Apostlite teod 21:1–40
21 Kui olime pärast tundeküllast lahkuminekut merele läinud, hoidsime otsekurssi ja jõudsime Kosile, järgmisel päeval Rhodosele ning sealt Patarasse.
2 Leidnud Foiniikiasse suunduva laeva, läksime selle pardale ja asusime teele.
3 Kui Küprose saar nähtavale ilmus, jätsime selle endast vasakule, purjetasime edasi Süüria poole ja maabusime Tüüroses, kus laeva last pidi maha laaditama.
4 Me otsisime jüngrid üles ja jäime Tüürosesse seitsmeks päevaks. Nad ütlesid püha vaimu mõjul Paulusele korduvalt, et ta ei läheks Jeruusalemma.+
5 Kui meie sealoleku aeg läbi sai, me lahkusime, aga nemad kõik koos naiste ja lastega saatsid meid linnast välja. Rannas me laskusime põlvili, palvetasime
6 ja jätsime üksteisega hüvasti. Siis me läksime laeva peale, nemad aga pöördusid tagasi koju.
7 Tüürosest me purjetasime Ptolemaisesse, tervitasime seal vendi ja jäime üheks päevaks nende juurde.
8 Järgmisel päeval jätkasime teekonda ja saabusime Kaisareasse ning astusime sisse hea sõnumi kuulutaja* Filippuse majja ja jäime tema juurde. Ta oli üks neist seitsmest mehest.*+
9 Sel mehel oli neli vallalist tütart, kes rääkisid prohvetlikult.+
10 Kui olime seal viibinud juba mitu päeva, tuli Juudamaalt alla prohvet, kelle nimi oli Agabos.+
11 Ta tuli meie juurde, võttis Pauluse vöö ning sidus oma jalad ja käed kinni ja lausus: „Nii ütleb püha vaim: „Mehe, kellele see vöö kuulub, seovad juudid Jeruusalemmas samamoodi kinni+ ja annavad ta mittejuutide kätte.””+
12 Seda kuuldes hakkasime koos sealolijatega Paulust anuma, et ta ei läheks üles Jeruusalemma.
13 Ent tema vastas: „Miks te nutate ja püüate mu meelt muuta? Ma olen valmis mitte üksnes laskma end kinni siduda, vaid ka surema Jeruusalemmas oma isanda Jeesuse nime pärast.”+
14 Kui ta ei lasknud ennast ümber veenda, ei käinud me talle enam peale ja ütlesime: „Sündigu Jehoova tahtmine.”
15 Pärast neid päevi seadsime end rännakuks valmis ja hakkasime minema Jeruusalemma.
16 Mõned jüngrid Kaisareast tulid samuti koos meiega ja viisid meid Küproselt pärit Mnaasoni-nimelise mehe juurde, kes oli üks esimesi jüngreid ja kes meid oma kodus võõrustas.
17 Kui me Jeruusalemma jõudsime, võtsid vennad meid rõõmsalt vastu.
18 Järgmisel päeval läks Paulus koos meiega Jaakobuse+ juurde ja kõik vanemad olid samuti kohal.
19 Paulus tervitas neid ning jutustas üksikasjalikult, mida Jumal oli tema kuulutustöö kaudu mittejuutide seas teinud.
20 Seda kuulnud, ülistasid nad Jumalat, kuid ütlesid talle: „Sa näed, vend, et tuhanded juudid on saanud Jeesuse jüngriteks ning nad kõik on innukad täitma Moosese seadust.+
21 Aga nendeni on jõudnud sinu kohta kuuldused, et sa õpetad kõiki juute teiste rahvaste seas Moosese seadusest taganema, öeldes, et neil pole vaja oma lapsi ümber lõigata ega järgida tavapäraseid kombeid.+
22 Mida siis teha? Nad saavad kindlasti kuulda, et sa oled saabunud.
23 Seepärast tee nii, nagu me sulle ütleme. Meil on neli meest, kes on andnud tõotuse.
24 Võta need mehed endaga kaasa, puhasta end rituaalselt koos nendega ja kanna nende kulud, et nad võiksid pea paljaks ajada. Siis saavad kõik teada, et kuuldused sinust ei vasta tõele, vaid et sa elad korralikult ja järgid ka ise Moosese seadust.+
25 Aga mis puutub mittejuutidest usklikesse, siis me oleme andnud neile kirjalikult teada oma otsusest, et neil tuleb hoiduda ebajumalatele ohverdatust,+ verest,+ lämbunust+ ja hoorusest.”+
26 Järgmisel päeval võttis Paulus need mehed endaga kaasa, puhastas end rituaalselt koos nendega+ ja läks templisse, et teada anda, millal rituaalse puhastamise päevad täis saavad ja nende igaühe eest ohvriand tuuakse.
27 Kui need seitse päeva olid lõpule jõudmas, nägid Aasiast tulnud juudid Paulust templis, kihutasid terve rahva üles, võtsid ta kinni
28 ja hüüdsid: „Iisraeli mehed, tulge appi! See on see mees, kes õpetab kõikjal meie rahva, seaduse ja selle paiga kohta põlastusväärseid asju. Ja ta on veel toonud ka kreeklasi templisse ning rüvetanud selle püha paiga!”+
29 Nad ütlesid seda sellepärast, et nad olid näinud enne linnas koos temaga efeslast Trofimost+ ning järeldasid, et Paulus oli toonud ta templisse.
30 Kogu linnas läks mölluks, rahvas jooksis kokku, haaras Paulusest kinni ja vedas ta templist välja ning otsekohe suleti uksed.
31 Kui rahvas püüdis teda ära tappa, teatati väesalga tuhatkonnaülemale*, et kogu Jeruusalemmas valitseb segadus.
32 Sedamaid võttis tuhatkonnaülem sõdurid ja sadakonnaülemad ning jooksis alla nende juurde. Kui rahvas märkas tuhatkonnaülemat ja sõdureid, lõpetati Pauluse peksmine.
33 Tuhatkonnaülem astus ligi, võttis Pauluse vahi alla ja käskis ta kahe ketiga aheldada.+ Siis ta küsis, kes ta on ja mida ta on teinud.
34 Aga ühed rahva seast karjusid üht ja teised teist. Kuna ta ei suutnud lärmi tõttu midagi kindlat teada saada, käskis ta Pauluse kasarmusse viia.
35 Ent kui Paulus trepile jõudis, tuli sõduritel teda vägivaldse rahvahulga pärast kanda,
36 sest rahvas järgnes talle ja karjus: „Tapke ta ära!”
37 Kui Paulust kasarmusse viidi, ütles ta tuhatkonnaülemale: „Kas ma tohin sulle midagi öelda?” Tema vastas: „Kas sa oskad kreeka keelt?
38 Kas sa polegi see egiptlane, kes mõni aeg tagasi mässu tõstis ja 4000 pistodameest* kõrbesse viis?”
39 Siis ütles Paulus: „Ma olen juut+ ja kuulsa Kiliikia linna Tarsose+ kodanik. Palun luba mul rahvale kõnelda.”
40 Saanud loa, viipas Paulus trepil seistes rahvale käega. Kui kõik vaikseks jäid, pöördus ta nende poole heebrea keeles+ ja ütles:
Allmärkused
^ Võib tõlkida ka „misjonär”.
^ Filippus oli üks neist seitsmest mehest, kelle apostlid olid Jeruusalemmas välja valinud.
^ Võib tõlkida ka „sõjatribuunile”, leegioni kõrgem ohvitser Rooma sõjaväes.
^ Võib tõlkida ka „sikariooti”; juutide äärmusliku poliitilise rühmituse liikmed, kes tapsid oma poliitilisi vastaseid.
