Saalomon rajas Jeruusalemma templi algselt mäe otsa ning lasi mäe ida- ja läänenõlvale ehitada tugiseinad, mis toestasid pühamut ümbritsevaid tasapinnalisi terrasse. Herodes Suur tahtis templit, mis oleks veelgi muljetavaldavam kui Saalomoni oma, ning seepärast hakkas ta tolleaegset pühakoda ümber ehitama ja laiendama.

Herodese insenerid ehitasid suuremaks tasast ala templist põhja pool, rajades ka sinna terrassi. Lõuna suunas pikendati platvormi 32 meetrit. Selleks ehitati ridamisi kivist võlvkaari ja pakse tugiseinu. Mõnes kohas oli seina kõrguseks lausa 50 meetrit.

Herodes püüdis mitte haavata juutide tundeid ega katkestada templiteenistust ja ohvrite toomist. Juudi ajaloolane Josephus kirjutab, et Herodes isegi õpetas juudi preestrid müür- ja puusepatööd tegema, et keegi volitamata isik ei pääseks pühasse paika.

Herodes ei elanud nii kaua, et oleks ehituse valmimist näinud. Aastaks 30 m.a.j olid ehitustööd kestnud 46 aastat. (Johannese 2:20.) Töö lõpetas Herodese pojapojapoeg Agrippa II millalgi esimese sajandi keskpaiku.

Mõningaid maltalasi võis mõjutada kreeka mütoloogia. Mis juhtus pärast seda, kui Paulus oli laevaõnnetuse tõttu sattunud Maltale, nagu seda kirjeldab Apostlite tegude raamat Piiblis? Kui Paulus viskas sületäie hagu tulle, mis oli süüdatud selleks, et laevahukust pääsenuid soojendada, salvas ta kätt rästik. Seda märgates ütlesid saareelanikud: „See mees on kindlasti mõrtsukas. Tal õnnestus küll pääseda merest, aga Õiglus ei lase tal elama jääda.” (Apostlite teod 28:4.)

Siin „Õigluseks” tõlgitud kreeka sõna on „dike”. See võib tähendada õiglust kui omadust. Kreeka mütoloogias oli aga Dike õigluse jumalanna nimi. Arvati, et ta jälgib inimeste tegemisi ja kannab Zeusile ette märkamatuks jäänud ebaõiglased teod, et süüdlane saaks teenitud karistuse. Ühe allika kohaselt võisid maltalased seetõttu mõelda: „Kuigi Paulus pääses uppumissurmast, on ta märgistatud mees, keda nüüd jumalanna Dike ... karistas rästiku kaudu.” Nad muutsid siiski meelt, kui tuli välja, et Paulusega ei juhtunudki midagi.