Jeremija 14:1–22
14 See on Jehoova sõnum Jeremijale seoses põuaga.+
2 Juuda leinab,+ tema väravad on lagunenud,need lamavad nukralt maasja Jeruusalemmast tõuseb hädakisa.
3 Nende isandad läkitavad oma sulaseid vee järele.Need lähevad veeaukude juurde, aga ei leia vett.Nad tulevad tagasi tühjade anumatega.Nad tunnevad häbi ja pettumustning katavad pea.
4 Kuna pinnas on murenenud,sest maal pole olnud vihma,+on põllumehed kohkunud ja katavad pea.
5 Isegi emahirv väljal hülgab oma vastsündinud vasika,sest rohtu pole.
6 Metseeslid seisavad lagedatel küngastel.Nad lõõtsutavad nagu šaakalid,nende silmad tuhmuvad, sest pole midagi haljast.+
7 Kuigi meie süüteod tunnistavad meie vastu,tegutse siiski oma nime pärast, Jehoova.+Meie truudusetuid tegusid on palju,+sinu vastu me oleme pattu teinud.
8 Oo, Iisraeli lootus, tema päästja+ hädaajal,miks oled sa kui võõras sel maal,nagu rändur, kes peatub vaid ööbimiseks?
9 Mispärast oled sa kui jahmunud mees,nagu kangelane, kes ei suuda päästa?Ometi oled sa meie keskel, Jehoova,+ja me kanname sinu nime.+Ära jäta meid!
10 Nii lausub Jehoova selle rahva kohta: „Neile meeldib ringi ekselda,+ nad pole säästnud oma jalgu.+ Seepärast ei tunne Jehoova neist rõõmu.+ Ta peab meeles nende süütegusid ja nõuab neilt aru nende pattude pärast.”+
11 Siis Jehoova ütles mulle: „Ära palu head sellele rahvale.+
12 Kui nad paastuvad, ei kuula ma nende anumist,+ kui nad ohverdavad põletusohvreid ja roaohvreid, ei tunne ma neist rõõmu.+ Ma teen neile lõpu mõõga, nälja ja katkuga.”+
13 Seepeale ma ütlesin: „Oh häda, kõrgeim valitseja Jehoova! Prohvetid ütlevad neile: „Ei näe te mõõka ega taba teid nälg, vaid mina, Jumal, annan teile selles paigas püsiva rahu.””+
14 Jehoova ütles mulle: „Prohvetid kuulutavad minu nimel valet.+ Mina pole neid läkitanud, neid käskinud ega nendega rääkinud.+ Nad kuulutavad teile valenägemusi, tühje ennustusi ja oma südame sepitsusi.+
15 Seepärast ütleb Jehoova prohvetite kohta, kes ennustavad minu nimel, kuigi mina pole neid läkitanud, ja kes ütlevad, et sellele maale ei tule mõõka ega nälga: need prohvetid hukkuvad mõõga ja nälja läbi.+
16 Ja rahvas, kellele nad prohvetlikult kuulutavad, heidetakse nälja ja mõõga tõttu Jeruusalemma tänavatele ning keegi ei mata neid+ — ei neid, nende naisi, poegi ega tütreid —, sest ma kallan nende peale õnnetuse, mida nad väärivad.+
17 Ütle neile nii:„Mu silmist voolaku pisarad ööl ja päeval, ärgu need lakaku,+sest mu rahva neitsilik tütar on täielikult purustatud ja murtud,+tema haav on ränk.
18 Kui ma lähen väljale,siis näen mõõgaga tapetuid.+Ja kui ma tulen linna,siis näen näljahaigusi.+Nii prohvet kui ka preester uitavad ringi maal, mida nad ei tunne.””+
19 Kas oled Juuda täiesti hüljanud, kas põlgad Siionit?+Miks oled meid löönud, nii et meil pole enam paranemist?+Loodeti rahu, kuid ei tulnud midagi head,paranemisaega, aga tuli hoopis õudus.+
20 Jehoova, me tunnistame oma kurjust,oma esiisade süüd,sest me oleme sinu vastu pattu teinud.+
21 Ära hülga meid oma nime pärast,+ära põlga oma aulist trooni!Pea meeles meiega tehtud lepingut, ära seda murra.+
22 Kas suudaks mõni rahvaste tühiseist jumalaist anda vihmavõi kas saadab taevas ise vihmavalinguid?Eks tee seda üksnes sina, meie Jumal Jehoova?+Me loodame sinu peale,sest sina üksi teed seda kõike.