Luuka evangeelium 16:1–31
Kommentaarid
majapidaja. Võib tõlkida ka „majapidamise juhataja”. (Vt Lu 12:42 kommentaari.)
batti. Kr bátos. Mõnede õpetlaste meelest on see mõõtühik võrdne heebrea batiga. On leitud anumate tükke, millele on vanaheebrea tähtedega kirjutatud „batt”, ja nende põhjal arvatakse, et batt oli umbes 22 liitrit. 100 batti oli seega 2200 liitrit. (Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B14.)
koori. Kr kóros. Mõnede õpetlaste meelest on see mõõtühik võrdne heebrea kooriga, mis oli kümme batti. Üks batt oli umbes 22 liitrit, seega üks koor oli 220 liitrit ja 100 koori 22 000 liitrit ehk 17 tonni. (Vt Lu 16:6 kommentaari, „Sõnaseletusi”, märksõnad „Batt”, „Koor” ja lisa B14.)
aruka tegutsemise. Selles fraasis on kreeka sõna phronímos. Samatüveline kreeka omadussõna esineb selles salmis ja tekstides Mt 7:24; 24:45; 25:2; Lu 12:42. (Vt Mt 24:45 ja Lu 12:42 kommentaari.)
Selle maailma. Selles fraasis on kreeka sõna aión, mille põhitähendus on „ajastu”. Sellega mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. Selles salmis mõeldakse praegust ebaõiglast maailma ja sellele omast elulaadi. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ajastu”.)
sõpru. St sõpru taevas, Jehoovat ja Jeesust. Ainult nemad saavad võtta kedagi „igavestesse elupaikadesse”.
selle maailma varaga. Võib tõlkida ka „ebaausa varaga”. Sõna-sõnalt „ülekohtuse mammonaga”. Kreeka sõna mamonás (semiidi päritolu), mille traditsiooniline vaste on „mammon”, võib tõlkida ka „raha” või „rikkus”. (Vt Mt 6:24 kommentaari.) Jeesus nimetas seda vara ebaausaks ilmselt sellepärast, et see on patuste inimeste käsutuses, seda kasutatakse tavaliselt isekatel eesmärkidel ja see on sageli omandatud ebaausal teel. Inimene, kel on palju vara või kes soovib rikkaks saada, võib toimida seadusevastaselt. Vara võib kaotada oma väärtuse ja seega ei peaks selle peale lootma. (1Ti 6:9, 10, 17–19.) Seda tuleks kasutada hoopis selleks, et saada sõbraks Jehoova ja Jeesusega, kes saavad võtta inimese „igavestesse elupaikadesse”.
igavestesse elupaikadesse. Sõna-sõnalt „igavestesse telkidesse”. Siin mõeldakse ilmselt täiuslikku elupaika uues maailmas, kas siis taevases kuningriigis koos Jeesus Kristusega või selle kuningriigi alluvuses maises paradiisis.
vihkab. St ei ole jäägitult pühendunud. (Vt Lu 14:26 kommentaari.)
rikkuse. Vt Mt 6:24 kommentaari.
orjad. Vt Mt 6:24 kommentaari.
Sellest, mis on kirjas Moosese seaduses ja prohvetiraamatutes. Sõna-sõnalt „Seadusest ja Prohvetitest”. Moosese seaduse all mõeldakse piibli raamatuid alates 1. Moosese raamatust kuni 5. Moosese raamatuni. Prohvetiraamatute all mõeldakse piibli heebreakeelse osa prohvetlikke kirjutisi. Ent kui Moosese seadust ja prohvetiraamatuid mainitakse üheskoos, võib see viidata tervele piibli heebreakeelsele osale. (Mt 5:17; 7:12; 22:40; vt Mt 11:13 kommentaari.)
pürgivad sinna kõigest väest. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud verbiga „pürgima”, kannab endas mõtet jõulisest tegutsemisest. Mõne piiblitõlkija arvates on see sõna negatiivses tähenduses ning annab edasi mõtte, et kuningriiki rünnatakse ja püütakse vägivaldselt endale haarata. See, et selles salmis esineb fraas kuulutatakse head sõnumit Jumala kuningriigist, annab aga alust võtta seda sõna positiivses tähenduses kui millegi õhinal taotlemist, innukat otsimist. Need sõnad kirjeldavad ilmselt nende inimeste innukat tegutsemist, kes võtavad kuulda head sõnumit kuningriigist ja kel on tänu sellele lootus saada sellesse kuningavalitsusse.
tähekriipsuke. Jeesuse päevil kasutatud tähestikus kuulus mõne heebrea tähe juurde ka väike kriipsuke, mis eristas ühte tähte teisest. Jeesus rõhutas oma hüperbooliga, et Jumala sõna läheb täide kõige väiksema üksikasjani. (Vt Mt 5:18 kommentaari.)
rikub abielu. Kr moicheúo. Abielurikkumise all mõeldakse seda, kui abieluinimene on seksuaalvahekorras kellegagi, kes pole tema abikaasa. (Vrd Mt 5:32 kommentaariga, kus käsitletakse terminit „hoorus”, mis on tõlgitud kreeka sõnast porneía.) Ajal, kui kehtis Moosese seadus, peeti seksuaalsuhet mõne teise mehe naise või pruudiga samuti abielurikkumiseks. (Vt Mt 5:27 ja Mr 10:11 kommentaari.)
lahutatud naisega. St naisega, kes on lahutatud muul põhjusel kui hooruse pärast. (Vt Mt 5:32 kommentaari.)
kerjus. Võib tõlkida ka „vaene”. Vastav kreeka sõna võib tähendada kedagi, kes on äärmiselt vaene. Selle sõna kasutamine näitab, kui suur kontrast oli kerjuse ja rikka mehe vahel. See sõna esineb piltlikus tähenduses tekstis Mt 5:3 fraasis „need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust”, sõna-sõnalt „need, kes on vaesed (abivajajad; hädalised; kerjused) vaimu poolest”. See kannab endas mõtet inimestest, kes on teravalt teadlikud oma vaimsest vaesusest ja sellest, et nad vajavad Jumalat. (Vt Mt 5:3 kommentaari.)
Laatsarus. Ilmselt tuleneb heebrea nimest Eleasar, mis tähendab „Jumal on aidanud”.
Koeradki. Moosese seaduse järgi olid koerad ebapuhtad loomad. (3Mo 11:27.) Ilmselt lakkusid kerjuse haavandeid hulkuvad koerad. Piibli heebreakeelses osas on sõnal „koer” sageli halvustav tähendus. (5Mo 23:18, allm; 1Sa 17:43; 24:14; 2Sa 9:8; 2Ku 8:13; Õp 26:11.) Tekstis Mt 7:6 kasutatakse väljendit „koerad” piltlikult inimeste kohta, kes ei hinda vaimseid väärtusi. Kuna koerad olid juutide silmis ebapuhtad loomad, mistõttu on sel sõnal piiblis negatiivne tähendus, näitab nende mainimine selles mõistujutus Laatsaruse äärmiselt alandavat olukorda. (Vt Mt 7:6 ja 15:26 kommentaari.)
Aabrahami kõrvale. Sõna-sõnalt „Aabrahami rüppe”. See koht tähendas erilist soosingut ja lähedast sõprust. (Vt Joh 1:18 kommentaari.) Selle piltliku väljendiga viidatakse tavale söömise ajal laua ümber külitada, nõjatudes taga oleva hea sõbra rinnale. (Joh 13:23–25.)
Surmavallas. Kr hádes. Surnud inimeste sümboolne asupaik. (Vt „Sõnaseletusi”.)
tema kõrval. Sõna-sõnalt „tema rüpes”. (Vt Lu 16:22 kommentaari.)
Neil on Moosese seadus ja prohvetiraamatud. Sõna-sõnalt „Neil on Mooses ja Prohvetid”. Igal hingamispäeval loeti sünagoogis Moosese seadust ja prohvetiraamatuid (Ap 15:21), mistõttu nad oleksid pidanud aru saama, et Jeesus on Jumala saadetud messias ja kuningas.
Pildid ja videod
Mõistujutus ebaausast majapidajast viitas Jeesus tavale äritehingud kirjalikult talletada. (Lu 16:6, 7.) Pildil on arameakeelne papüürusdokument, mis on pärit umbes aastast 55 m.a.j. See leiti Juuda kõrbest ühest koopast Wadi Murabbaatis. Seal on kirjas võlg ja tagasimaksmise tingimused, milles leppisid kokku Hanini poeg Absalom ja Jehohanani poeg Sakarja. Kui inimesed Jeesuse mõistujuttu kuulasid, võis neile meenuda mõni selline võlakiri.
Purpurvärvi saadi limustelt nagu Murex trunculus (vasakul) ja Murex brandaris (paremal). Teokarpide pikkus on 5–8 cm. Nende limuste kehas on väike nääre, milles on üksainus tilk vedelikku. See on algul konsistentsilt ja värvuselt kreemjas, kuid kokkupuutel õhu ja valgusega muutub see järk-järgult tumelillaks või purpurpunaseks. Neid molluskeid leidub kogu Vahemere rannikul ja neilt saadava värvi varjund sõltub nende leiukohast. Suuremad teokarbid tehti katki ükshaaval ning kallis vedelik võeti hoolikalt välja. Väiksemad tambiti uhmris puruks. Kuna ühelt limuselt sai vähe värvainet, oli suure hulga purpuri kogumine väga kulukas. Seega oli purpurvärv kallis ning seda värvi riideid kandsid ainult rikkad või kõrge positsiooniga inimesed. (Est 8:15.)