2. Kuningate 13:1–25
13 Juuda kuninga Joase,+ Ahasja+ poja 23. aastal sai Samaarias Iisraeli kuningaks Jehu+ poeg Jooahas ja ta valitses 17 aastat.
2 Tema tegi Jehoova silmis kurja ega loobunud Nebati poja Jerobeami pattudest, millega too oli pannud Iisraeli patustama,+ ta ei jätnud neid.
3 Siis süttis Jehoova viha+ Iisraeli vastu+ ja ta andis nad kõigiks nende päeviks Süüria kuninga Hasaeli+ ja tema poja Ben-Hadadi+ kätte.
4 Kuid hiljem anus Jooahas Jehoovalt halastust ning Jehoova võttis teda kuulda, sest ta nägi Iisraeli rõhumist, seda, kuidas Süüria kuningas rahvast rõhus.+
5 Jehoova andis Iisraelile päästja,+ et vabastada rahvas Süüria võimu alt, ja iisraellased said elada oma kodudes nagu varemgi*.
6 (Ainult et nad ei loobunud Jerobeami pattudest, millega too oli pannud Iisraeli patustama.+ Nad tegid neid patte edasi ja jätsid Samaariasse alles ka püha tulba*.)+
7 Jooahasele oli kogu tema väehulgast järele jäänud vaid 50 ratsanikku, 10 vankrit ja 10 000 jalameest, sest Süüria kuningas oli selle purustanud+ ja teinud otsekui rehetolmuks.+
8 Kõik muu Jooahase kohta ning kõik, mis ta tegi, ja tema vägevad teod on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus.
9 Jooahas läks puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti Samaariasse+ ning tema asemel sai kuningaks tema poeg Joas.
10 Jooahase poeg Joas+ sai Juuda kuninga Joase 37. aastal Samaarias Iisraeli kuningaks ja ta valitses 16 aastat.
11 Tema tegi Jehoova silmis kurja ega loobunud ühestki Nebati poja Jerobeami patust, millega too oli pannud Iisraeli patustama,+ vaid tegi neid patte edasi.
12 Kõik muu Joase kohta ning kõik, mis ta tegi, ja tema vägevad teod ning see, kuidas ta sõdis Juuda kuninga Amasjaga,+ on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus.
13 Joas läks puhkama oma esiisade juurde ja Jerobeam*+ asus tema troonile. Joas aga maeti Samaariasse Iisraeli kuningate kõrvale.+
14 Kui Eliisa+ oli haigestunud tõppe, millesse ta hiljem suri, tuli Iisraeli kuningas Joas tema juurde ja nuttis ta rinnal: „Mu isa, mu isa! Iisraeli sõjavanker ja tema ratsanikud!”*+
15 Eliisa ütles talle: „Võta vibu ja nooled!” ning ta võttis.
16 Seejärel ütles ta Iisraeli kuningale: „Pane oma käsi vibu peale.” Kuningas tegigi nii ja Eliisa pani oma käed tema käte peale.
17 Siis Eliisa lausus: „Ava idapoolne aken,” ja kuningas avas akna. Eliisa käskis: „Lase!” ja tema lasi. Seejärel ütles Eliisa: „Jehoova võidunool! Tema võidunool Süüria vastu! Sa hävitad süürlased Afekis+ täielikult.”
18 Siis lausus Eliisa: „Võta nooled!” ja ta võttis. Seejärel ütles ta Iisraeli kuningale: „Löö vastu maad!” Kuningas lõi kolm korda ja peatus.
19 Jumalamees aga vihastus ta peale ja ütles: „Sa oleksid pidanud lööma viis või kuus korda, siis oleksid sa süürlased täielikult hävitanud, kuid nüüd lööd sa süürlasi vaid kolm korda.”+
20 Eliisa suri ning ta maeti. Iga aasta alguses* käisid moabiitide röövjõugud+ maad rüüstamas.
21 Kord, kui maeti üht meest, nägid matjad röövjõuku ning viskasid surnukeha Eliisa hauda ja põgenesid. Niipea kui surnu puutus kokku Eliisa luudega, ärkas ta ellu+ ja tõusis püsti.
22 Süüria kuningas Hasael+ rõhus Iisraeli+ kõigil Jooahase elupäevil.
23 Kuid Jehoova andis iisraellastele armu ja halastas nende peale+ ning hoolitses nende eest oma lepingu pärast Aabrahami,+ Iisaki+ ja Jaakobiga.+ Ta ei tahtnud neid hävitada ja ta pole tänaseni neid oma palge eest ära tõuganud.
24 Kui Süüria kuningas Hasael suri, sai tema asemel kuningaks tema poeg Ben-Hadad.
25 Aga Jooahase poeg Joas võttis Hasaeli poja Ben-Hadadi käest tagasi linnad, mis too oli tema isa Jooahase käest sõjas ära võtnud. Joas lõi teda kolm korda+ ning võttis Iisraeli linnad tagasi.
Allmärkused
^ St rahus ja turvaliselt.
^ Vt „Sõnaseletusi”.
^ Jerobeam II.
^ See võis olla abipalve Jumalale või tema esindajatele.
^ Ilmselt kevadel.