Piibli kreekakeelses osas viidatakse mitmel juhul Rooma sadakonnaülematele ehk tsentuuriotele. Selles auastmes oli sõjaväelane, kes vastutas Jeesuse hukkamise eest, ja ka esimene mittejuudist kristlane Korneelius. Samuti olid tsentuuriod ülem, kes kavatses lasta Paulust piitsutada, ja Julius, kes eskortis Pauluse Rooma. (Markuse 15:39; Apostlite teod 10:1; 22:25; 27:1.)

Igale tsentuuriole allus tavaliselt tsentuuria, mis koosnes 50 kuni 100 jalamehest. Tsentuuriol tuli sõdureid treenida, tagada väeosas distsipliin, vaadata üle sõdurite riietus ja varustus ning juhtida neid lahingus.

Tsentuurio oli kõrgeim auaste, milleni lihtsõdur võis tõusta. Sellesse ametisse võisid saada elukutselised sõjaväelased, kes olid head juhid. Eeskätt neist sõltuski see, kui distsiplineeritud ja tõhus oli Rooma sõjamasin. Üks teatmeteos ütleb: „Tsentuuriod olid armee kõige kogenumad ja kompetentsemad sõjamehed.”

Erinevalt tänapäeva klaaspeeglitest valmistati piibliaja peeglid enamasti poleeritud metallist. Tavaliselt oli selleks pronks, kuid kasutati ka vaske, hõbedat, kulda või elektroni (hõbeda ja kulla sulam). Esmakordselt mainitakse Piiblis peegleid seoses telkpühamu ehitamisega. Kui iisraellased ehitasid oma esimest jumalateenimise keskust, annetasid naised peegleid, millest valmistati püha vasknõu ja selle alus. (2. Moosese 38:8.) Ilmselt tuli selleks peeglid sulatada.

Iisraelis ja selle ümbruskonnas toimunud väljakaevamistel on peegleid tihtilugu leitud koos väärisehete ja teiste naistele kuulunud iluasjadega. Harilikult on need peeglid ümara kujuga. Nende nikerdatud käepidemed on puidust, metallist või vandlist ning sageli voolitud naisfiguuri sarnaseks. Peegli poleerimata külg on enamasti kaunistusteta.

Vana aja peeglid olid hägusamad kui tänapäeva klaaspeeglid. See aitab mõista, millele viitas apostel Paulus, kui ütles: „Praegu me näeme ähmast kujutist metallpeeglis.” (1. Korintlastele 13:12.)