1. Looja, meie Isa,

poja andis kõigi eest,

patusüüst ja surma haardest

avas väljapääsutee.

Kui me tõesti halvast pöördund,

meil ta andeks annab siis.

Meie eest ju Kristus suri,

lunahinna maksis nii.

2. Heldelt andeks saame,

kui meil endil püüd on ka

samamoodi andeks anda,

olla mõistva meelega.

Üksteist sallida meil vaja.

Jäägu kaugel terav keel.

Siiras austus igal ajal –

see on armastuse tee.

3. Andeksandev hoiak

teeb meid kauniks Looja ees

ja meid vimma kandmast hoiab,

kaitseb jäise viha eest.

Olgem üllad nagu Jumal,

kelle arm on ülevaim.

Siis me tõesti tema lapsed,

siis meil andestav on vaim.