1. Kuningate 22:1–53
22 Süüria ja Iisraeli vahel ei olnud sõda kolm aastat.
2 Aga kolmandal aastal läks Juuda kuningas Joosafat+ Iisraeli kuninga juurde.+
3 Iisraeli kuningas ütles siis oma sulastele: „Te ju teate, et Gileadi-Raamot+ kuulub meile? Aga meie kõhkleme seda Süüria kuninga käest tagasi võtta.”
4 Ta küsis Joosafatilt: „Kas sa tuled koos minuga Gileadi-Raamotisse sõdima?” Joosafat kostis Iisraeli kuningale: „Nagu sina, nõnda ka mina. Minu rahvas on sinu rahvas ja minu hobused on sinu hobused.”+
5 Kuid Joosafat ütles Iisraeli kuningale: „Uuri palun kõigepealt järele,+ mida ütleb Jehoova.”+
6 Siis kutsus Iisraeli kuningas kokku prohvetid, umbes 400 meest, ja küsis neilt: „Kas ma peaksin minema Gileadi-Raamoti vastu sõdima või mitte?” Need vastasid: „Mine, Jehoova annab selle kuninga kätte.”
7 Joosafat küsis: „Kas siin on mõni Jehoova prohvet? Uurime seda ka tema käest.”+
8 Seepeale ütles Iisraeli kuningas Joosafatile: „On veel üks mees, kelle kaudu saaks Jehoovalt nõu küsida,+ aga ma vihkan teda,+ sest ta ei kuuluta mulle kunagi head, vaid üksnes halba.+ See on Jimla poeg Miikaja.” Aga Joosafat kostis: „Kuningas ärgu öelgu nii.”
9 Siis kutsus Iisraeli kuningas ühe õukonnaametniku ja ütles: „Too Jimla poeg Miikaja kiiresti siia!”+
10 Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat istusid kumbki oma troonil viljapeksuplatsil Samaaria värava lähedal, riietatud kuningarüüsse, ning kõik prohvetid kuulutasid nende ees prohvetlikult.+
11 Kenaana poeg Sidkija tegi endale raudsarved ja kuulutas: „Nii ütleb Jehoova: „Nendega puskid sa süürlasi, kuni sa nad hävitad.””
12 Kõik teised prohvetid kuulutasid sedasama, öeldes: „Mine Gileadi-Raamotisse ja sind saadab edu! Jehoova annab selle kuninga kätte!”
13 Käskjalg, kes oli saadetud Miikajat kutsuma, ütles talle: „Kõik prohvetid räägivad nagu ühest suust kuningale head. Räägi ka sina nagu nemad ja kuuluta head!”+
14 Kuid Miikaja vastas: „Nii tõesti, kui Jehoova elab, ma räägin seda, mida Jehoova mulle ütleb.”
15 Ta tuli kuninga juurde ja kuningas küsis temalt: „Miikaja, kas me peaksime minema Gileadi-Raamotiga sõdima või mitte?” Ta vastas: „Mine ja sind saadab edu! Jehoova annab selle kuninga kätte!”
16 Aga kuningas ütles talle: „Mitu korda ma pean sind vannutama, et sa räägiksid mulle vaid tõtt Jehoova nimel!”
17 Seepeale ütles Miikaja: „Ma näen, kuidas kõik iisraellased on mägedel laiali pillutatud+ otsekui lambad, kel pole karjast. Jehoova ütles: „Neil pole isandat. Mingu igaüks rahus tagasi koju!””
18 Siis ütles Iisraeli kuningas Joosafatile: „Eks ma öelnud sulle, et ta ei kuuluta mulle head, vaid üksnes halba!”+
19 Miikaja lisas: „Seepärast kuula, mida ütleb Jehoova. Ma nägin Jehoovat istumas oma troonil+ ja kogu taevast sõjaväge seismas tema kõrval, temast paremal ja vasakul.+
20 Jehoova küsis: „Kes meelitaks pettusega Ahabit, nii et see läheks Gileadi-Raamotisse ja hukkuks seal?” Siis üks rääkis nii ja teine naa.
21 Seejärel tuli üks vaim*,+ seisis Jehoova ette ja lausus: „Mina meelitan teda.” Jehoova küsis temalt: „Kuidas sa seda teed?”
22 Tema vastas: „Ma lähen ja olen petja vaim, kes paneb vale kõigi tema prohvetite huulile.”+ Jumal ütles: „Sul õnnestub ta ära petta. Mine ja tee nii!”
23 Ja nüüd on Jehoova lubanud ühel vaimul panna vale kõigi sinu prohvetite huulile+ ning Jehoova on kuulutanud sulle õnnetust.”+
24 Siis astus Kenaana poeg Sidkija Miikaja juurde, lõi talle vastu põske ja ütles: „Kas tahad öelda, et Jehoova vaim on minu maha jätnud ja räägib nüüd sinuga?”+
25 Miikaja vastas: „Sa saad seda teada päeval, mil sul tuleb peita end tagakambrisse.”
26 Seepeale Iisraeli kuningas ütles: „Võtke Miikaja ning viige ta linnapealik Aamoni ja kuningapoeg Jooase juurde.
27 Öelge neile: „Nii lausub kuningas: „Pange see mees vangi+ ning andke talle vaid hädapärane kogus leiba ja vett, kuni ma rahuga tagasi tulen.”””
28 Miikaja aga ütles: „Kui sa tõesti rahuga tagasi tuled, pole Jehoova minu kaudu rääkinud,”+ ja lisas: „Pange seda tähele, kogu rahvas!”
29 Nõnda läksid Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat üles Gileadi-Raamotisse.+
30 Iisraeli kuningas ütles Joosafatile: „Mina teen end enne lahingusse minekut äratundmatuks, aga sina pane selga oma kuningarüü.” Iisraeli kuningas tegigi end äratundmatuks+ ja läks lahingusse.
31 Süüria kuningas oli andnud oma 32 vankriülemale+ käsu: „Ärge võidelge ei suurema ega väiksema kui vaid Iisraeli kuninga vastu!”
32 Niipea kui vankriülemad nägid Joosafatti, mõtlesid nad: „See on nüüd küll Iisraeli kuningas.” Nad pöördusid tema vastu võitlema, aga Joosafat hüüdis appi.
33 Kui vankriülemad mõistsid, et see polegi Iisraeli kuningas, lõpetasid nad kohe tema tagaajamise.
34 Ent üks mees tõmbas vibu vinna ja tabas juhuslikult Iisraeli kuningat soomusrüü liitekoha vahele. Kuningas ütles oma vankrijuhile: „Pööra ümber ja vii mind lahinguväljalt minema, sest ma olen raskelt haavatud.”+
35 Kuid lahing muutus sel päeval üha ägedamaks ja kuningat tuli vankris püsti hoida, näoga süürlaste poole. Aga veri tema haavast oli voolanud vankripõhja ja õhtul ta suri.+
36 Päikeseloojangul hüüti üle laagri: „Igaüks oma linna! Igaüks omale maale!”+
37 Nii kuningas suri; ta toodi Samaariasse ja maeti seal.
38 Kui Samaaria tiigi juures tema sõjavankrit pesti, lakkusid koerad tema verd ja prostituudid pesid end seal,* nagu Jehoova oli öelnud.+
39 Kõik muu Ahabi kohta ning kõik, mis ta tegi, see, kuidas ta ehitas elevandiluust+ koja, ning kõik linnad, mis ta ehitas, on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus.
40 Siis läks Ahab puhkama oma esiisade juurde+ ning tema asemel sai kuningaks tema poeg Ahasja.+
41 Aasa poeg Joosafat+ sai Juuda kuningaks Iisraeli kuninga Ahabi neljandal valitsusaastal.
42 Joosafat oli kuningaks saades 35-aastane ja valitses Jeruusalemmas 25 aastat. Tema ema oli Asuuba, Silhi tütar.
43 Joosafat käis täielikult oma isa Aasa+ jälgedes. Ta ei kaldunud neist kõrvale, vaid tegi, mis on Jehoova silmis õige.+ Aga ohvripaiku ei hävitatud. Rahvas tõi seal ikka ohvreid ja lasi tõusta ohvrisuitsu.+
44 Joosafat hoidis Iisraeli kuningaga rahu.+
45 Kõigest muust Joosafati kohta ning tema vägitegudest ja sõjategevusest on kirjutatud Juuda kuningate kroonikaraamatus.
46 Samuti kõrvaldas ta maalt kõik oma isa Aasa päevist järele jäänud mehed, kes olid templiprostituudid.+
47 Sel ajal polnud Edomis+ kuningat, vaid valitsejaks oli asehaldur.+
48 Joosafat ehitas ka Tarsise laevad, et sõita Oofirisse kulla+ järele, kuid need ei jõudnud sinna, vaid läksid Esjon-Geberis+ põhja.
49 Sel ajal ütles Ahabi poeg Ahasja Joosafatile: „Las minu sulased lähevad ühes sinu sulastega laevadele”, kuid Joosafat keeldus.
50 Joosafat läks puhkama oma esiisade juurde+ ja ta maeti oma esiisa Taaveti linna oma esiisade kõrvale. Tema asemel sai kuningaks tema poeg Jooram.+
51 Juuda kuninga Joosafati 17. aastal sai Samaarias Iisraeli kuningaks Ahabi poeg Ahasja.+ Ta valitses Iisraeli üle kaks aastat.
52 Ahasja tegi Jehoova silmis kurja ning käis oma isa ja ema jälgedes+ ning toimis nagu Nebati poeg Jerobeam, kes oli pannud Iisraeli patustama.+
53 Ta teenis Baali+ ja kummardas tema ette, solvates Iisraeli Jumalat Jehoovat,+ nagu oli teinud ta isagi.
Allmärkused
^ St ingel.
^ Teine võimalik tähendus: „kui Samaaria tiigi juures, kus prostituudid end pesemas käisid, tema sõjavankrit pesti, lakkusid koerad tema verd”.
