Paradiis taastatakse!
Kahekümne kaheksas peatükk
Paradiis taastatakse!
1. Miks räägivad paljud usundid lootusest elada paradiisis?
”PARADIISI nostalgia on üks tugevaid nostalgiaid, mis paistab inimesi pidevalt saatvat. See võib neist ehk isegi kõige tugevam ja püsivam olla. Mõningast igatsust paradiisi järele esineb kõigil usuelu tasanditel.” Nii ütleb ”The Encyclopedia of Religion”. Seesugune nostalgia on täiesti loomulik, kuna Piibel näitab, et inimelu sai alguse paradiisis — kaunis aias, kus puudusid haigused ja surm (1. Moosese 2:8—15). Pole midagi üllatavat, et paljud maailma usundid räägivad lootusest elada tulevikus mingit laadi paradiisis.
2. Kust me võime leida tõelise lootuse tulevase paradiisi kohta?
2 Piiblis on palju kohti, kust võime lugeda tõelisest tulevase paradiisi lootusest (Jesaja 51:3). Näiteks Jesaja prohvetikuulutuse see osa, mis on kirjas 35. peatükis, kirjeldab metsikute paikade muutmist aiataolisteks parkideks ja viljakandvateks põldudeks. Pimedad saavad nägijateks, tummad võivad rääkida ja kurdid kuulevad. Selles tõotatud paradiisis ei ole kurbust ega ohkamist, mis viitab sellele, et enam pole isegi surma. Kui imepärane tõotus! Kuidas tuleks neid sõnu mõista? Kas need annavad lootust meile tänapäeval? Mõtisklemine selle Jesaja raamatu peatüki üle annab vastused neile küsimustele.
Laastatud maa rõõmustab
3. Kuidas muutub maa Jesaja ennustuse kohaselt?
3 Jesaja alustab inspireeritud prohvetikuulutust taastatud paradiisist järgmiste sõnadega: ”Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia! Ta õitseb kaunisti ja ilutseb rõõmu ning hõiskamisega, temale antakse Liibanoni toredus, Karmeli ja Saaroni ilu! Nad saavad näha Jehoova toredust, meie Jumala ilu!” (Jesaja 35:1, 2).
4. Millal ja kuidas muutub juutide kodumaa kõrbe sarnaseks?
4 Jesaja kirjutab need sõnad umbes aastal 732 e.m.a. Ligikaudu 125 aastat hiljem hävitavad babüloonlased Jeruusalemma ning Juuda rahvas viiakse pagendusse. Nende kodumaa jääb elaniketa ja laastatuks (2. Kuningate 25:8—11, 21—26). Nii täitub Jehoova hoiatus, et Iisraeli rahvas pagendatakse, kui see osutub ustavusetuks (5. Moosese 28:15, 36, 37; 1. Kuningate 9:6—8). Kui heebrealased vangidena võõrale maale viiakse, jäävad nende põllud ja viljapuuaiad, mis on veega hästi varustatud, 70 aastaks hooletusse ja muutuvad otsekui kõrbeks (Jesaja 64:9; Jeremija 4:23—27; 9:9—11).
5. a) Kuidas taastatakse sel maal paradiislikud tingimused? b) Mis mõttes näeb rahvas ”Jehoova toredust”?
5 Kuid Jesaja ennustus kuulutab ette ka seda, et see maa ei jää laastatuks igavesti. See taastatakse tõeliseks paradiisiks. Talle antakse ”Liibanoni toredus, Karmeli ja Saaroni ilu”. * Kuidas? Pagendusest naastes võivad juudid hakata jälle harima ja kastma oma põlde ning nende maa muutub uuesti sama viljarikkaks, nagu see oli varem. Austust väärib selle eest üksnes Jehoova. Tema tahtel ning tänu tema toetusele ja õnnistusele võivad juudid elada sellistes paradiislikes tingimustes. Rahvas võib näha ”Jehoova toredust, [oma] Jumala ilu”, kui ta tunnustab, et Jehoova käsi on põhjustanud need hämmastavad muutused nende maal.
6. Millisel tähtsal viisil võib näha Jesaja sõnu täitumas?
6 Kuid Iisraeli taasasustatud maal täituvad Jesaja sõnad ühel veelgi tähtsamal viisil. Vaimses mõttes on Iisrael olnud palju aastaid kuiv ja kõrbetaoline. Kui pagendatud viibisid Babülonis, oli puhas jumalateenistus väga piiratud. Polnud templit, altarit ega organiseeritud preesterkonda. Igapäevaste ohvrite toomine katkes. Nüüd ennustab Jesaja, et kõik muutub. Selliste meeste juhtimisel nagu Serubbaabel, Esra ja Nehemja tulevad kõigi 12 Iisraeli suguharu esindajad Jeruusalemma tagasi, ehitavad üles templi ja kummardavad Jehoovat vabalt (Esra 2:1, 2). See on tõesti vaimne paradiis!
Tulised vaimus
7., 8. Miks vajavad juudi pagendatud positiivset suhtumist ja mil viisil pakuvad Jesaja sõnad julgustust?
7 Jesaja 35. peatüki sõnades kõlab rõõmus toon. Prohvet kuulutab kahetsevale rahvale helget tulevikku. Ta räägib tõesti veendunult ja optimistlikult. Kaks sajandit hiljem taastamistöö künnisel vajavad pagendatud juudid samasugust veendumust ja optimismi. Jesaja kaudu manitseb Jehoova neid prohvetlikult: ”Kinnitage lõtvu käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved! Öelge neile, kel rahutu süda: olge kindlad, ärge kartke! Vaata, teie Jumal! Kättemaks tuleb, teie Jumala karistus; tema ise tuleb ja päästab teid!” (Jesaja 35:3, 4).
8 Pika pagenduse lõppedes on aeg tegutseda. Pärsia kuningas Kyros, keda Jehoova kasutas tööriistana Babülonile kättemaksmiseks, on kuulutanud, et Jeruusalemmas tuleb taastada Jehoova teenimine (2. Ajaraamat 36:22, 23). Tuhanded heebrea perekonnad tuleb seada valmis selleks, et võtta ette ohtlik rännak Babülonist Jeruusalemma. Kui nad sinna jõuavad, tuleb neil püstitada piisavalt eluasemeid ja valmistuda tohutuks ülesandeks, mida kujutab endast templi ja linna ülesehitamine. Mõnele Babülonis olevale juudile võib see kõik tunduda kohutav. Kuid nüüd pole aeg olla nõrk ja kõhelda. Juudid peavad üksteist julgustama ja lootma kindlalt Jehoovale. Tema kinnitab neile, et nad pääsevad.
9. Milline suurepärane tõotus antakse tagasipöörduvatele juutidele?
9 Babüloonia vangipõlvest vabanenutel on küllalt põhjust rõõmustada, sest neil on Jeruusalemma tagasi jõudes ees suurepärane tulevik. Jesaja ennustab: ”Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti! Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab” (10., 11. Miks peab Jesaja sõnadel olema tagasipöörduvate juutide jaoks vaimne tähendus, ja millele need sõnad osutavad?
10 Jehoova peab siin tõenäoliselt silmas oma rahva vaimset seisundit. Juute on nende varasema ärataganemise eest karistatud 70 aasta pikkuse pagendusega. Kuid distsiplineerides ei teinud Jehoova oma rahvast pimedaks, kurdiks, lombakaks ega tummaks. Järelikult ei ole Iisraeli rahva taastamisel tarvis parandada füüsilisi puudeid. Jehoova taastab selle, mis oli kadunud, nimelt nende vaimse tervise.
11 Kahetsevad juudid saavad terveks selles mõttes, et neil taastuvad vaimsed meeled — vaimne nägemine ning võime kuulda ja rääkida Jehoova sõna ning sellele kuuletuda. Nad saavad teadlikuks vajadusest püsida Jehoova lähedal. Oma hea käitumisega nad ’hõiskavad’, tuues rõõmsalt kiitust oma Jumalale. Endine ”jalutu” hakkab innukalt ja energiliselt Jehoovat teenima. Piltlikult öeldes ta ’hüppab otsekui hirv’.
Jehoova kosutab oma rahvast
12. Mil määral õnnistab Jehoova seda maad veega?
12 On raske kujutleda paradiisi ilma veeta. Algses Eedeni paradiisis oli rikkalikult vett (1. Moosese 2:10—14). Iisraelile antud maa oli ka ”veeojade, allikate ja sügavate vete maa” (5. Moosese 8:7). Niisiis on kohane, et Jesaja esitab järgmise kosutava tõotuse: ”Veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal! Kuumavirvendusest saab järv ja põudsest pinnast veeallikaid; šaakalite asupaigast saab soo, kaislaid, kõrkjaid ja pilliroogu!” (Jesaja 35:6b, 7). Kui iisraellased taas selle maa eest hoolitsema asuvad, siis kattuvad lagedad paigad, kus kunagi hulkusid šaakalid, halja lopsaka taimestikuga. Kuiv ja tolmune maapind muudetakse soiseks paigaks, kus võivad kasvada papüürus ja teised veetaimed (Iiob 8:11).
13. Milline vaimne vesi muutub tagasipöördunud rahvale külluslikult kättesaadavaks?
13 Kuid veelgi tähtsam on vaimne tõevesi, mida kodumaale tagasipöördunud juutidele jätkub külluslikult. Jehoova pakub oma Sõna kaudu teadmisi, julgustust ja lohutust. Peale selle on ustavad vanemad mehed ja vürstid ”otsekui veeojad põudses paigas” (Jesaja 32:1, 2). Need, kes edendavad puhast jumalateenistust, näiteks Esra, Haggai, Jeesua, Nehemja, Sakarja, Serubbaabel, saavad tõesti Jesaja ennustuse täitumise elavaks tõendiks (Esra 5:1, 2; 7:6, 10; Nehemja 12:47).
”Püha tee”
14. Kirjelda rännakut Babülonist Jeruusalemma.
14 Aga enne kui pagendatud juudid selliseid füüsilisi ja vaimseid paradiislikke tingimusi nautida saavad, tuleb neil võtta ette pikk ja ohtlik retk Babülonist Jeruusalemma. Otseteed minnes tuleks neil läbida umbes 800 kilomeetrit viljatut, kõledat maastikku. Vähem ohtliku tee pikkus oleks 1600 kilomeetrit. Kumbki marsruut tähendaks kuude viisi karmi looduse meelevallas viibimist ja ohtu kohata nii metsloomi kui ka loomataolisi inimesi. Kuid need, kes usuvad Jesaja ennustust, pole siiski liigselt mures. Miks?
15., 16. a) Millist kaitset pakub Jehoova ustavatele juutidele nende koduteel? b) Millises muus mõttes tagab Jehoova juutidele turvalise maantee?
15 Jehoova tõotab Jesaja kaudu: ”Seal on maantee ja tee, mida nimetatakse pühaks teeks; ükski roojane ei või sellel käia, vaid see on tema rahva jaoks: kes seda teed käib, ei eksi, rumaladki mitte! Seal ei ole lõukoera ega lähe sinna murdjad metsalised, neid seal ei leidu! Aga lunastatud käivad!” (Jesaja 35:8, 9). Jehoova on oma rahva tagasi õigele teele toonud! Nad on tema ”lunastatud” ja ta tagab neile koduteel julgeoleku. Kas Babülonist Jeruusalemma kulgeb sõnasõnaline sillutatud ja muldega tee, mida ääristab aed? Ei, kuid Jehoova kaitseb oma rahvast teekonnal nii kindlalt, nagu kõnniksid nad sellisel maanteel. (Võrdle Laul 91:1—16.)
16 Juudid on kaitstud ka vaimsete ohtude eest. See piltlik Esra 1:1—3).
maantee on ”püha tee”. Neil, kes ei pea lugu pühadest asjadest või on vaimselt ebapuhtad, pole luba sellel rännata. Neid ei soovita näha taastatud maal. Heakskiidetutel on õige motivatsioon. Nad ei tule Juudasse ja Jeruusalemma tagasi rahvusliku uhkuse vaimus või isiklikke huve taotlema. Vaimse meelelaadiga juudid mõistavad, et peamine põhjus, miks nad tagasi pöörduvad, on Jehoova puhta teenistuse taasrajamine sellel maal (Jehoova rahvas rõõmustab
17. Millist lohutust on Jesaja ennustus pakkunud ustavatele juutidele nende pika pagenduse jooksul?
17 Jesaja prohvetikuulutuse 35. peatükk lõpeb rõõmsa tooniga: ”Jehoova lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates! Nende pea kohal on igavene rõõm: rõõmustus ja rõõm valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära!” (Jesaja 35:10). Vangistatud juudid, kes otsisid pagenduse ajal sellest ennustusest lohutust ja lootust, võisid imestada, kuidas küll täituvad selle mitmed üksikasjad. Tõenäoliselt ei mõistnud nad selle ennustuse paljusid tahke. Siiski on kristallselge olnud see, et nad ”pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse”.
18. Mil viisil asendub Babülonis kogetud kurbus ja ohkamine juubeldamise ja rõõmuga taastatud maal?
18 Seega võtavad aastal 537 e.m.a. umbes 50000 meest (kaasa arvatud rohkem kui 7000 orja) koos naiste ja lastega ette selle neli kuud kestva retke tagasi Jeruusalemma, lootes täielikult Jehoovale (Esra 2:64, 65). Vaid mõne kuu pärast taastatakse Jehoova altar, mis on esimene samm templi täielikul ülesehitamisel. Jesaja 200 aastat vana ennustus läheb täide. Kurbus ja ohkamine, mis saatis rahvast Babülonis, asendub rõõmu ja rõõmustamisega taastatud maal. Jehoova on täitnud oma tõotuse. Paradiis — nii sõnasõnaline kui vaimne — on taastatud!
Uue rahva sünd
19. Miks peab ütlema, et Jesaja ennustus täitus 6. sajandil e.m.a. vaid piiratud määral?
19 Muidugi täitub Jesaja 35. peatükk 6. sajandil e.m.a. piiratud ulatuses. Kodumaale tagasipöördunud juutide paradiislikud tingimused ei jää kestma. Aja jooksul rikuvad valed religioossed õpetused ja natsionalism puhta jumalateenistuse. Vaimselt kogevad juudid jälle kurbust ja ohkamist. Lõpuks loobub Jehoova neist kui oma rahvast (Matteuse 21:43). Kuna nad muutuvad uuesti sõnakuulmatuks, ei ole nende rõõm kestev. See kõik osutab Jesaja 35. peatüki edaspidisele, suuremale täitumisele.
20. Milline uus Iisrael tuli olemasollu 1. sajandil m.a.j.?
20 Jehoova seatud ajal tuli olemasollu üks teine Iisrael, nimelt vaimne (Galaatlastele 6:16). Jeesus tegi oma maise teenistuse ajal ettevalmistusi selle uue Iisraeli sünniks. Ta taastas puhta jumalateenistuse ja tema õpetuste kaudu hakkasid jälle voolama tõeveed. Ta tervendas haigeid nii füüsiliselt kui vaimselt. Rõõmuhüüd kõlas, kui kuulutati head sõnumit Jumala Kuningriigist. Seitse nädalat pärast enda surma ja ülestõusmist rajas auhiilgusse tõstetud Jeesus kristliku koguduse, vaimse Iisraeli, mis koosneb juutidest ja teistest Jeesuse verega lunastatutest, kes on sündinud Jumala vaimseteks poegadeks ja Jeesuse vendadeks ning keda on võitud püha vaimuga (Apostlite teod 2:1—4; Roomlastele 8:16, 17; 1. Peetruse 1:18, 19).
21. Milliseid sündmusi seoses 1. sajandi kristliku kogudusega võib pidada Jesaja ettekuulutuse mõningate tahkude täitumiseks?
21 Kirjutades vaimse Iisraeli liikmetele, viitas apostel Paulus Jesaja 35:3 sõnadele: ”Ajage jälle sirgu lõdvad käed ja halvatud põlved” (Heebrealastele 12:12). Seega täitusid Jesaja 35. peatüki sõnad ilmselt ka 1. sajandil m.a.j. Jeesus ja tema jüngrid tegid sõnasõnalisi imesid, andes nägemise pimedatele ja kuulmise kurtidele. Nad panid ”jalutud” käima ja taastasid tummadel kõnevõime (Matteuse 9:32; 11:5; Luuka 10:9). Mis kõige tähtsam, südamelt õiglased vabanesid valereligioonist ja võisid kristlikus koguduses olla vaimses paradiisis. (Jesaja 52:11; 2. Korintlastele 6:17.) Nagu juudid, kes tulid tagasi Babülonist, nii märkasid ka need pääsenud, et väga oluline on positiivne, julge vaim (Roomlastele 12:11).
22. Kuidas sattusid siirad, tõde otsivad kristlased tänapäeval babüloonlikku vangistusse?
22 Kuidas on lugu meie päevil? Kas Jesaja ennustus täitub veel ja täielikumalt tänapäeva kristliku koguduse juures? Jah. Pärast apostlite surma kahanes tõeliste võitud kristlaste hulk tohutult ning võltskristlased ehk ”lusted” hakkasid maailmaareenil lokkama (Matteuse 13: 36—43; Apostlite teod 20:30; 2. Peetruse 2:1—3). Isegi siis, kui siirad inimesed hakkasid 19. sajandil eralduma ristiusu kirikust ja püüdsid teenida Jumalat õigesti, rikkusid nende arusaamu Piibliga vastuolulised õpetused. Aastal 1914 astus Jeesus Messias-Kuningana troonile, kuid varsti pärast seda tundus nende siiraste tõeotsijate olukord troostitu. Nagu ennustatud, hakkasid rahvad ’nendega sõda pidama ja võitsid nad ära’ ning ajasid nurja nende siiraste kristlaste katsed kuulutada head sõnumit. Sisuliselt sattusid nad babüloonlikku vangistusse. (Ilmutuse 11:7, 8.)
23., 24. Kuidas on Jesaja sõnad täitunud Jumala rahva hulgas alates aastast 1919?
23 Kuid aastal 1919 olukord muutus. Jehoova tõi oma rahva vangistusest välja. Nüüd asuti hülgama valeõpetusi, mis olid varem rikkunud nende jumalateenistust. Selle tulemusena kogesid nad tervendamist. Nad sattusid vaimsesse paradiisi, mis veel praegugi levib üle kogu maa. Vaimses mõttes õpivad pimedad nägema ja kurdid kuulma — nad saavad täiesti teadlikuks Jumala püha vaimu tegevusest ja mõistavad alati vajadust püsida Jehoova lähedal (1. Tessalooniklastele 5:6; 2. Timoteosele 4:5). Tõelised kristlased ei ole enam tummad, vaid ’hõiskavad’ innukalt, kuulutades Piibli tõdesid teistele. (Roomlastele 1:15.) Need, kes olid vaimselt nõrgad ehk ”jalutud”, on nüüd innukad ja rõõmsad. Piltlikult öeldes on nad suutelised ’hüppama otsekui hirv’.
24 Need vabastatud kristlased käivad ”pühal teel”. See ”tee”, mis viib Suurest Baabülonist vaimsesse paradiisi, on avatud kõigile vaimselt puhastele Jumala teenijatele (1. Peetruse 1:13—16). Nad võivad loota Jehoova kaitsele ja olla kindlad, et Saatan ei saavuta edu oma loomalike rünnakutega, mille abil ta sooviks likvideerida õige jumalateenistuse (1. Peetruse 5:8). Sõnakuulmatuil ja kõigil teistel, kes käituvad otsekui kiskjad, ei lasta kõlbeliselt laostada neid, kes liiguvad Jumala pühaduse teel (1. Korintlastele 5:11). Jehoova lunastatud — võitud ja ”teised lambad” — tunnevad selles kaitstud keskkonnas rõõmu ainsa tõelise Jumala teenimisest (Johannese 10:16).
25. Kas Jesaja 35. peatükk täitub ka sõnasõnaliselt? Selgita.
25 Mis toimub tulevikus? Kas Jesaja prohvetikuulutus täitub kunagi ka sõnasõnaliselt? Jah. Imelised tervendamised, mida Jeesus ja tema apostlid sooritasid 1. sajandil, näitasid, et Jehoova soovib ja suudab tervendada tulevikus sel viisil suurel hulgal inimesi. Inspireeritud Laulud räägivad igavesest elust rahulikes tingimustes maa peal (Laul 37:9, 11, 29). Jeesus tõotas elu paradiisis (Luuka 23:43). Kuni oma viimase raamatuni pakub Piibel sõnasõnalise paradiisi lootust. Sel ajal tervendatakse pimedad, kurdid, vigased ja kõnevõimetud füüsiliselt ning alatiseks. Kurbus ja ohkamine põgenevad ära. Rõõm kestab tõesti igavesest igavesti. (Ilmutuse 7:9, 16, 17; 21:3, 4.)
26. Kuidas kinnitavad Jesaja sõnad kristlasi praegusel ajal?
26 Kuigi tõelised kristlased ootavad füüsilise maise paradiisi taastamist, kogevad nad juba praegu vaimse paradiisi õnnistusi. Nad taluvad katsumusi ja viletsust optimistlikult. Vankumatu lootusega Jehoovale innustavad nad üksteist, järgides manitsust: ”Kinnitage lõtvu käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved! Öelge neile, kel rahutu süda: olge kindlad, ärge kartke!” Nad usaldavad täielikult prohvetlikku kinnitust: ”Vaata, teie Jumal! Kättemaks tuleb, teie Jumala karistus; tema ise tuleb ja päästab teid!” (Jesaja 35:3, 4).
[Allmärkus]
^ par. 5 Pühakiri kirjeldab muistset Liibanoni kui Eedeni aiaga võrreldavat viljakat maad, kus kasvavad lopsakad metsad ja majesteetlikud seedrid (Laul 29:5; 72:16; Hesekiel 28:11—13). Saaron oli tuntud sealsete jõgede ja tammikute poolest; Karmel oli kuulus oma viinamägede, viljapuuaedade ja lillevaibaga kaetud nõlvadega.
[Küsimused]
[Lehekülje suurune pilt lk 370]
[Pildid lk 375]
Kõrbetaolised paigad saavad veerohketeks paikadeks, kus kasvab pilliroog ja papüürus
[Pilt lk 378]
Jeesus tervendas haigeid nii vaimselt kui füüsiliselt