Järgnevalt on loetletud ülejäänud salmid, kus „Uue maailma tõlkes” esineb nimi Jehoova piibli kreekakeelse osa põhitekstis. Need salmid ei sisalda otsest ega kaudset tsitaati nn vana testamendi tekstist, kus on tetragramm. Kuid Jumala nime taastamiseks nendes kohtades on mõjuvaid keelelisi või kontekstist tingitud põhjusi. Iga salmi järel on toodud ära põhjendused, miks on sellesse kohta pandud Jumala nimi. (Vt alateemat „ Peamised põhjused, miks Jumala nimi on piibli kreekakeelses osas taastatud”.)

„Põhiallikate” all on toodud sõnaraamatuid ja muid teatmeteoseid, mis toetavad Jumala nime kasutamist mingis konkreetses uue testamendi salmis või märgivad, et selles salmis on viide Jumala nimele. Kuigi mõned neist teostest pooldavad piibliga vastuolus olevat kolmainuõpetust, on need seisukohal, et teatud salmides tuleks kasutada Jumala nime.

Põhiallikate hulgas on ka eri keeltes piiblitõlkeid, mille põhitekstis on kasutatud näiteks järgmisi vasteid: Jehoova, Jahve, יהוה (JHVH ehk tetragramm), ISSAND ja ADONAI, või on all- ja ääremärkustes näidatud, et salmis mõeldakse Jumal Jehoovat. „Toetavate allikate” all on loetletud piiblitõlked, kus viidatud salmis on Jumala nimi taastatud või on toodud välja, et salmis on mõeldud Jumal Jehoovat. Neis tõlgetes ei ole Jumala nimi alati samades salmides kui „Uue maailma tõlkes”, kuid nende uues testamendis esineb mingil kujul Jumala nimi. Need tõlked on tähistatud tähega J, millele järgneb number. (J-täht tuleb nimest Jehoova.) Kõik J-viited leiab lisast C4.

Siiski on oluline märkida, et „Uue maailma tõlke” piiblitõlkekomitee otsus taastada piibli kreekakeelses osas Jumala nimi ei põhinenud nendel tõlgetel. Need J-viited hoopis kinnitavad, et ka teised tõlkijad on teinud sarnaseid otsuseid ja kasutanud oma uue testamendi tõlgetes Jumala nime. Lisainfot võib leida lisast C1.

MIDA ARVESSE VÕTTA

• Kas tegemist on tsitaadiga mõnest vana testamendi salmist, kus esineb Jumala nimi? (Vt lisa C2.)

• Kas tegemist on heebrea väljendiga, kus tavaliselt on Jumala nimi? (Näiteks väljend „Jehoova ingel”, Mt 1:20.)

• Kas Jumala nimi esineb vana testamendi tsitaadi kaastekstis? (Näiteks „Jehoova sõnad” ja „mida Jehoova oli öelnud”, Mt 1:22; 2:15.)

• Kas kreeka tekstis puudub sõna kýrios (isand, issand) eest määrav artikkel kohas, kus kreeka keele grammatika seda eeldab? See näitab, et algtekstis võis seal olla isikunimi. (Näiteks tekstis Mr 13:20.)

• Kas salmis on kasutatud Jumala nime mõtteselguse huvides? (Näiteks väljend „mida kõike Jehoova on sinu heaks teinud”, Mr 5:19.)

• MATTEUSE

• MARKUSE

• LUUKA

• JOHANNESE

• APOSTLITE TEOD