osaleda väeteenistuses.”

Kuidas otsusele reageeriti

Viimase paarikümne aasta jooksul on Armeenias kohtu poolt süüdi tunnistatud rohkem kui 450 süümelistel kaalutlustel sõjaväeteenistusest keeldujat. Ajal, kui seda artiklit koostati, oli 58 noormeest selles riigis vangis selsamal põhjusel. Viis neist noormeestest olid vangistatud pärast seda, kui kohtuasjas Bajatjan vs. Armeenia oli langetatud ajalooline otsus. * Ühel neist juhtudest, kui süümelistel kaalutlustel keelduja palus prokuröril tema vastu algatatud kriminaalmenetlus lõpetada, lükkas prokurör tema palve tagasi. Prokurör põhjendas seda oma kirjalikus vastuses järgmiselt: „Kohtuasjas Bajatjan vs. Armeenia kuupäevaga 7. juuli 2011 langetatud otsus käesoleval juhul ei kehti, sest nende kohtuasjade puhul pole tegu sama olukorraga.”

Miks oli prokurör sellisel seisukohal? Kui Vahan Bajatjanile süüdistus esitati, ei olnud Armeenias alternatiivteenistust veel sisse seatud. Kuna aga nüüdseks on alternatiivteenistust puudutav seadusesäte olemas, siis väidab Armeenia valitsus, et väeteenistusest keeldujatel on võimalik osaleda alternatiivteenistuses. Kuid seaduse järgi allub alternatiivteenistus sõjaväele, mistõttu see pole paljudele süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldujatele vastuvõetav.

Vahan Bajatjan on rahul murrangulise kohtuotsusega, mis langetati tema kasuks. See otsus paneb Armeeniale kohustuse lõpetada nende kohtulikule vastutusele võtmine ja vangistamine, kes oma sügavate religioossete tõekspidamiste tõttu sõjaväeteenistusest keelduvad.

Jehoova tunnistajate eesmärk pole riikide õigussüsteemides reforme taotleda. Siiski soovivad nad nagu noor Vahan Bajatjan oma riigis kehtivate seaduste alusel enda õigusi kaitsta. Nad teevad seda sellepärast, et soovivad elada rahulikku elu ja kuuletuda takistamatult oma juhi Jeesus Kristuse antud käskudele.

^ lõik 17 Kaks neist vangistati 7. juulil 2011, samal päeval, kui suurkoda oma otsuse välja kuulutas.