Luuka. Kr Lukás, ladina nimest Lucas. Luukas kirjutas omanimelise evangeeliumi ja Apostlite tegude raamatu. Ta oli arst ja apostel Pauluse ustav reisikaaslane. (Kol 4:14; vt ka „Luuka evangeeliumi tutvustust”.) Mõned väidavad, et Luukas ei olnud juut, ja toovad põhjenduseks tema väljendusviisi ja kreeka nime. Lisaks räägib Paulus tekstis Kol 4:10–14 ümberlõigatutest ja alles seejärel mainib Luukat. Ent selline väide on vastuolus tekstiga Ro 3:1, 2, kus öeldakse, et juutide „hoolde on usaldatud see, mida Jumal on rääkinud”. Seega võis Luukas olla kreeka keelt kõnelev juut, kellel oli kreeka nimi.

Luuka evangeelium. Üheski evangeeliumis pole kirjutaja nime öeldud ja algselt ilmselt polnudki evangeeliumijutustustel pealkirja. Mõnes hilisemas Luuka evangeeliumi käsikirjas on pealkiri Euangélion katá Lukán („Hea sõnum Luuka järgi”) või lihtsalt Katá Lukán („Luuka järgi”). See, millal need pealkirjad käsikirjadele lisati ja kasutusele võeti, ei ole täpselt teada. Mõned arvavad, et seda tehti 2. sajandil, kuna pealkirja pikem versioon esineb mõnes käsikirjas, mis on dateeritud 2. sajandisse või 3. sajandi algusse. Osa õpetlaste arvates hakati jutustusi Jeesuse elust nimetama evangeeliumiteks, kuna Markuse evangeelium algab sõnadega „Nõnda algab hea sõnum [sõna-sõnalt „evangeelium”] Jeesus Kristusest, Jumala pojast”. Pealkirjad võeti kasutusele tõenäoliselt puhtpraktilisel põhjusel: selleks, et evangeeliume oleks lihtne üksteisest eristada.

mille toimumises me oleme täiesti kindlad. See näitab, et sündmusi oli hoolikalt uuritud ja kristlased olid veendunud, et kõik Kristusesse puutuv on täide läinud ja tõeks osutunud ning seda võib usaldada. Siin esinevat kreeka sõna on teistes piiblitekstides tõlgitud vastetega „täiesti veendunud” ja „kindel”. (Ro 4:21; 14:5.)

Jumala sõnumi kuulutajad. Võib tõlkida ka „sõna sulased”. Kahes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (mida lisas C tähistatakse lühenditega J^18, 22) on selles tekstis kasutatud tetragrammi ja see tekst kõlab: „Jehoova sõna sulased.”

kõik algusest alates täpselt järele uurida. Luukas ei olnud nende sündmuste pealtnägija, mis ta kirja pani. Ta kirjutas püha vaimu mõjutusel ja ilmselt toetus ka järgmistele allikatele. 1) Kirjalikud dokumendid, mille alusel ta pani kirja Jeesuse põlvnemise. (Lu 3:23–38.) 2) Matteuse evangeelium. 3) Intervjuud paljude pealtnägijatega (Lu 1:2), näiteks elus olevate jüngritega ja võimalik, et ka Jeesuse ema Maarjaga. Ligi 60 protsenti Luuka evangeeliumist on võrreldes teiste evangeeliumitega ainulaadne. (Vt „Luuka evangeeliumi tutvustust”.)

kõrgeauline. Kr krátistos. Selle sõnaga pöörduti kõrgete ametnike poole. (Ap 23:26; 24:3; 26:25.) Mõned õpetlased järeldavad sellest, et Teofilos võis olla mõni kõrge ametnik, enne kui temast kristlane sai. Teiste arvates on see pelgalt sõbralik või viisakas pöördumissõna või lugupidamist näitav väljend. Tõenäoliselt oli Teofilos kristlane, sest talle oli juba „suusõnal õpetatud” sõnumit Jeesus Kristusest ja tema teenistusest. (Lu 1:4.) Luuka kirjalik ülestähendus pidi talle kinnitama, et see, mida ta oli suusõnal teada saanud, on usaldusväärne. Ent on ka teisi arvamusi. Mõnede arvates oli Teofilos algul huviline, kellest sai pärast kristlane. On ka neid, kelle meelest on see nimi (tähendusega „Jumala armastatu; Jumala sõber”) pseudonüüm ja tähistab kristlasi üldiselt. Apostlite tegude raamatu alguses Teofilose poole pöördudes Luukas sõna „kõrgeauline” ei kasuta. (Ap 1:1.)

loogilises järjekorras. Kr kathexés. Võib tõlkida ka „järgemööda”. See kreeka sõna võib tähendada nii kronoloogilist kui ka temaatilist või loogilist järjestust. Seda, et Luukas ei pannud sündmusi alati kronoloogiliselt kirja, tõendab piiblikoht Lu 3:18–21. Sellepärast on vaja uurida kõiki nelja evangeeliumit, et teha kindlaks, mis järjekorras mingid sündmused toimusid. Luukas kirjutas üldjuhul kronoloogiliselt, kuid vahel mõjutasid ka teised tegurid seda, mis järjekorras ta teatud sündmustest või teemadest rääkis.

Herodese. Mõeldakse Herodes Suurt. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.)

Sakarias. Heebrea nime Sakarja kreeka vaste. Nimi Sakarja tähendab „Jehoova on mäletanud”.

Abija. Nimi Abija tuleb heebrea keelest ja tähendab „minu isa on Jehoova”.

Abija teenistusrühmast. Abija oli Aaroni soost preester. Kuningas Taaveti päevil oli Abija ühe Iisraeli suguvõsa peamees. Taavet jagas preestrid 24 teenistusrühma. Iga rühm pidi teenima Jeruusalemma pühamus ühe nädala iga kuue kuu järel. Abija suguvõsa määrati liisu teel juhtima kaheksandat teenistusrühma. (1Aj 24:3–10.) See, et Sakarias oli Abija teenistusrühmast, ei tähenda tingimata, et ta põlvnes Abijast, vaid et ta teenis temanimelises rühmas. (Vt Lu 1:9 kommentaari.)

Eliisabet. Kreeka nimi Eleisábet tuleb heebrea nimest Elišéva, mis tähendab „mu Jumal on küllus; külluse Jumal”. Eliisabet oli Aaroni soost ja seega olid Johannese mõlemad vanemad preestrite järeltulijad.

Jehoova. See on selles piiblitõlkes esimene koht, kus Luuka evangeeliumis esineb Jumala nimi. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis esines selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega Issand. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:6.) Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis on palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Näiteks fraas „käsud ja õigusnormid” ning muud sarnased väljendid esinevad kohtades, kus on Jumala nimi või kus Jehoova ise räägib. (1Mo 26:2, 5; 4Mo 36:13; 5Mo 4:40; 27:10; Hes 36:23, 27.)

liisk langes temale. Algselt põletas kuldaltaril suitsutusrohtu ülempreester Aaron (2Mo 30:7), kuid hiljem hakkas suitsutusrohu ja telkpühamu riistade eest vastutama tema poeg Eleasar (4Mo 4:16). Selles salmis öeldakse, et suitsutusrohtu ohverdas Sakarias, kes ei olnud ülempreester. Seega näib, et seda ülesannet võisid täita ka teised preestrid, välja arvatud lepituspäeval. Suitsutusrohu põletamist võidi pidada kõige aulisemaks ülesandeks igapäevases templiteenistuses. Seda tehti pärast ohvri toomist ja samal ajal kogunes rahvas pühamu juurde palvetama. Rabide pärimuse järgi heideti preestrite vahel liisku, kuid kui liisk langes preestrile, kes oli varem suitsutusrohtu ohverdanud, sai ta seda uuesti teha ainult juhul, kui kõik teised olid seda juba teinud. Kui see nii oli, võis selline au preestrile osaks saada vaid kord elus.

Jehoova pühamusse. Nagu öeldakse Lu 1:6 kommentaaris, on Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Näiteks on väljendites tähendusega „Jehoova pühamu” ja „Jehoova tempel” sageli tetragramm. (4Mo 19:20; 2Ku 18:16; 23:4; 24:13; 2Aj 26:16; 27:2; Jer 24:1; Hes 8:16; Hag 2:15.) Nagu näitab lisa C1, on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis esines selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega Issand. Seetõttu on siin kasutatud nime Jehoova. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:9.)

pühamusse. Kreeka sõna naós viitab siin templihoonele. Kui oli Sakariase kord suitsutusrohtu ohverdada, pidi ta minema pühamu esimesse ruumi, pühasse paika, kus asus suitsutusaltar. (Vt Mt 27:5 ja 27:51 kommentaari ja lisa B11.)

Jehoova ingel. See väljend esineb piibli heebreakeelses osas palju kordi, esimest korda tekstis 1Mo 16:7, ja koosneb heebrea vastest sõnale „ingel” ja tetragrammist. Ühes varases Septuaginta käsikirjas on tekstis Sak 3:5, 6 kreeka sõna ángelos (ingel, sõnumitooja), millele järgneb Jumala nimi heebrea tähtedega. See fragment leiti Iisraelist Juuda kõrbes asuvast Nahal Heverist ja on dateeritud ajavahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Lu 1:11 väljend tähendusega „Issanda ingel”, on „Uue maailma tõlkes” selles fraasis nimi Jehoova. Põhjendused on toodud lisades C1 ja C3.

Johannes. Vt Mt 3:1 kommentaari.

Jehoova silmis. Kreeka väljend enópion Kyríu (sõna-sõnalt „Issanda (silme) ees”) sarnaneb ühe heebrea idioomiga. See väljend esineb olemasolevates Septuaginta käsikirjades üle saja korra ja sellega on tõlgitud heebreakeelseid fraase, kus algtekstis on tetragramm. (Koh 11:11; 1Sa 10:19; 2Sa 5:3; 6:5.) See, kuidas seda väljendit on piibli heebreakeelses osas kasutatud, näitab, et sõna kýrios on siin Jumala nime asemel. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:15.)

püha vaimu. Vt „Sõnaseletusi”, märksõnad „Püha vaim”, „Vaim”.

Jehoova. Ingli sõnum Sakariasele (salmid 13–17) on väljendusviisilt väga sarnane piibli heebreakeelse osa tekstidega. Näiteks on piibli heebreakeelse osa tsitaatides tavaline, et koos esinevad kýrios (isand, issand), theós (jumal) ja mõni isikuline asesõna (siin Jehoova, nende Jumala). (Võrdle väljenditega „oma Jumalat Jehoovat” ja „Jehoovat, oma Jumalat” tekstides Lu 4:8, 12; 10:27.) Piibli heebreakeelses osas esineb väljend „Jehoova, nende Jumal” korduvalt, aga väljendit „Issand, nende Jumal” ei esine kordagi. Lisaks võib tekstis Lu 1:16 olevat kreeka väljendit, mis on tõlgitud kui iisraellased, tõlkida ka vastega „Iisraeli lapsed”. Ütlust „Iisraeli lapsed” kasutatakse sageli ka piibli heebreakeelses osas iisraellaste kohta. (1Mo 36:31, P 1997; vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:16.)

Eelija. Heebrea nimi Eelija tähendab „minu Jumal on Jehoova”.

et muuta isade süda laste oma sarnaseks. Võib tõlkida ka „et pöörata isade süda tagasi laste poole”. See on tsitaat ennustusest tekstis Mal 4:6 ega kuuluta ette üldist isade ja laste vahelist lepitust. Mõte on selles, et Johannese sõnum ajendab isasid kahetsema, nii et nende kõva süda muutub sõnakuulelike laste südame sarnaseks, mis on alandlik ja õpetusele vastuvõtlik. On neid, kellest saavad Jumala lapsed. Malaki ennustas ka, et poegade süda muutub isade oma sarnaseks, mis tähendab seda, et need, kes kahetsevad, muutuvad oma ustavate esiisade Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi sarnaseks.

rahvast Jehoovale ette valmistada. Ingli sõnades Sakariasele (salmides 13–17) on vihjeid tekstidele Mal 3:1; 4:5, 6 ja Jes 40:3, kus esineb Jumala nimi. (Vt Lu 1:15 ja 1:16 kommentaari.) Septuagintas esineb sarnane väljend tekstis 2Sa 7:24. Heebrea tekstis on tolles salmis fraas tähendusega „Sa oled teinud Iisraeli rahva põliselt enda omaks ... Jehoova”. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:17.)

Gabriel. Nimi Gabriel tähendab heebrea keeles „Jumala võimas (tugev) mees”. (Tn 8:15, 16.) Gabriel on ainus ingel peale Miikaeli, keda on piiblis nimeliselt mainitud, ja ainus inimkeha võtnud ingel, kes andis teada oma nime.

kuulutama ... head sõnumit. Kr euangelízomai. See verb on seotud nimisõnaga euangélion (hea sõnum). Ingel Gabriel on siin kui hea sõnumi kuulutaja. (Vt Mt 4:23, 24:14 ja 26:13 kommentaari.)

teenistuspäevad. Võib tõlkida ka „avaliku teenistuse päevad”. Kreeka keeles on siin sõna leiturgía. Nii seda kui ka teisi samatüvelisi sõnu – leiturgéo (teenistuskohuseid täitma; teenima) ja leiturgós (teenija, teener) – kasutasid vanad kreeklased ja roomlased riigi alluvuses tehtava töö või teenistuse kohta, mis toimus rahva hüvanguks. Näiteks tekstis Ro 13:6 öeldakse, et võimukandjad on „Jumala teenrid [sõna leiturgós mitmusevorm] üldsuse heaks”. Luukas kasutab seda terminit nii, nagu seda kasutatakse Septuagintas. Nii verbi kui ka nimisõnaga on seal sageli tähistatud preestrite ja leviitide templiteenistust. (2Mo 28:35; 4Mo 8:22.) Templiteenistus toimus muu hulgas rahva hüvanguks. Tegemist oli püha teenistusega, sest leviitpreestrid õpetasid Jumala seadust ning tõid rahva pattude katmiseks ohvreid. (2Aj 15:3; Mal 2:7.)

Nõnda on Jehoova mulle teinud. Eliisabet väljendab siin oma tänu viisil, mis on väga sarnane sellega, kuidas tekstis 1Mo 21:1 kirjeldatakse Saaraga juhtunut ning kus esineb Jumala nimi. Eliisabeti sõnad, et tema häbi (selle pärast, et tal polnud lapsi) on ära võetud, meenutavad Raaheli sõnu tekstis 1Mo 30:23. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:25.)

Tema kuuendal kuul. Sõna-sõnalt „Kuuendal kuul”. St Eliisabeti raseduse kuuendal kuul, nagu näitavad salmid 24 ja 25.

kihlatud. Vt Mt 1:18 kommentaari.

Maarja. Vastab heebrea nimele „Mirjam”. Piibli kreekakeelses osas on kuus naist, kelle nimi on Maarja. 1) Jeesuse ema Maarja. 2) Maarja Magdaleena (Mt 27:56; Lu 8:2; 24:10). 3) Jaakobuse ja Joosese ema Maarja (Mt 27:56; Lu 24:10). 4) Marta ja Laatsaruse õde Maarja (Lu 10:39; Joh 11:1). 5) Johannes Markuse ema Maarja (Ap 12:12). 6) Roomas elav Maarja (Ro 16:6). Jeesuse päevil oli Maarja üks levinumaid naisenimesid.

Jehoova on sinuga. See väljend ja teised sarnased väljendid, kus on Jumala nimi, esinevad piibli heebreakeelses osas tihti. (Ru 2:4; 2Sa 7:3; 2Aj 15:2; Jer 1:19.) See, kuidas ingel Maarjat tervitas, on sarnane sellega, kuidas Jehoova ingel pöördus Giideoni poole, nagu on kirjas tekstis Koh 6:12, kus öeldakse: „Jehoova on sinuga, sa vapper sõjamees!” (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:28.)

Jeesus. Vt Mt 1:21 kommentaari.

Jumal Jehoova. Nagu öeldakse Lu 1:6 kommentaaris, on Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Ingli sõnad Taaveti trooni kohta viitavad tõotusele, mille Jehoova andis Taavetile prohvet Naatani kaudu tekstides 2Sa 7:12, 13, 16 ja mille kaastekstis esineb tetragramm mitu korda. (2Sa 7:4–16.) Piibli kreekakeelses osas esinevad väljend „Jumal Jehoova” (nagu siin salmis) ja teised sarnased väljendid põhiliselt piibli heebreakeelse osa tsitaatides või sellistes lõikudes, mille väljendusviis on heebreapärane. (Vt Lu 1:16 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:32.)

kuningriigile. Võib tõlkida ka „kuningavalitsusele”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Jumala kuningriik”.)

Sinu sugulane. Selles fraasis olev kreeka sõna syngenís esineb piibli kreekakeelses osas sellisel kujul vaid siin, teistes salmides on sel sõnal teine kirjapilt (syngenés). (Lu 1:58; 21:16; Ap 10:24; Ro 9:3.) Mõlemad sõnad käivad üldiselt sugulase, kas lähisugulase või kaugema sugulase kohta. Seega olid Maarja ja Eliisabet sugulased, kuid pole teada, mil moel. Sakarias ja Eliisabet olid Leevi suguharust, Joosep ja Maarja aga Juuda omast. Sellest võib järeldada, et nad ei olnud lähisugulased.

Jumal suudab täide viia kõik, mis ta on öelnud. Võib tõlkida ka „Ükski Jumala sõna ei jää täitumata”. Teine võimalik tähendus: „Jumalale pole miski võimatu”. Selles fraasis esinev kreeka sõna rhéma tähendab „sõna, ütlus; sõnum; asi; sündmus”. Kuigi kreekakeelset teksti võib tõlkida mitut moodi, on põhitähendus sama, nimelt, et Jumalal on kõik võimalik ja ta suudab täita kõik oma tõotused. Salmi sõnastus on sarnane sellega, kuidas Septuagintas on tõlgitud piiblitekst 1Mo 18:14, kus Jehoova kinnitab Aabrahamile, et selle naine Saara sünnitab oma vanas eas poja, Iisaki.

Sinu ees on Jehoova orjatar! Need Maarja sõnad sarnanevad sõnadega, mida kasutasid ka piibli heebreakeelses osas mainitud Jehoova teenijad. Näiteks Hanna lausus palves Jumalale: „Vägede Jehoova, kui sa näed oma teenija [võib tõlkida ka „orjatari”] vaeva.” (1Sa 1:11.) Selles tekstis esineb Septuagintas sama kreeka sõna, mis on Luuka tekstis tõlgitud vastega „orjatar”. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:38.)

läks ... mägismaale. Teekond Maarja kodust Naatsaretist Juuda mägismaale võis võtta kolm või neli päeva, olenevalt sellest, kus Sakariase ja Eliisabeti kodulinn asus. Vahemaa võis olla üle 100 km.

su ihuvili. Võib tõlkida ka „laps sinu üsas”. Vastav kreeka väljend käib sündimata lapse kohta ja sellest kumab läbi sarnane heebrea idioom, mis on tõlgitud kui „ihuvili”, „ihusugu”. (1Mo 30:2; 5Mo 7:13; 28:4; L 132:11 (kõik P 1997); L 127:3; Jes 13:18; Nu 2:20.)

mida Jehoova on sulle öelnud. See, mida ingel Maarjale ütles, pärines Jumal Jehoovalt. Kreeka väljend pará Kyríu, mis esineb selles fraasis, on olemasolevates Septuaginta käsikirjades tõlkevasteks heebrea väljenditele, kus esineb tavaliselt Jumala nimi. (1Mo 24:50; Koh 14:4; 1Sa 1:20; Jes 21:10; Jer 11:1; 18:1; 21:1; vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:45.)

Maarja ütles. Maarja ülistussõnades, mis on kirjas salmides 46–55, on üle 20 viite piibli heebreakeelsele osale. Paljud Maarja väljendid meenutavad Saamueli ema Hanna palvesõnu. Ka teda õnnistas Jehoova lapsega. (1Sa 2:1–10.) Teised kohad, millele Maarja viitas, on näiteks tekstides L 35:9; Hab 3:18; Jes 61:10 (47. salm); 1Mo 30:13; Mal 3:12 (48. salm); 5Mo 10:21; L 111:9 (49. salm); Ii 12:19 (52. salm); L 107:9 (53. salm); Jes 41:8, 9; L 98:3 (54. salm); Mi 7:20; Jes 41:8; 2Sa 22:51 (55. salm). Maarja sõnad näitavad, et ta tundis hästi pühakirja ja et ta oli tänumeelne. Neist on näha ka Maarja sügavat usku, sest ta räägib, et Jehoova alandab ülbeid ja vägevaid ning aitab alandlikke ja vaeseid, kes soovivad teda teenida.

Ma. Sõna-sõnalt „Mu hing”. Kreeka sõnaga psyché, mille traditsiooniline tõlkevaste on „hing”, mõeldakse siin inimest ennast. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

Ma ülistan Jehoovat. Need Maarja sõnad meenutavad piibli heebreakeelses osas öeldut, nt sõnu tekstides L 34:3 ja 69:30, kus Jumala nimi esineb kas samas salmis või selle kaastekstis. (L 69:31.) Nendes salmides kasutatakse Septuagintas sedasama kreeka sõna megalýno, mis on siin tõlgitud vastega „ülistama”. (Vt selle salmi kommentaari Maarja ütles, Lu 1:6, 1:25 ja 1:38 kommentaari ning lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:46.)

Jehoova on osutanud talle suurt halastust. See väljend [võib tõlkida ka „Issand oli oma halastuse tema vastu suureks teinud”, P 1938–40], on oma väljendusviisilt sarnane heebrea keele tavapärase väljendusviisiga ja meenutab näiteks sõnu tekstis 1Mo 19:18–20. Seal pöördub Lott Jehoova poole ja kasutab Jumala nime koos fraasiga, mida võib tõlkida „sa oled suurendanud oma helduse” (P 1938–40). (Vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:58.)

Jehoova käsi. Piibli heebreakeelses osas esineb tihti fraas, mis koosneb heebrea vastest sõnale „käsi” ja tetragrammist. (2Mo 9:3; 4Mo 11:23; Koh 2:15; Ru 1:13; 1Sa 5:6, 9; 7:13; 12:15; 1Ku 18:46; Esr 7:6; Ii 12:9; Jes 19:16; 40:2, P 1988; Hes 1:3.) Kreekakeelne väljend, mis on tõlgitud kui „Jehoova käsi”, esineb ka tekstides Ap 11:21; 13:11. (Vt Lu 1:6, 1:9, Ap 11:21 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:66.)

käsi. Seda sõna kasutatakse sageli piltlikult, tähistamaks jõudu või väge, ning see kannab endas mõtet jõu kasutamisest.

Ülistatud olgu Jehoova. Võib tõlkida ka „Õnnistatud olgu Jehoova”. Selline kiitusavaldus esineb piibli heebreakeelses osas sageli ja enamasti koos Jumala nimega. (1Sa 25:32; 1Ku 1:48; 8:15; L 41:13; 72:18; 106:48; vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:68.)

päästesarve. Võib tõlkida ka „vägeva päästja”. Loomasarved sümboliseerivad piiblis sageli jõudu, vallutamist ja võitu. (1Sa 2:1; L 75:4, 5, 10; 148:14; allmärkused.) Sarvedega sümboliseeriti ka valitsejaid ja võimul olevaid dünastiaid, nii õigeid kui ka jumalatuid, ning sarvedega puskimist võrreldi teiste alistamisega. (5Mo 33:17; Tn 7:24; 8:2–10, 20–24.) Selles salmis viitab „päästesarv” messiale kui võimsale päästjale. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sarv”.)

teenida teda. Võib tõlkida ka „osaleda tema pühas teenistuses”. Kreeka verb latreúo tähendab peamiselt „teenima” ja piiblis kasutatakse seda enamasti seoses jumalateenimisega (Mt 4:10; Lu 2:37; 4:8; Ap 7:7; Ro 1:9; Flp 3:3; 2Ti 1:3; Heb 9:14; 12:28; Ilm 7:15; 22:3) ja teenistusega telkpühamus või templis (Heb 8:5; 9:9; 10:2; 13:10). Vahel on seda sõna kasutatud seoses ebajumalateenimisega, loodu kummardamisega. (Ap 7:42; Ro 1:25.)

sa lähed Jehoova ees. Ristija Johannes pidi minema Jehoova ees selles mõttes, et temast pidi saama eelkäija Jeesusele, kes esindas Jehoovat ja tuli tema nimel. (Joh 5:43; 8:29; vt selle salmi kommentaari Jehoova.)

Jehoova. Sakariase prohvetlikud sõnad selle salmi teises pooles sarnanevad sõnadega tekstides Jes 40:3 ja Mal 3:1, kus heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt Lu 1:6, 1:16, 1:17, 3:4 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:76.)

päevani, mil ta ilmus Iisraeli rahva ette. Mõeldakse aega, mil Ristija Johannes alustas oma teenistust. See toimus kevadel aastal 29. (Vt Mr 1:9, Lu 3:1 ja 3:23 kommentaari.)