Piibli avaraamat 1. Moosese raamat annab lihtsate sõnadega teada, kuidas sai universum alguse: „Alguses lõi Jumal taevad ja maa” (1. Moosese 1:1). Kui Jumal oli loonud taimed ja loomad, lõi ta esimesed inimesed, Aadama ja Eeva. Nad erinesid loomadest: Jumal lõi inimesed selliste omadustega, nagu tal endal on, sealhulgas vaba tahtega. Seega olid Aadam ja Eeva oma tegude eest vastutavad. Kui nad oleksid allunud Jumala juhatusele, oleksid nad saanud osaleda tema eesmärgi täitumises. Neist pidi alguse saama täiuslik inimpere, kes oleks võinud igavesti rahulikes oludes maa peal elada.

Ent üks ingel ehk vaimolend haaras kinni võimalusest kasutada inimesi ära oma isekatel eesmärkidel. Temast sai Saatan, mis tähendab „vastupanijat”. Saatan, kes kõneles mao kaudu, pettis Eevat, väites, et ilma Jumala juhatuseta oleks ta elu palju parem. Aadam ja Eeva võtsid Saatanat kuulda ja rikkusid seeläbi suhted Loojaga. Oma halva valiku tõttu jäid meie esivanemad ilma lõputust elust ja pärandasid kõigile oma järglastele patu, ebatäiuse ja surma, millest pole pääsu kellelgi.

Jumal andis otsekohe teada oma kindlast nõust parandada see trööstitu olukord ja anda Aadama järeltulijatele võimalus pärida igavene elu. Jumal ennustas, et „seeme” — üks eriline isik — hävitab viimaks Saatana ja heastab kogu kahju, mida Saatana, Aadama ja Eeva tegu on põhjustanud (1. Moosese 3:15). Kellest pidi saama see „seeme”? Aeg pidi andma arutust.

Seni aga püüdis Saatan järelejätmatult nurjata Jumala head eesmärki. Patt ja kurjus võtsid kiiresti maad. Jumal otsustas kurjad inimesed veeuputuses hävitada. Ta andis õiglasele mehele Noale käsu ehitada laev — hiiglaslik kast —, et päästa tema ja ta pere ning loomad.

Aasta pärast veeuputuse algust astusid Noa ja ta pere laevast välja puhastatud maale. Ent „seeme” polnud ikka veel ilmsiks saanud.

(Põhineb: 1. Moosese 1—11, Juuda 6, 14, 15 ja Ilmutus 12:9.)