VÕLG võib peresuhteid pingestada või pere koguni lõhki ajada. Filosoofiadoktor Jeffrey Dew leidis oma uurimuse tulemusena, et võlgades paarid veedavad vähem aega koos, tülitsevad rohkem ja on vähem õnnelikud. Võrreldes teiste teemadega kestavad tülid võlgade ja rahaasjade pärast kauem, nende käigus karjutakse rohkem ja tarvitatakse sagedamini vägivalda, ning tihtipeale lähevad need üle sõnasõjaks muudegi asjade pärast. Mõni ime siis, et näiteks Ameerika Ühendriikides on erimeelsused rahaasjades peamine abielulahutuse põhjus.

Liiga suur võlg ohustab ka tervist, kuna see võib põhjustada unetust, peavalu, kõhuvalu, infarkti või depressiooni. Marta räägib: „Mu abikaasa Luís oli meie võla pärast nii sügavas depressioonis, et magas suurema osa päevast. Mees, kellele ma alati olin toetunud, oli muutunud abituks.” Mõnel juhul tunneb võlgnik, et ta lihtsalt ei suuda selle koormaga edasi elada. Uudisteportaal BBC News rääkis Kagu-India naisest, kes tegi enesetapu, kuna ta ei suutnud maksta tagasi umbes 660 euro suurust võlga. Naine oli laenanud selle summa oma laste ravikulude katteks.

 Kas ka sinu pere on võla pärast stressis? Järgnevalt käsitleme mõnda levinumat raskust, mida paarid võlgade tõttu kogevad, ning Piibli põhimõtteid, mis võivad aidata nende raskustega toime tulla.

„Süüdistasin naist, et ta kulutab liiga palju,” tunnistab Lukasz. „Tema jällegi väitis, et meil oleks piisavalt raha, kui mul oleks töökoht, millega ma aasta ringi raha teenida saaksin.” Mida saab abielupaar teha, et nad võlaprobleemi tõttu teineteisest ei kaugeneks?

Millest on abi? Püüdke ühiselt võlaga toime tulla.

Abikaasa peale viha väljavalamisest pole abi — ka juhul, kui sina polnud võla tekkimisega kuidagi seotud. Nüüd on teil ehk rohkem kui kunagi varem tarvis järgida kirjakohas Efeslastele 4:31 olevat nõuannet „Kõik pahatahtlik kibedus ja viha ja raev ja kisa ja solvavad sõnad jäägu teist kaugele koos kõige halvaga”.

Võidelge võla, mitte teineteise vastu. Stephanos räägib, kuidas nad abikaasaga püüdsid üheskoos võlaga toime tulla. „Me suhtusime oma võlga kui ühisesse vaenlasesse,” lausub ta. See on kooskõlas Õpetussõnad 13:10 (UM) öelduga „Liigne enesekindlus põhjustab vaid riidu, kuid neil, kes üheskoos nõu peavad, on tarkus”. Selle asemel et püüda enesekindlalt olukorda üksi lahendada, arutage rahaasju avameelselt ja tegutsege ühtse meeskonnana.

Ka lapsed saavad oma osa anda. Edgardo Argentinast räägib: „Meie poeg tahtis uut jalgratast. Me selgitasime talle, miks meil pole selle ostmiseks raha. Pakkusime talle jalgratast, mis oli kuulunud tema vanaisale, ning ta oli selle üle väga õnnelik. See kogemus kinnitas mulle, kui tähtis on, et pere püüaks ühiselt võlakoormast vabaneda.”

„Minu ettevõte oli sattunud suurtesse võlgadesse, ning kui Argentinas puhkes finantskriis, läksid asjad veelgi hullemaks,” meenutab Enrique. „Tagatipuks pidi mu naine operatsioonile minema. Mulle tundus, et ma ei saa iialgi oma võlgadest lahti.” Roberto Brasiiliast kaotas ühe riskantse ettevõtmise tõttu kõik oma säästud ning oli võlgu kaheteistkümnele pangale. Ta sõnab: „Mul oli nii piinlik, et ma ei suutnud oma sõpradele otsagi vaadata. Tundsin ennast täieliku luuserina.”

Mida sa võiksid ette võtta, kui tunned oma võla pärast masendust, süüd või häbi?

Millest on abi? Hoidke oma rahaasju kontrolli all.

 *

1. Koostage eelarve. Olenevalt teie olukorrast pidage kahe nädala kuni kuu jooksul arvestust pere kõigi sissetulekute ja väljaminekute kohta. Võtke arvesse ka harvem ettetulevaid kulutusi, näiteks maksudele, kindlustusele ja rõivastele kuluvat raha. Arvutage, kui suur on see raha ühe kuu kohta, ning lisage saadud summa igakuistele väljaminekutele.

2. Leidke lisateenimisvõimalusi. Ehk on teil võimalik teha oma töökohas kuigipalju ületööd, leida mingit hooajatööd, anda eratunde, viia taarat ja muid asju korduvkasutusse, korjata ja müüa metsaande või muuta oma hobi koduseks äriks. Hoiatuseks olgu öeldud, et rahateenimine ei tohiks lükata tagaplaanile tähtsamaid asju, näiteks korrapärast usutegevust.

3. Vähendage väljaminekuid. Ostke tooteid sellepärast, et te neid vajate, mitte sellepärast, et need on alla hinnatud (Õpetussõnad 21:5). „Ostmisega on hea oodata,” ütleb eespool tsiteeritud Enrique, „sest nõnda võid jõuda  selgusele, kas sul on seda asja tegelikult vaja või sa lihtsalt tahad seda.” Ehk on abi järgmistest soovitustest.

• Eluase. Kui võimalik, otsige endale odavam elamispind. Hoidke kokku olmekuludelt, kasutades elektrit, vett ja kütet säästlikumalt.
• Toit. Selle asemel et väljas süüa, pakkige lõunaeine kodunt kaasa. Kasutage kliendikaarte ja sooduspakkumisi. „Hoian puu- ja köögivilja pealt kokku nii, et ostan neid tänavalettidelt natuke enne müügipaiga sulgemist,” ütleb Joelma Brasiiliast.
• Transport. Kui teil on peres mitu sõiduvahendit, kaaluge, kas võiksite mõne maha müüa. Hooldage olemasolevat ning ärge kiirustage seda uuema vastu ümber vahetama. Kasutage ühistransporti, ja kui võimalik, liikuge jalgsi.

Kui olete oma kulusid kärpinud, on teil võimalik allesjäänud raha kõige otstarbekamalt kasutada.

4. Analüüsige oma maksekohustusi ja tegutsege. Esiteks vaadake üle iga võlaga seotud intressimäärad, teenustasud ja viivised. Selgitage välja, ega te pole mõne tagasimaksega juba hiljaks jäänud. Uurige hoolega laenulepingute ja arvete sõnastust, sest laenuandjad võivad olla ebaausad. Näiteks üks lühiajalist laenu pakkuv USA firma väitis, et nende intressimäär on 24 protsenti, kuid tegelikult oli see rohkem kui 400 protsenti.

Edasi otsustage, mis järjekorras te oma võlad ära maksate. Üks võimalus on alustada kõrgeima intressimääraga võlgadest. Teine võimalus on maksta kõigepealt ära väiksemad võlad, sest kui saate iga kuu vähem arveid, annab see teile moraalset jõudu. Mõnikord on kõrge intressimääraga võlgade tasumiseks otstarbekas võtta uus, väiksema intressiga laen.

Kui te näete, et te ei suuda kuidagi oma maksekohustusi täita, püüdke võlausaldajatega läbi rääkida ja koostada uus tagasimakseplaan. Te võite paluda pikendust või väiksemat intressi. Mõned laenuandjad võivad koguni olla valmis osa võlast maha kandma, tingimusel et ülejäänud summa makstakse kohe täies ulatuses ära. Selgitage oma olukorda ausalt ja lugupidavalt (Koloslastele 4:6; Heebrealastele 13:18). Fikseerige mis tahes kokkulepped kirjalikult. Kui teid esimesel korral ei saada edu, ärge andke alla, vaid taotlege vajaduse korral korduvalt uut kokkulepet (Õpetussõnad 6:1—5).

Muidugi tuleb finantsküsimustes olla realistlik. Ka parim plaan võib teist mitteolenevate asjaolude tõttu nurja minna. Nagu ütleb Piibel, „rikkus saab enesele tiivad, otsekui kotkas, kes lendab taeva poole” (Õpetussõnad 23:4, 5).

Võla likvideerimiseks tehtavate pingutuste tõttu võivad tähtsamad asjad unarusse jääda. Georgios ütles: „Suurim probleem oli see, et kogu meie elu keerles võlgade ümber. Asjad, mis oleksid pidanud pälvima meie põhitähelepanu, lükkusid tagaplaanile.”

Millest on abi? Suhtuge rahaasjadesse mõistlikult.

Kõigist teie pingutustest hoolimata tuleb teil võib-olla veel hulk aastaid oma võlgu tagasi maksta. Kuidas te vahepeal oma olukorda suhtute, on teie valida. Selle asemel et pidevalt rahale või selle nappusele mõelda, tasub kuulda võtta Piibli nõuannet „Kui meil on olemas toit, riided ja peavari, siis olgem nendega rahul” (1. Timoteosele 6:8).

Kui olete oma rahalise olukorraga rahul, võimaldab see teil „kindlaks teha, mis on tähtsamad asjad” (Filiplastele 1:10). Nende asjade hulgas on sõprus Jumala ja pereliikmetega. Ülal tsiteeritud Georgios ütleb: „Ehkki me pole oma võlgu veel täielikult ära maksnud, ei keerle meie elu enam võlgade ümber. Nüüd, kus pühendame rohkem aega lastele ja teineteisele ning ühisele vaimsele tegevusele, on meie abielu palju õnnelikum.”

Võlaprobleemid tekitavad stressi ja võlgade tagasimaksmine nõuab nii mõnestki asjast loobumist, siiski on tulemused vaeva väärt. Andrzej Poolast tunnistab: „Kui sain teada, et mu naine oli hakanud käendajaks oma töökaaslasele, kes pärast suure summa laenamist ilma maksmata jalga lasi, siis oli meie kodune õhkkond pehmelt öeldes pingeline.” Ent meenutades, kuidas nad naisega selles olukorras tegutsesid, ütleb ta: „Me saime tegelikult omavahel lähedasemaks — mitte probleemi tõttu, vaid seetõttu, et tegime koostööd probleemi lahendamise nimel.”