Luuka evangeelium 6:1–49

6  Ühel hingamispäeval läks Jeesus läbi viljapõldude ning tema jüngrid katkusid ja sõid viljapäid,+ hõõrudes neid käte vahel.+ 2  Seepeale ütlesid mõned variserid: „Miks te teete seda, mis pole hingamispäeval lubatud?”+ 3  Jeesus vastas neile: „Kas te pole lugenud, mida Taavet tegi, kui temal ja ta meestel oli nälg:+ 4  kuidas ta läks Jumala kotta, sai sealt vaateleivad ning sõi ja andis ka meestele, kes olid koos temaga, kuigi neid pole lubatud süüa kellelgi muul kui ainult preestritel?”+ 5  Ta ütles neile veel: „Inimesepoeg on hingamispäeva isand.”+ 6  Ühel teisel hingamispäeval+ läks Jeesus sünagoogi ja hakkas õpetama. Seal oli mees, kelle parem käsi oli kuivetunud.+ 7  Kirjatundjad ja variserid jälgisid Jeesust teraselt, et näha, kas ta tervendab hingamispäeval, leidmaks põhjust teda süüdistada.+ 8  Kuid Jeesus teadis nende mõtteid+ ning ütles kuivetunud* käega mehele: „Tõuse püsti ja seisa siia keskele.” Mees tõusiski ja jäi seisma. 9  Siis ütles Jeesus neile: „Ma küsin teilt, mida on hingamispäeval lubatud teha: kas head või halba, kas elu päästa või hävitada?”+ 10  Vaadanud neid kõiki enda ümber, ütles ta mehele: „Siruta käsi välja.” Too tegigi seda ja ta käsi sai terveks. 11  Nemad aga said maruvihaseks ja hakkasid omavahel arutama, mida nad peaksid Jeesusega tegema. 12  Kord neil päevil läks Jeesus mäele palvetama+ ja veetis terve öö Jumala poole palvetades.+ 13  Kui saabus päev, kutsus ta oma jüngrid enda juurde ja valis nende hulgast kaksteist meest, kelle ta nimetas apostliteks.+ 14  Need olid Siimon, kellele ta oli andnud nimeks ka Peetrus, tema vend Andreas, Jaakobus, Johannes, Filippus,+ Bartolomeus, 15  Matteus, Toomas,+ Alfeuse poeg Jaakobus, Siimon, keda hüüti innukaks, 16  Jaakobuse poeg Juudas ning Juudas Iskariot, kellest sai reetur. 17  Jeesus tuli koos nendega alla ja peatus tasandikul. Seal oli suur hulk tema jüngreid ning palju inimesi kõikjalt Juudamaalt, Jeruusalemmast ning Tüürose ja Siidoni rannikualalt. Need inimesed olid tulnud teda kuulama ja oma haigustest terveks saama.+ 18  Isegi need tehti terveks, keda vaevasid rüvedad vaimud. 19  Kõik inimesed püüdsid teda puudutada,+ sest temast väljuv jõud+ tegi nad kõik terveks. 20  Jeesus vaatas oma jüngrite poole ja ütles: „Õnnelikud olete teie, vaesed,+ sest teie päralt on Jumala kuningriik*.+ 21  Õnnelikud olete teie, kellel praegu on nälg, sest te saate küllaga.+ Õnnelikud olete teie, kes praegu nutate, sest tuleb aeg, kui te naerate.+ 22  Õnnelikud olete teie, kui inimesed teid vihkavad,+ endi keskelt välja tõukavad,+ teid solvavad* ja teie nime Inimesepoja pärast põlu alla panevad.+ 23  Olge sel päeval rõõmsad ja hüpake rõõmust, sest teie* tasu on suur taevas. Samamoodi kohtlesid nende esiisad prohveteid.+ 24  Aga häda teile, rikkad,+ sest teil on juba käes kõik, mis teil on saada!+ 25  Häda teile, kellel praegu on küllus, sest teile tuleb nälg! Häda teile, kes praegu naerate, sest te saate leinata ja nutta!+ 26  Häda teile, kui kõik inimesed teist hästi räägivad,+ sest samamoodi rääkisid nende esiisad valeprohvetitest! 27  Aga mina ütlen teile, kes kuulate: armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad,+ 28  paluge Jumala õnnistust neile, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid solvavad.+ 29  Kes lööb sind vastu üht põske, sellele keera ka teine. Ja kes võtab ära su kuue, sellele ära keela ka alusrõivast.+ 30  Anna igaühele, kes sinult palub,+ ja sellelt, kes võtab sinu oma, ära küsi seda tagasi. 31  Nõnda, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke* ka neile.+ 32  Kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis kiitust te siis väärite? Isegi patused armastavad neid, kes neid armastavad.+ 33  Ja kui te teete head neile, kes teile head teevad, mis kiitust te siis väärite? Isegi patused teevad sedasama. 34  Samuti, kui te laenate neile, kellelt te loodate tagasi saada, mis kiitust te siis väärite?+ Isegi patused annavad patustele laenu, et sama palju tagasi saada. 35  Teie aga armastage oma vaenlasi, tehke head ja laenake ilma midagi tagasi lootmata.+ Siis on teie tasu suur ja te olete Kõigekõrgema pojad, sest tema on lahke ka tänamatute ja kurjade vastu.+ 36  Olge halastavad, nagu teie Isa on halastav.+ 37  Ärge mõistke kohut ja ka teie üle ei mõisteta kohut.+ Ärge mõistke hukka ja ka teid ei mõisteta hukka. Andke andeks ja teilegi antakse andeks.+ 38  Andke,+ siis antakse ka teile.+ Teie põue kallatakse hea, tuubitud, raputatud ja kuhjaga mõõt. Millise mõõduga teie mõõdate, sellisega mõõdetakse ka teile.” 39  Siis hakkas Jeesus neile mõistu rääkima: „Ega pime või juhtida pimedat? Eks kuku nad mõlemad auku*?+ 40  Õpilane* pole üle oma õpetajast, aga igaüks, keda on põhjalikult õpetatud, on oma õpetaja sarnane. 41  Miks sa näed pindu oma venna silmas, aga palki enda silmas ei pane tähele?+ 42  Kuidas sa võid öelda oma vennale: „Vend, las ma tõmban pinnu su silmast välja”, kui sa ei näe palki enda silmas? Sa silmakirjatseja! Tõmba esmalt palk välja oma silmast, siis sa näed selgelt ja saad tõmmata pinnu välja oma venna silmast.+ 43  Hea puu ei kanna halba vilja ning halb puu ei kanna head vilja.+ 44  Igat puud tuntakse selle vilja järgi.+ Ei korjata ju viigimarju okastaimedelt ega lõigata viinamarju ogalistelt põõsastelt. 45  Hea inimene toob oma südame hea vara hulgast välja head, ent halb inimene toob oma südame halva vara hulgast välja halba. Suu räägib sellest, mida süda on täis.+ 46  Miks te hüüate mind: „Isand! Isand!”, aga ei tee nii, nagu ma ütlen?+ 47  Ma ütlen teile, kellega sarnaneb see, kes tuleb minu juurde, kuuleb mu sõnu ja teeb nende järgi:+ 48  ta on nagu inimene, kes maja ehitades kaevas sügavale ja rajas vundamendi kaljule. Kui tõusis tulvavesi ja veevool sööstis vastu seda maja, siis maja ei löönud kõikuma, sest see oli hästi ehitatud.+ 49  Kes aga kuuleb, kuid ei tee kuuldu järgi,+ on nagu inimene, kes ehitas maja maapinna peale, ilma vundamendita. Veevool sööstis vastu seda maja ning see varises kohe kokku, see hävis täielikult.”

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „halvatud”.
^ Võib tõlkida ka „kuningavalitsus”.
^ Võib tõlkida ka „laimavad”, „häbistavad”.
^ Võib tõlkida ka „näe! teie”.
^ Võib tõlkida ka „tehke aina”.
^ Võib tõlkida ka „kraavi”.
^ Võib tõlkida ka „Jünger”.

Kommentaarid

hingamispäeval. Vt „Sõnaseletusi”.

läbi viljapõldude. Vt Mt 12:1 kommentaari.

mis pole hingamispäeval lubatud. Vt Mt 12:2 kommentaari.

Jumala kotta. Vt Mr 2:26 kommentaari.

vaateleivad. Vt Mt 12:4 kommentaari.

hingamispäeva isand. Vt Mt 12:8 kommentaari.

kelle parem käsi oli kuivetunud. Võib tõlkida ka „kelle parem käsi oli halvatud”. Kolm evangeeliumikirjutajat panevad kirja, kuidas Jeesus hingamispäeval selle mehe tervendas. Kuid ainult Luukas mainib, et kuivetunud ehk halvatud oli mehe parem käsi. (Mt 12:10; Mr 3:1.) Luukas lisab tihti tervisega seotud üksikasju, millest Matteus ja Markus ei räägi. Võrdle näiteks tekste Mt 26:51 ja Mr 14:47 tekstiga Lu 22:50, 51. (Vt „Luuka evangeeliumi tutvustust”.)

teadis nende mõtteid. Luukas paneb kirja, et Jeesus teadis kirjatundjate ja variseride mõtteid. Matteus ja Markus seda üksikasja ei maini. (Vrd paralleeltekstidega Mt 12:10–13; Mr 3:1–3.)

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

apostliteks. Vt Mt 10:2 kommentaari.

innukaks. Nimi, mis eristab apostel Siimonit apostel Siimon Peetrusest. (Lu 6:14.) Siin ja ka salmis Ap 1:13 on kasutatud kreeka sõna zelotés, mis tähendab „seloot; innukas”. Paralleeltekstides Mt 10:4 ja Mr 3:18 kasutatakse Siimoni kohta lisanime Kananaios, mis on arvatavasti heebrea või aramea päritolu ning mis tähendab samuti „seloot; innukas”. Võimalik, et Siimon kuulus kunagi selootide, Rooma-vastase juudi rühmitise ridadesse. Kuid ta võis saada selle nime ka oma innukuse ja agaruse pärast.

kellest sai reetur. See fraas väärib märkimist, kuna näitab, et Juuda sees toimus mingi muutus. Ta ei olnud reetur siis, kui ta hakkas Jeesust järgima, ega ka mitte siis, kui Jeesus ta apostliks valis. See, et temast saab reetur, polnud ette määratud, see oli tema valik. Reeturiks sai ta mõni aeg pärast apostliks määramist. Tekst Joh 6:64 näitab, et niipea kui miski temas muutus, oli Jeesus sellest teadlik.

peatus tasandikul. Kontekst näitab, et Jeesus tuli alla mäelt, kus ta oli enne 12 apostli väljavalimist terve öö palvetanud. (Lu 6:12, 13.) Ta peatub mäenõlval laiuval tasandikul, mis võis olla tema tegevuse keskpunkti Kapernauma lähedal. Tema juurde tuleb palju inimesi ja Jeesus tervendab nad kõik. Paralleeltekst Mt 5:1, 2 ütleb, et Jeesus läks üles mäele ja hakkas õpetama. See võib viidata sellele, et ta läks tasandikult veidi kõrgemale mäkke. Matteuse ja Luuka jutustus üheskoos annavad mõista, et Jeesus peatus mäelt alla tulles tasandikul ja seejärel leidis veidi kõrgema koha, kust hakkas õpetama. Võimalik ka, et Matteus räägib olukorrast üldiselt (Mt 5:1), ent Luukas üksikasjalikumalt.

oma jüngrite. Vastega „jünger” tõlgitud kreeka sõna on mathetés. See sõna võib tähendada ka õpilast ja kätkeb endas mõtet, et õpilane on oma õpetajasse kiindunud ning et selline kiindumus kujundab kogu tema elu. Kuigi Jeesust tulid kuulama suured rahvahulgad, oli ta kõne ilmselt suunatud eeskätt jüngritele, kes istusid talle kõige lähemal. (Mt 5:1, 2; 7:28, 29.)

ja ütles. Mäejutluse panid kirja nii Matteus (peatükid 5–7) kui ka Luukas (6:20–49). Luukas tegi jutlusest kokkuvõtte. Mäejutlus Matteuse evangeeliumis on neli korda pikem ja seal on peaaegu kõik mõtted, mis Luuka evangeeliumis. Mõlemad algavad ja lõppevad ühtemoodi, neis on palju samasuguseid väljendeid ning sisu ja mõtete esitamise järjekord on sarnane. Vahel on paralleeltekstide sõnastus aga üsna erinev. Siiski on nii Matteuse kui ka Luuka talletatud mäejutlus omavahel kooskõlas. Luuka jutustusest puuduvad küll mitmed mäejutluse lõigud, ent neid mõtteid kordas Jeesus millalgi hiljem. Näiteks rääkis Jeesus mäejutluses palvetamisest (Mt 6:9–13) ja sellest, milline on õige suhtumine ainelisse varasse (Mt 6:25–34). Paistab, et umbes poolteist aastat hiljem kordas ta neid mõtteid ja Luukas pani need kirja. (Lu 11:2–4; 12:22–31.) Lisaks kirjutas Luukas eri rahvusest kristlastele ja seepärast võis ta mäejutlust kirja pannes jätta välja mõtted, mis huvitasid eelkõige juute. (Mt 5:17–27; 6:1–18.)

Õnnelikud. Vt Mt 5:3 kommentaari.

vaesed. Vastega „vaesed” tõlgitud kreeka väljend tähendab sõna-sõnalt „abivajajad; hädalised; kerjused”. Need Luuka sõnad mäejutluse alguses erinevad mõnevõrra tekstist Mt 5:3, kus on sama mõte mäejutlusest. Ka Matteus kasutab seda kreeka sõna, kuid lisab sõna tähendusega „vaim”, nii et see fraas kõlab sõna-sõnalt „vaimu poolest vaesed”. (Vt Mt 5:3 ja Lu 16:20 kommentaari.) See väljend käib inimeste kohta, kes on teravalt teadlikud oma vaimsest vaesusest ja sellest, et nad vajavad Jumalat. Luuka jutustus räägib ainult vaestest, kuid see on kooskõlas Matteuse sõnadega, kuna just vaesed ja rõhutud tajuvad sageli oma vaimset nälga ja seda, et nad vajavad Jumalat. Ka Jeesus ütles, et messiana oli tal oluline ülesanne kuulutada head sõnumit vaestele. (Lu 4:18.) Need, kes said Jeesuse järelkäijateks ja kel oli lootus saada osa Jumala kuningriigi õnnistustest, olid enamjaolt vaesed ja tavalised inimesed. (1Ko 1:26–29; Jk 2:5.) Matteuse jutustus näitab, et vaesus iseenesest ei tähenda, et inimene oleks Jumalale meelepärane. Seega on need kaks ülestähendust mäejutlusest üksteisele täienduseks.

teil on juba käes kõik, mis teil on saada. Võib tõlkida ka „teil on lohutus juba käes”. Kreeka sõna apécho (täielikult saama) esines sageli ärikviitungitel ja näitas, et millegi eest on täielikult makstud. Jeesus ütles: „Häda teile, rikkad”, mõeldes sellega raskusi, valu ja kurbust, mida rikkad võivad kogeda. Jeesus ei mõistnud hukka mugavat ja head elu. Ent ta hoiatas, et kui inimene peab rikkust tähtsaks, võib ta jätta unarusse jumalateenimise ja jääda ilma võimalusest kogeda tõelist õnne. Sellised inimesed on juba kõik, mis neil saada on, kogu lohutuse, kätte saanud ning Jumalalt pole neil enam midagi oodata. (Vt Mt 6:2 kommentaari.)

armastage oma vaenlasi. Vt Mt 5:44 kommentaari.

laenate. St laenate ilma intressita. Moosese seadus keelas iisraellastel vaestele rahvuskaaslastele laenates nende pealt kasu lõigata. (2Mo 22:25.) Pigem õhutas see neid vaestele heldelt laenu andma. (5Mo 15:7, 8; Mt 25:27.)

Andke andeks ja teilegi antakse andeks. Võib tõlkida ka „Laske vabaks ja teid lastakse vabaks”. Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „andeks andma”, tähendab sõna-sõnalt „vabaks laskma; ära saatma; vabastama (nt vangi)”. Kuna siin salmis vastandatakse seda sõna kohtumõistmise ja hukkamõistmisega, sisaldab see mõtet õigeksmõistmisest ja andestamisest, isegi kui karistus näib olevat õigustatud.

Andke. Siin kasutatud kreeka verb on vormis, mis näitab kestvat tegevust.

Teie põue. Sõna-sõnalt „Teie rüppe”. Selles kontekstis viitab see ilmselt taskule, mis moodustati üle vöö rippuvast avarast pealisrõivast. Väljend „põue kallama” võib viidata mõne kaupmehe tavale panna temalt ostetud kaup sellisesse taskusse.

mõistu rääkima. Vt Mt 13:3 kommentaari.

pindu ... palki. Vt Mt 7:3 kommentaari.

Sa silmakirjatseja! Kreeka sõna hypokrités käis algselt Kreeka (ja hiljem Rooma) näitlejate kohta, kes kandsid suuri maske, et oma häält võimendada. Hiljem hakati seda sõna kasutama teesklejate ja petiste kohta, kes varjasid oma tegelikke kavatsusi või isikut. Salmides Mt 6:5, 16 kasutab Jeesus seda sõna juudi usujuhtide kohta, kuid siin peab ta selle sõnaga silmas niisugust jüngrit, kes keskendub teiste vigadele ja eirab oma vigu.

tulvavesi. Iisraelis on talvisel ajal äkilised tormid üsna tavalised, iseäranis tevetikuus, st detsembris-jaanuaris. Nendega kaasnevad tugevad tuuleiilid, paduvihmad ja hävitavad tulvaveed. (Vt lisa B15.)

Pildid ja videod

Galilea mere põhjakallas vaatega loodesse
Galilea mere põhjakallas vaatega loodesse

1. Genneesareti tasandik. See oli viljakas kolmnurkne maatükk, mis oli umbes 5 km pikk ja 2,5 km lai. Just selles piirkonnas Galilea mere ääres kõndides kutsus Jeesus kalamehi Peetrust, Andreast, Jaakobust ja Johannest endale järgnema. (Mt 4:18–22.)

2. Pärimuse järgi pidas Jeesus mäejutluse siin. (Mt 5:1; Lu 6:17, 20.)

3. Kapernaum. Jeesus asus sellesse linna elama. Kapernaumas või selle lähistel leidis ta Matteuse. (Mt 4:13; 9:1, 9.)

Avar pealisrõivas
Avar pealisrõivas

Piibliaegadel oli Iisraelis kantav pealisrõivas üsna avar ja seda kanti vahel nii, et osa rõivast rippus üle vöö. Sellest rippuvast osast sai moodustada otsekui tasku, kuhu võidi panna vilja, raha või muud. Selles võidi kanda ka last või lambatalle. (2Mo 4:6, 7; 4Mo 11:12; 2Ku 4:39; Ii 31:33; Jes 40:11.) Kreeka sõna, mis on tekstis Lu 6:38 tõlgitud „teie põue”, tähendab sõna-sõnalt „teie rüppe” ja viitab selles salmis ilmselt pealisrõivast tehtud taskule. Väljend „põue kallama” võib viidata mõne kaupmehe tavale panna temalt ostetud kaup sellisesse taskusse.

Viigipuu, viinapuu ja ogaline põõsas
Viigipuu, viinapuu ja ogaline põõsas

Jeesus valis hoolikalt, millistest taimedest ta oma mõistujuttudes räägib. Paljudes tekstides mainitakse koos viigipuud (1) ja viinapuud (2) ning Jeesuse sõnad piiblisalmis Lu 13:6 näitavad, et sageli istutati viinamägedele ka viigipuid. (2Ku 18:31; Jl 2:22.) Väljend „istuma oma viinapuu ja viigipuu all” tähendas rahulikke ja turvalisi tingimusi ning küllust. (1Ku 4:25; Mi 4:4; Sak 3:10.) Seevastu ogalistel põõsastel ja ohakatel on negatiivne tähendus. Jehoova nimetas neid taimi, kui needis pärast Aadama patustamist maapinna ära. (1Mo 3:17, 18.) Tekstis Mt 7:16 nimetab Jeesus ogalist põõsast, aga pole täpselt teada, mida ta silmas pidas. Võib-olla oli see siin fotol olev ohakas (Centaurea iberica) (3), mis kasvab Iisraelis metsikult.

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Luuka 6
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://cms-imgp.jw-cdn.org/img/p/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty