2. Korintlastele 5:1–21
5 Me teame, et kui meie maine elamu*, see telk, maha kistakse,+ siis me saame Jumalalt hoone, mis pole kätega valmistatud,+ igavese elamu taevas.
2 Oma praeguses elamus me ägame, igatsedes väga riietada end sellesse, mis on valmistatud meie jaoks taevas,+
3 nii et olles end sellesse riietanud, me poleks alasti.
4 Meie, kes oleme selles telgis, ägame rõhutuna, kuna me ei taha seda telki endalt ära heita, kuid tahame ometi riietada end taevasesse,+ nii et igavene elu neelaks ära sureliku keha.+
5 Selleks eluks on meid ette valmistanud Jumal,+ kes on andnud meile oma vaimu tulevase tasu tagatiseks*.+
6 Niisiis oleme alati tulvil kindlustunnet ja teame, et kuni meie kodu on selles kehas, oleme Isandast eemal,+
7 sest meie elu juhib usk, mitte see, mis silmaga näha.
8 Ent me oleme tulvil kindlustunnet ning tahaksime pigem olla oma kehast eemal ja teha oma kodu Isanda juurde.+
9 Seega, olgu meie kodu tema juures või temast eemal, on meie sihiks olla talle meelepärane.
10 Me kõik peame ju seisma Kristuse kohtujärje ees, et igaüks saaks tasu selle eest, mis ta kehas olles tegi, oli see siis hea või halb.+
11 Kuna me teame, et Isandat tuleks karta, aitame inimestel meie sõnade õigsuses veenduda. Jumal teab hästi, millised me oleme, ja ma loodan, et ka teie seda teate*.
12 Me ei räägi seda selleks, et end teile uuesti soovitada, vaid selleks, et anda teile põhjust meie üle uhked olla, nii et saaksite vastata neile, kes tunnevad uhkust välise üle,+ mitte selle üle, mis on südames.
13 Sest kui oleme olnud arust ära,+ siis oleme olnud seda Jumala pärast; kui aga oleme mõistuse juures, siis oleme seda teie pärast.
14 Meid sunnib tagant Kristuse armastus, kuna me mõistame, et üks suri kõikide eest;+ olid ju kõik inimesed surnud.
15 Ja ta suri kõikide eest, et need, kes elavad, ei elaks enam endale,+ vaid temale, kes nende eest suri ja üles äratati.
16 Nüüdsest alates ei vaata me kellegi peale inimlikust vaatenurgast.+ Isegi kui me varem vaatasime Kristuse peale inimlikust vaatenurgast*, siis nüüd enam mitte.+
17 Seega, kes on Kristuse jünger, on uus loodu.+ Kõik vana on möödas, ja näe, uus on sündinud!
18 Aga see kõik on Jumalalt, kes lepitas meid endaga Kristuse kaudu+ ja andis meile lepitusteenistuse.+
19 Jumal lepitas Kristuse kaudu maailma endaga,+ panemata inimeste väärsamme neile süüks,+ ning usaldas meile lepitussõnumi.+
20 Seega me oleme suursaadikud+ Kristuse asemel,+ otsekui paluks Jumal inimesi meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: „Laske end Jumalaga lepitada.”
21 Selle, kes oli patuta,+ tegi Jumal patuohvriks* meie eest, et me tema kaudu saaksime Jumala ees õigeks.+
Allmärkused
^ St keha.
^ Võib tõlkida ka „käsirahaks”.
^ Võib tõlkida ka „et ka teie südametunnistus seda teab”.
^ Võib tõlkida ka „tundsime Kristust inimesena”.
^ Sõna-sõnalt „patuks”.