Kas teeme siis füüsilist või vaimset tööd või mõlemat, peab paika kirjakohas Õpetussõnad 14:23 toodud tõdemus, et igasugusest töörügamisest on mingil määral kasu. Mis mõttes? Näiteks aitab töötegemine meil hankida eluks vajalikku. On tõsi, et Jumal on lubanud hoolitseda nende inimeste vajaduste eest, kes teda siira südamega teenivad. (Matteuse 6:31, 32.) Samas ootab ta, et teeksime oma osa ja püüaksime hoolsa tööga ausalt elatist teenida. (2. Tessalooniklastele 3:10.)

Seetõttu võime suhtuda töösse kui vahendisse, millega eesmärke saavutada. Töötegemine on aus viis oma kohustusi täita. „Tubli inimene peab ennast ise ülal,” nendib 25-aastane Joshua. „Kui suudad tasuda kõige eest, mida vajad, on su töö kandnud just sellist vilja, nagu see kandma peabki.”

Peale selle aitab kõva töötegemine meil endast rohkem lugu pidada. Kõva töö tegemiseks tuleb vaeva näha. Kui sunnime ennast tagant ega loobu liiga kergesti näiliselt igavast või raskest tööst, võime tunda rõõmu selle üle, et me ei lasknud oma latti liiga madalale. Võitsime loomupärase soovi minna kergema vastupanu teed. (Õpetussõnad 26:14.) Sel moel võib töö pakkuda sügavat rahulolu. „Mulle meeldib see, mida tunnen pärast pikka tööpäeva,” ütleb eelmises artiklis mainitud Aaron. „Võin olla rampväsinud, ja võib-olla ei pannud teised mu pingutusi tähelegi, kuid tean, et olen midagi korda saatnud.”

Piibel räägib tunnustavalt „osavast töömehest” ja naisest, kelle „käed töötavad rõõmuga”. (Õpetussõnad 22:29; 31:13.) Keegi ei saa töös osavaks lihtsalt iseenesest. Kui me mõnda asja teha ei oska, siis tavaliselt meile seda teha ei meeldi. See võibki olla põhjuseks, miks paljud oma tööst rõõmu ei tunne. Nad pole jõudnud veel piisavalt palju pingutada, et oma töös vilunuks saada.

Tegelikult võib pea igasugune töö inimesele rõõmu pakkuda, kui ta suhtub sellesse õigesti ehk kui ta keskendub sellele, et õppida seda hästi tegema. „Kui annad töös endast parima ja näed häid tulemusi, võid suurt rahulolu tunda,” ütleb 24-aastane William. „Sa ei tunne seda kunagi siis, kui võtad asju liiga kergelt või teed nii vähe kui võimalik.”

On kerge langeda selle lõksu, et jääd mõtlema vaid sellele, kui palju raha sa oma tööga teenid. Hoopis parem oleks kaaluda selliseid küsimusi nagu „Milleks on seda tööd vaja?”, „Mis juhtuks, kui see tegemata jääks või kui seda tehtaks valesti?” ja „Mida head toob see töö teistele?”.

Selle viimase küsimuse peale on eriti oluline mõelda, sest töö on iseäranis rahuldustpakkuv siis, kui mõistame, millist kasu toob see teistele. Jeesus ütles: „Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine.” (Apostlite teod 20:35.) Lisaks neile, kellele su töö on otseselt kasulik, nagu kliendid ja tööandja, on su pingutustest abi veel näiteks pereliikmetele ja neile, kes puudust kannatavad.

Pereliikmed. Kui perepea teeb tublit tööd, et pere vajaduste eest hoolitseda, teeb ta sellega lähedastele head vähemalt kahel viisil. Esiteks tagab ta, et pereliikmetel on olemas eluks vajalik — toit, riided ja elukoht. Nii täidab ta Jumalalt saadud kohustust hoolitseda omaste eest. (1. Timoteosele 5:8.) Teiseks näitab töökas perepea oma eeskujuga, kui tähtsaks tuleks töötegemist pidada. „Minu isal on eeskujulik tööeetika,” ütleb eelmises artiklis mainitud Shane. „Ta on aus inimene, kes on kogu oma elu olnud kõva töömees, põhiliselt puusepp. Tänu temale olen õppinud, kui tähtis on oma kätega tööd teha ja valmistada asju, mis on teistele vajalikud.”

Puudusekannatajad. Apostel Paulus andis kristlastele nõu kõvasti töötada, et neil „oleks, mida anda puuduses olijale”. (Efeslastele 4:28.) Kui teeme hoolega tööd, et endale ja perele elatist teenida, on meil ehk võimalik aidata ka neid, kes on kehvemas olukorras. (Õpetussõnad 3:27.) Niimoodi võimaldab tubli töötegemine meil kogeda suuremat andmisrõõmu.

Oma kuulsas mäejutluses ütles Jeesus: „Kui võimuesindaja sunnib sind oma teenistuses käima ühe miili, siis mine temaga kaks miili.” (Matteuse 5:41.) Kuidas seda nõuannet oma töös rakendada? Selle asemel et piirduda miinimumiga, proovi teha enamat, kui sinult nõutakse. Sea endale konkreetsed eesmärgid. Pane ennast proovile ja püüa teha töö ära paremini või kiiremini, kui oodatakse. Tee ka pisiasjades oma parim.

Kui annad endast tööl veidi rohkem, kui sinult oodatakse, naudid sa ka töötegemist tõenäoliselt rohkem. Miks nii? Sest siis oled sina iseenda peremees. Sa teed enamat, sest sa tahad nii, mitte sellepärast, et keegi sind sunnib. (Fileemonile 14.) Siinkohal on hea meenutada tekstis Õpetussõnad 12:24 toodud põhimõtet: „Virkade käsi valitseb, kuid laiskade käele jääb orjatöö.” Vähesed inimesed teevad tänapäeval sõna otseses mõttes orjatööd. Ent inimesel, kes teeb tööd vaid nii vähe kui võimalik, võib olla tunne, et ta on ori, kes peab alatasa alluma teiste nõudmistele. Kes aga teeb enamat, sest otsustab nii teha, tunneb, et on iseenda peremees. Tema valib ise, mida teeb.

Töökus on imetlusväärne omadus, kuid tasub siiski meeles pidada, et elu on midagi enamat kui vaid töö. On tõsi, et Piibel räägib virkusest positiivses võtmes. (Õpetussõnad 13:4.) Samas ei propageeri see töönarkomaaniat. „Parem peotäis puhkust kui kaks peotäit kõva tööd ja tuule tagaajamist,” ütleb piiblitekst Koguja 4:6. Kuidas seda mõista? Töönarkomaanil ei pruugi olla kunagi võimalust oma töövilju nautida, sest töötegemine neelab kogu tema aja ja energia. Selle tagajärjel on tema töö sama mõttetu kui tuule tagaajamine.

Piibel aitab meil suhtuda töösse tasakaalukalt. Kuigi see ergutab meid oma tööd hoole ja armastusega tegema, annab see ka nõu teha „alati kindlaks, mis on esmatähtis”. (Filiplastele 1:10.) Mis aga on esmatähtis? Selleks on muu hulgas aeg, mida pühendame perele ja sõpradele. Kuid eelkõige kuuluvad selle hulka vaimsed tegevused, nagu näiteks Jumala Sõna lugemine ja selle üle mõtisklemine.

Inimene, kelle elu on tasakaalus, tunneb tõenäoliselt ka töötegemisest rohkem rõõmu. „Minu endine tööandja on hea näide inimesest, kellel on tasakaalukas suhtumine töösse,” räägib varemmainitud William. „Ta teeb kõvasti tööd ning kvaliteetse töö tõttu on tal oma klientide silmis hea maine. Kui aga päev õhtusse jõuab ja toimetused tehtud saavad, jätab ta tööasjad seljataha ning keskendub oma perele ja jumalateenimisele. Ja kas teate? Ta on üks õnnelikumaid inimesi, keda ma tunnen!”