Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

”Seadkem asjad korda”

”Seadkem asjad korda”

Kolmas peatükk

”Seadkem asjad korda”

Jesaja 1:10—31

1., 2. Kellega võrdleb Jehoova Jeruusalemma ja Juuda valitsejaid ning rahvast, ja miks on see kohane?

JERUUSALEMMA elanikel võib tekkida tahtmine ennast õigustada pärast seda, kui nad on saanud kuulda hukkamõistu, mis on kirjas Jesaja 1:1—9. Kahtlemata sooviksid nad uhkelt osutada kõigile ohvritele, mida nad Jehoovale toovad. Ent salmides 10—15 tuuakse ära Jehoova hävitav vastus selliste hoiakute kohta. See algab nii: ”Kuulge Jehoova sõna, Soodoma pealikud, pane tähele meie Jumala õpetust, Gomorra rahvas!” (Jesaja 1:10).

2 Soodom ja Gomorra hävitati mitte üksnes väärastunud seksuaalkäitumise pärast, vaid ka kangekaelsete, ülbete hoiakute tõttu (1. Moosese 18:20, 21; 19:4, 5, 23—25; Hesekiel 16:49, 50). Jesaja kuulajaskond on tõenäoliselt šokeeritud, kuuldes ennast võrreldavat nende neetud linnade elanikega. * Kuid Jehoova näeb oma rahvast just sellisena, nagu see on, ja Jesaja ei pehmenda Jumala sõnumit, et ’kõditada nende kõrvu’ (2. Timoteosele 4:3, EP 97 *).

3. Mida mõtleb Jehoova sellega, kui ütleb, et ta on ”küllastunud” rahva ohvritest, ja miks see nii on?

3 Pane tähele, mida arvab Jehoova oma rahva puhtvormilisest jumalateenistusest. ”Milleks mulle teie tapaohvrite hulk? ütleb Jehoova. Ma olen küllastunud teie põletusohvrite jääradest ja nuumveiste rasvast! Värsside, tallede ja sikkude veri ei meeldi mulle!” (Jesaja 1:11.) Rahvas on unustanud, et Jehoova ei ole sõltuv nende ohvritest (Laul 50:8—13). Ta ei vaja mitte midagi, mida inimesed võivad talle pakkuda. Niisiis, kui inimesed arvavad, et nad osutavad Jehoovale oma ükskõikselt toodud ohvritega teene, eksivad nad. Jehoova kasutab jõulist kõnekujundit. Väljendit ”olen küllastunud” võib mõista ka kui ”olen tülpinud” või ”mul on sellest küllalt”. Kas sa tead, mis tunne on siis, kui kõht on nii täis, et isegi toidu nägemine tekitab vastumeelsust? Jehoova tundis midagi sarnast seoses nende ohvritega — täielikku vastumeelsust!

4. Kuidas paljastab Jesaja 1:12 selle, kui tühised on rahva käigud Jeruusalemma templis?

4 Jehoova jätkab: ”Kui te tulete vaatama mu palet, kes nõuab siis teilt mu õuede tallamist?” (Jesaja 1:12). Kas pole see mitte Jehoova enda seadus, mis nõuab, et rahvas ’tuleks vaatama ta palet’ ehk käiks tema templis Jeruusalemmas? (2. Moosese 34:23, 24.) Jah, kuid nemad tulevad sinna üksnes vormitäiteks, osaledes puhtas jumalateenistuses mehhaaniliselt, ilma puhaste motiivideta. Jehoova meelest on nende arvukad käigud tema õuedes kõigest ”tallamine”, mille tulemuseks pole midagi rohkemat kui vaid põranda kulumine.

5. Millised on mõned juutide jumalateenistuse tahud ja miks on need Jehoovale ”koormaks” muutunud?

5 Pole midagi imestada, et nüüd jätkab Jehoova veelgi karmimal toonil! ”Ärge tooge enam tühiseid ande, ohvrisuits on mulle vastumeelt! Noorkuu ja hingamispäev, koguduse kokkukutsumine — ma ei salli nurjatust [”maagilise väe kasutamist”, UM] ja pühapidamist ühtlasi! Teie noorkuid ja seatud pühi vihkab mu hing; need on mulle koormaks, ma olen tüdinud neid talumast!” (Jesaja 1:13, 14.) Viljaohvri annid, ohvrisuits, hingamispäevad ja pühalikud kokkutulekud on kõik nähtud ette Seaduses, mille Jumal andis Iisraelile. Mis puutub ”noorkuudesse”, siis Seadus nõuab lihtsalt nende pidamist, kuid aja jooksul on nende tähistamisele lisandunud kasulikke tavasid (4. Moosese 10:10; 28:11). Noorkuud peetakse kui igakuist hingamispäeva, mil rahvas ei tee tööd ja isegi koguneb selleks, et saada õpetust prohvetitelt ja preestritelt (2. Kuningate 4:23; Hesekiel 46:3; Aamos 8:5). Need tähtpäevad ei ole valed. Probleem on selles, et neid peetakse vaid vaatemängu pärast. Lisaks sellele otsisid juudid abi ”maagiliselt väelt” ehk spiritistlikest tavadest, kui nad samal ajal ka puhtvormiliselt Jumala Seadust täitsid. * Seetõttu on nende jumalateenistus Jehoovale ”koormaks”.

6. Mis mõttes on Jehoova väsinud?

6 Aga kuidas võis Jehoova ”tüdinud” või väsinud olla? On tal ju ”suur vägi ja võimas jõud [——] tema ei väsi ega tüdi” (Jesaja 40:26, 28, EP 97). Jehoova kasutab elavat kõnekujundit, et aidata meil tema tundeid mõista. Kas oled sa kunagi kandnud mõnda rasket koormat nii kaua, et olid täiesti kurnatud ja soovisid sellest vaid lahti saada? Just sellise tunde tekitab Jehoovas tema rahva silmakirjalik jumalateenistus.

7. Miks Jehoova ei kuula enam oma rahva palveid?

7 Nüüd teeb Jehoova juttu kõige usalduslikumat ja isiklikumat laadi tegevusest, mis on seotud tema teenimisega. ”Kui te käsi laotate, peidan ma oma silmad teie eest, kui te ka palju palvetate, ei kuule ma mitte — teie käed on täis verd!” (Jesaja 1:15.) Käte väljasirutamine ülespoole suunatud peopesadega on žest, mis tähistab anumist. Jehoova silmis on see kehaasend kaotanud tähenduse, sest selle rahva käed on määritud verega. Maal lokkab vägivald. Nõrkade rõhumine on tavaline asi. On lausa sündsusetu, et sellised pahelised, omakasupüüdlikud inimesed paluvad Jehoovat ja soovivad tema õnnistust. Pole midagi imestada, kui Jehoova ütleb, et ta ei kuula neid!

8. Milles eksib ristiusu kirik tänapäeval ja kuidas satuvad mõned kristlased samasse lõksu?

8 Meie päevil pole ka ristiusu kirikul õnnestunud oma asjatute palvete lakkamatu korrutamise ja muude religioossete ”tegudega” Jumala soosingut võita (Matteuse 7:21—23). On eluliselt tähtis, et meie samasse lõksu ei satuks. Võib juhtuda, et mõni kristlane vääratab, hakates harjumuslikult tegema rasket pattu, ja mõtleb siis, et kui ta lihtsalt varjab oma teguviisi ja hakkab kristliku koguduse tegevuses osalema suuremal määral, on ta teod tema patule mingil viisil vastukaaluks. Sellised vormitäiteks tehtud teod ei meeldi Jehoovale. Vaimse haiguse vastu on vaid üks ravi, nagu näitavad Jesaja raamatu järgmised salmid.

Vaimse haiguse ravi

9., 10. Kui tähtis on puhtus Jehoova teenimise juures?

9 Jehoova, kes on kaastundlik Jumal, võtab nüüd leebema ja meeldivama tooni. ”Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast! Õppige tegema head, nõudke õigust, aidake rõhutut [”saatke rõhujad õigele teele”, SP], mõistke vaeslapsele õigust, lahendage lesknaiste kohtuasju!” (Jesaja 1:16, 17, EP 97.) Sellest loetelust me leiame järjest üheksa käskivas kõneviisis ütlust. Neist neli esimest on negatiivsed selles mõttes, et nad käivad patu kõrvaldamise kohta; viis viimast on aga positiivsed teod, mille tulemuseks on Jehoova õnnistus.

10 Pesemine ja puhastamine on alati olnud puhta jumalateenistuse tähtis osa (2. Moosese 19:10, 11; 30:20; 2. Korintlastele 7:1). Kuid Jehoova tahab, et tema teenijad puhastaksid ennast sügavamalt, et selle mõju ulatuks nende südameni välja. Kõige tähtsam on moraalne ja vaimne puhtus, ning just sellele Jehoova tähelepanu juhibki. Esimesed kaks käsku salmis 16 ei ole tühipaljas kordus. Üks heebrea keele grammatik pakub, et neist esimene — ”peske endid” — viitab esialgsele puhastustoimingule, kuid teine — ”puhastage endid” — viitab kestvatele pingutustele puhtuse säilitamisel.

11. Mida meil tuleks patuga võitlemiseks teha ja mida me ei tohiks mitte kunagi teha?

11 Me ei saa Jehoova eest mitte midagi varjata (Iiob 34:22; Õpetussõnad 15:3; Heebrealastele 4:13). Seega tema käsk ”saatke oma tegude kurjus mu silme eest” võib tähendada vaid üht — halva tegemise lõpetamist. See tähendab, et ei tohiks püüda varjata raskeid patte, kuna see juba iseenesest on patt. Õpetussõnad 28:13 hoiatab: ”Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu!”

12. a) Miks on tähtis ’õppida tegema head’? b) Kuidas saavad eriti kogudusevanemad rakendada juhtnööre ”nõudke õigust” ja ”saatke rõhujad õigele teele”?

12 Palju on õppida neist positiivsetest asjadest, mida Jehoova käsib teha Jesaja 1. peatüki 17. salmis. Pane tähele, et ta ei ütle lihtsalt ”tehke head”, vaid ”õppige tegema head”. Et mõista, mis on hea Jumala silmis, ja tunda soovi seda teha, tuleb Jumala Sõna isiklikult uurida. Samuti ei ütle Jehoova lihtsalt ”tehke õigust”, vaid ”nõudke õigust” (meie kursiiv). Isegi kogenud kogudusevanemad peavad Jumala Sõnast hoolega otsima, kui nad tahavad teada, milline oleks õiglane teguviis mõnes keerulises asjas. Neil on ka vastutus ’saata rõhujad õigele teele’, nagu Jehoova järgmisena käsib. Need juhtnöörid on tähtsad tänapäeval tegutsevatele kristlikele karjastele, kuna nad tahavad kaitsta karja ”rõhuvate huntide” eest (Apostlite teod 20:28—30, UM).

13. Kuidas me võime tänapäeval rakendada käske, mis puudutavad vaeslast ja lesknaist?

13 Viimased kaks käsku puudutavad neid, kes Jumala rahva hulgas on kõige kaitsetumad — vaeslapsi ja leski. Maailm on suurima heameelega valmis neid inimesi ära kasutama, kuid sellist asja ei tohi olla Jumala rahva hulgas. Armastavad kogudusevanemad ’mõistavad õigust’ isata poistele ja tüdrukutele, aidates neil leida õiglust ning kaitset maailmas, mis tahab neid ära kasutada ja rikkuda. Kogudusevanemad ’lahendavad lesknaiste kohtuasju’ või, nagu see heebrea sõna veel võib tähendada, ”võitlevad” nende eest. Tõesti, kõik kristlased tahavad meie hulgas olevaid puudusekannatajaid kaitsta, lohutada ja õiglaselt kohelda, sest nad on Jehoovale kallid (Miika 6:8; Jakoobuse 1:27).

14. Millise positiivse sõnumi annab edasi Jesaja 1:16, 17?

14 Millise kindla, positiivse sõnumi annab Jehoova edasi nende üheksa käsu kaudu! Patustajad veenavad ennast mõnikord, et õigel viisil tegutsemine käib neil lihtsalt üle jõu. Selline arusaam mõjub heidutavalt. Pealegi on see vale. Jehoova teab — ja tahab, et ka meie teaksime —, et tema abiga võib iga patustaja lõpetada oma patuse teguviisi, pöörduda ja teha hoopis seda, mis on õige.

Kaastundlik, õiglane üleskutse

15. Kuidas on fraasi ”seadkem asjad korda meie vahel” mõnikord vääriti mõistetud ja mida see tegelikult tähendab?

15 Nüüd muutub Jehoova toon veelgi südamlikumaks ja kaastundlikumaks. ”Tulge nüüd ja seletagem isekeskis [”seadkem asjad korda meie vahel”, UM], ütleb Jehoova! Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks!” (Jesaja 1:18.) Kutset, millega algab see kaunis salm, on sageli vääriti mõistetud. Näiteks eestikeelse Piibli väljend ”seletagem isekeskis” võib jätta mulje, nagu peaksid mõlemad pooled tegema mööndusi, et jõuda kokkuleppele. See pole sugugi õige! Jehoova ei ole eksinud mitte milleski, kõige vähem oma tegemistes selle mässulise, silmakirjaliku rahvaga (5. Moosese 32:4, 5). Selles salmis ei räägita mitte võrdsete partnerite arutelust, mille sihiks on jõuda kompromissile, vaid kohtust õigluse jaluleseadmiseks. Siin Jehoova otsekui esitab Iisraelile kutse kohtuistungile.

16., 17. Kust me teame, et Jehoova on valmis andestama isegi raskeid patte?

16 See ettepanek võib ehk kõhedust tekitada, kuid Jehoova on kõige halastavam ja kaastundlikum Kohtunik. Tema võime andestada on võrreldamatu (Laul 86:5). Tema üksi võib võtta Iisraeli patud, mis on ”helepunased”, ja need minema pühkida, tehes need ”lumivalgeks”. Mitte ainuski inimeste pingutus ega tegusid, ohvreid või palveid puudutavate ettekirjutuste järgimine ei suuda eemaldada patu plekki. Ainult Jehoova andestus võib patust puhtaks pesta. Jumal pakub sellist andestust tema enda seatud tingimustel, mille hulka kuulub ehtne südamesttulev kahetsus.

17 See tõde on nii tähtis, et Jehoova kordab seda poeetilises keeles — ”purpurpunased” patud saavad otsekui uue värvimata valge villa sarnaseks. Jehoova tahab, et me teaksime, et ta on tõesti pattude Andestaja, seda isegi väga raskete pattude puhul, seni kui ta näeb meid siiralt kahetsemas. Neil, kellele tundub raske uskuda, et see peab paika ka nende endi puhul, oleks hea mõelda taolistele näidetele nagu Manasse juhtum. Tema patustas kohutavalt — ja seda aastaid. Kuid ta kahetses ja talle anti andeks (2. Ajaraamat 33:9—16). Jehoova soovib, et me kõik, ka need, kes on teinud raskeid patte, teaksime, et veel pole hilja temaga ’asju korda seada’.

18. Millise valikuvõimaluse annab Jehoova oma mässulisele rahvale?

18 Jehoova tuletab oma rahvale meelde, et sel tuleb teha valik. ”Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat! Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk! Jah, Jehoova suu on kõnelnud!” (Jesaja 1:19, 20.) Siin asetab Jehoova rõhu hoiakutele ja kasutab oma mõtte ilmestamiseks teist värvikat kõnekujundit. Juuda elanikel tuleb valida: kas süüa või saada söödud. Kui nende hoiak on selline, et nad soovivad kuulata Jehoovat ja kuuletuda talle, saavad nad süüa head, mida maa annab. Ent kui nad jäävad kangekaelselt oma mässumeele juurde, süüakse neid endid — seda teeb nende vaenlaste mõõk! Tundub peaaegu kujuteldamatu, et üks rahvas võiks valida oma vaenlaste mõõga, eelistades seda andestava Jumala pakutavale halastusele ja küllusele. Siiski on see nii Jeruusalemma puhul, nagu näitavad Jesaja järgmised salmid.

Kaebelaul armastatud linna pärast

19., 20. a) Kuidas väljendab Jehoova mõtet reedetusest, mida ta tunneb? b) Mil viisil on ’õiglus asunud Jeruusalemmas’?

19 Tekst Jesaja 1:21—23 annab meile pildi tollase Jeruusalemma kurjusest kogu selle ulatuses. Nüüd alustab Jesaja inspireeritud luuletust kaebelaulu kujul: ”Kuidas küll sai hooraks ustav linn? Ta oli täis õigust, õiglus asus seal! Aga nüüd — tapjad!” (Jesaja 1:21).

20 Kuhu on see linn, Jeruusalemm, küll langenud! Olnud kord ustav abielunaine, on ta nüüd saanud prostituudiks. Kuidas võiks veel jõulisemalt väljendada mõtet reedetusest ja pettumusest, mida tunneb Jehoova. Aga millise aja kohta võib öelda, et ”õiglus asus” selles linnas? Juba enne Iisraeli olemasolu, Aabrahami päevil, nimetati seda linna Saalemiks. Seda valitses mees, kes oli nii kuningas kui ka preester. Tema nimi Melkisedek tähendab ”Õiguse kuningas” ja ilmselt sobis see talle hästi (Heebrealastele 7:2; 1. Moosese 14:18—20). Umbes tuhat aastat pärast Melkisedekit jõudis Jeruusalemm kuningate Taaveti ja Saalomoni valitsusajal oma õitsengu tippu. ”Õiglus asus seal” eelkõige siis, kui kuningad andsid Jehoova teel käies rahvale eeskuju. Kuid Jesaja päeviks on neist aegadest jäänud vaid kauge mälestus.

21., 22. Mida mõeldakse räbu ja lahjendatud õllega ning millega on Juuda juhid sellise kirjelduse ära teeninud?

21 Paistab, et suurel määral on selles probleemis süüdi rahva juhid. Jesaja jätkab kaebelaulu: ”Su hõbe on muutunud räbuks, su kali [”nisuõlu”, UM] on veega lahjendatud! Su vürstid on tõrksad ja varaste seltsimehed: igaüks armastab meelehead ja himustab kingitusi! Vaeselelapsele nad ei tee õigust ja lesknaise kohtuasi ei jõua nende ette!” (Jesaja 1:22, 23). Kaks eredat sõnakujundit kiiresti üksteise järel valmistavad meeleolu järgnevaks. Sepp oma töökojas kogub räbu sulatatud hõbeda pealt kokku ja viskab selle minema. Iisraeli vürstid ja kohtumõistjad on otsekui räbu, mitte nagu hõbe. Nad tuleb kõrvale heita. Neist pole rohkem kasu kui veega lahjendatud õllest, mis on kaotanud oma maitse. Selline jook ei kõlba muuks kui minemaviskamiseks!

22 Salm 23 näitab, miks väärivad need juhid sellist kirjeldust. Moosese Seadus ülendas Jumala rahvast ja tegi ta teistest rahvastest erinevaks. Ta tegi seda näiteks sellega, et käskis kaitsta orbe ja leski (2. Moosese 22:21—23). Kuid Jesaja päevil on vaeslapsel vähe lootust mingikski soodsaks kohtuotsuseks. Mis lesknaisesse puutub, siis tema ei leia kedagi, kes ta muret isegi kuulda võtaks, rääkimata tema eest võitlemisest. Ei, need kohtumõistjad ja juhid on liiga hõivatud omaenda huvide eest hoolitsemisega — nad taotlevad altkäemaksu, ajavad taga kingitusi ja tegutsevad varastega ühes mestis, ilmselt kaitstes kurjategijaid ja lastes samal ajal nende ohvritel kannatada. Veelgi halvem on see, et nad on ”tõrksad” ehk paadunud oma väärtegudes. Milline kahetsusväärne olukord!

Jehoova asub oma rahvast puhastama

23. Milliseid tundeid väljendab Jehoova oma vaenlaste vastu?

23 Jehoova ei salli sellist võimu kuritarvitamist igavesti. Jesaja jätkab: ”Seepärast ütleb Issand, vägede Jehoova, Iisraeli Vägev: küllap ma tunnen rõõmu [”Ahaa! Ma vabastan ennast”, UM] oma vastastest ja maksan kätte oma vaenlastele!” (Jesaja 1:24). Jehoova kohta on siin toodud kolm nimetust, mis rõhutavad talle õigusega kuuluvat ülemvõimu ja tema tohutut väge. Hüüatus ”Ahaa!” tähistab tõenäoliselt seda, et Jehoova kaastundele lisandub nüüd otsusekindlus tegutseda oma raevus. Selleks on kindlasti ka põhjust.

24. Milline puhastusprotsess on Jehooval kavas oma rahva jaoks?

24 Jehoova enda rahvas on teinud ennast tema vaenlaseks. Nad väärivad täielikult jumalikku kättemaksu. Jehoova ”vabastab” ennast neist. Kas see tähendab, et ta hävitab täielikult ja jäädavalt rahva, kes kannab tema nime? Ei, sest edasi ütleb Jehoova: ”Ma pööran su vastu oma käe ja puhastan su räbu otsekui leelisega ning eraldan sinust kõik tina [”heitmed”, UM]!” (Jesaja 1:25). Nüüd kasutab Jehoova näitena rafineerimisprotsessi. Muistsel ajal lisas rafineerija sageli leelist, et eraldada selle abil räbu hinnalisest metallist. Samamoodi ka Jehoova, kes ei pea oma rahvast täiesti kurjaks, ’karistab seda õiglaselt’. Ta eraldab neist ainult ”heitmed” — kangekaelsed, mittesoovitavad isikud, kes keelduvad õppimast ja kuuletumast. * (Jeremija 46:28.) Nende sõnadega on Jesajal eesõigus kirjutada ajalugu tulevastest sündmustest.

25. a) Kuidas puhastas Jehoova oma rahvast aastal 607 e.m.a.? b) Millal puhastas Jehoova oma rahva nüüdisajal?

25 Jehoova tõepoolest puhastas oma rahva, kõrvaldades rikutud juhid ja muud mässajad kui räbu. Aastal 607 e.m.a., kaua pärast Jesaja päevi, hävitati Jeruusalemm ja selle elanikud viidi 70 aastaks pagendusse Babüloni. Mõnes mõttes sarnaneb see sellega, mida Jumal palju hiljem ette võttis. Ettekuulutus tekstis Malakia 3:1—5, mis pandi kirja pikka aega pärast Babüloonia vangipõlve, näitas, et Jumal hakkab jälle puhastustööd tegema. See osutas ajale, mil Jehoova Jumal tuleb oma vaimsesse templisse koos oma ”lepingu ingli” Jeesuse Kristusega. See leidis ilmselt aset I maailmasõja lõpul. Jehoova kontrollis kõiki, kes väitsid, et nad on kristlased, eraldades õiged valedest. Mis oli selle tulemus?

26.—28. a) Kuidas täitus Jesaja 1:26 esmakordselt? b) Kuidas on see ettekuulutus meie ajal täitunud? c) Millist kasu võib sellest prohvetiennustusest olla vanematel tänapäeval?

26 Jehoova vastab: ”Ma annan sulle taas kohtumõistjaid nagu muistegi, ja nõuandjaid, nagu oli ennegi! Seejärele hüütakse sind õigluse linnaks, ustavaks linnaks! Siion lunastatakse kohtu ja tema pöördunud õigluse läbi!” (Jesaja 1:26, 27). Muistsele Jeruusalemmale sai osaks selle prohvetikuulutuse esmane täitumine. Pärast seda, kui pagendatud oma armastatud linna aastal 537 e.m.a. tagasi pöördusid, oli seal jälle ustavaid kohtumõistjaid ja nõuandjaid nagu minevikus. Prohvetid Haggai ja Sakarja, preester Joosua, kirjatundja Esra ja maavalitseja Serubbaabel tegutsesid kõik selle heaks, et juhtida ning suunata järelejäänud ustavad tagasipöördujad käima Jumala teedel. Kuid selle ennustuse veelgi tähtsam täitumine leidis aset 20. sajandil.

27 Aastal 1919 sai Jehoova nüüdisaegsel rahval läbi katseaeg. See vabastati Suure Babüloni, ülemaailmse valereligiooni impeeriumi vaimsetest ahelatest. Sai selgeks vahe selle ustava võitud jäänuse ja ristiusu ärataganenud vaimulikkonna vahel. Jälle õnnistas Jumal oma rahvast, ’andes talle taas kohtumõistjaid ja nõuandjaid’ — ustavaid mehi, kes annavad Jumala rahvale nõu kooskõlas tema Sõnaga, mitte inimeste pärimuste järgi. Tänapäeval on kahaneva ”pisukese karjukese” ja selle kaaslaste, miljonite ”teiste lammaste” kasvavas hulgas tuhandeid selliseid mehi (Luuka 12:32; Johannese 10:16; Jesaja 32:1, 2; 60:17; 61:3, 4).

28 Vanemad peavad meeles, et mõnikord tuleb neil koguduses ”kohtumõistjatena” tegutseda, et seda moraalselt ja vaimselt puhtana hoida ning pahategijaid korrale kutsuda. Nad on väga huvitatud sellest, et tegutseda Jumala viisil, jäljendada tema halastavat, tasakaalukat õiglusetaju. Kuid enamikus asjades tegutsevad nad ”nõuandjatena”. See muidugi erineb täielikult vürstide või türannidena käitumisest ja nad püüavad hoolega hoiduda jätmast isegi sellist muljet, nagu ’valitseksid nad kogudusi isandaina kui liisuosi’ (1. Peetruse 5:3).

29., 30. a) Mida ütleb Jehoova nende kohta, kes keelduvad puhastusprotsessist kasu saamast? b) Mis mõttes hakkab rahvas oma puude ja aedade pärast ”häbenema”?

29 Mis saab ”räbust”, mida mainitakse Jesaja prohvetiennustuses? Mis juhtub nendega, kes ei taha Jumala tehtavast puhastustööst kasu saada? Jesaja jätkab: ”Aga üleastujate ja patuste langus tuleb ühekorraga, ja need, kes hülgavad Jehoova, hukkuvad! Sest te peate häbenema tammede pärast, mida te ihaldasite, ja tundma piinlikkust rohuaedade pärast, mis te valisite!” (Jesaja 1:28, 29). Neid, kes mässavad ja patustavad Jehoova vastu ega tee välja tema prohvetite hoiatussõnumitest, enne kui on juba liiga hilja, tabab tõesti ”langus” ja nad ”hukkuvad”. See juhtub aastal 607 e.m.a. Mida aga tähendavad need puude ja aedade kohta käivad viited?

30 Juuda elanikel on pidevalt probleeme ebajumalakummardamisega. Puud, aiad ja metsasalud on tihti seotud nende kõlvatute tavadega. Näiteks Baali ja tema abikaasa Astarte kummardajad usuvad, et kuival aastaajal on need kaks jumalust surnud ja maha maetud. Ergutamaks neid ärkama ja paarituma, mis pidavat maa viljakandvaks muutma, kogunevad need ebajumalakummardajad saludesse ”pühade” puude alla või aedadesse, et seal seksuaalperverssustes osaleda. Kui saabuvad vihmad ja maa hakkab vilja kandma, antakse selle eest au neile ebajumalatele ning ebajumalakummardajad saavad oma ebausule kinnitust. Aga kui need mässavad ebajumalakummardajad langevad, kui Jehoova neile lõpu teeb, ei kaitse neid ükski ebajumal. Need mässajad ’häbenevad’ neid jõuetuid puid ja aedu.

31. Mis ootab ebajumalakummardajaid ees ja on halvem kui häbi?

31 Kuid ebajumalakummardajatest juudalasi ootab ees miski veel halvem kui häbi. Minnes üle teisele näitele, võrdleb Jehoova nüüd ebajumalakummardajat ennast puuga. ”Te saate tamme sarnaseks, mille lehed närtsivad, ja olete otsekui rohuaed, millel ei ole vett!” (Jesaja 1:30.) Kuumas, kuivas Lähis-Ida kliimas on see näide väga kohane. Ükski puu ega rohuaed ei pea kaua vastu ilma alalise veevaruta. Selline kuivanud taimestik võtab eriti kergelt tuld. Seega näide, mis on toodud 31. salmis, tuleb loomuliku jätkuna.

32. a) Kes on ”tugev”, keda mainitakse salmis 31? b) Mis mõttes muutub ta ”takkudeks”, milline ”säde” süütab tema ja millega see lõpeb?

32 ”Tugev muutub takkudeks ja tema tegu [”töö”, UM] sädemeks: mõlemad põlevad üheskoos aga kustutajat ei ole!” (Jesaja 1:31.) Kes on see ”tugev”? Sellele vastav heebrea sõna kannab mõtet jõust ja jõukusest. Tõenäoliselt viitab see edukale, enesekindlale väärjumalate austajale. Jesaja päevil, nagu ka meie ajal, pole puudu inimestest, kes hülgavad Jehoova ja tema puhta teenistuse. Mõningatel näib isegi hästi minevat. Kuid Jehoova hoiatab, et sellised inimesed on nagu ”takud”, koredad linakiud, mis on niivõrd õrnad ja kuivad, et nad juba nii-öelda tule lõhna peale puruks rebenevad (Kohtumõistjate 16:8, 9). Ebajumalakummardaja töö — olgu selleks siis tema jumalakujud, rikkus või ükskõik mis, mida ta kummardab Jehoova asemel — saab otsekui süütavaks ”sädemeks”. Nii säde kui ka takud haihtuvad, kaovad tules, mida keegi ei suuda kustutada. Mitte mingi vägi universumis ei suuda tühistada Jehoova täiuslikke kohtuotsuseid.

33. a) Kuidas ilmneb Jumala halastus ka tema hoiatustest tulevase kohtumõistmise kohta? b) Millist võimalust pakub Jehoova nüüd inimkonnale, ja kuidas see mõjutab meist igaühte?

33 Kas see viimane sõnum on kooskõlas sõnumiga halastusest ja andestusest salmis 18? Igal juhul! Jehoova laseb oma teenijatel sellised hoiatused kirja panna ja edasi anda seepärast, et ta on halastav. ”Ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!” (2. Peetruse 3:9.) Igal tõelisel kristlasel on tänapäeval eesõigus kuulutada Jumala hoiatussõnumit inimkonnale, et need, kes kahetsevad, võiksid saada kasu tema heldekäelisest andestusest ja elada igavesti. Kui suur lahkus on see küll Jehoovast, et ta annab inimkonnale võimaluse endaga ’asjad korda seada’, enne kui on liiga hilja!

[Allmärkused]

^ par. 2 Iidse juudi traditsiooni kohaselt hukkas kuri kuningas Manasse Jesaja, lastes ta pooleks saagida. (Võrdle Heebrealastele 11:37.) Üks allikas ütleb, et selle surmaotsuse saavutamiseks esitas keegi valeprohvet Jesaja vastu järgmise süüdistuse: ”Ta on Jeruusalemma nimetanud Soodomaks ning Juuda ja Jeruusalemma vürstid on ta kuulutanud Gomorra rahvaks.”

^ par. 2 Lühend EP 97 viitab eestikeelse Piibli 1997. a. väljaandele.

^ par. 5 Heebrea sõna, mis tähistab ”maagilist väge”, on tõlgitud ka vastetega ”nurjatus”, ”õudne” ja ”ekslik”. Teose ”Theological Dictionary of the Old Testament” väitel kasutasid heebrea prohvetid seda sõna, mõistmaks hukka ”kurja, mida põhjustas jõu kuritarvitamine”.

^ par. 24 Väljend ”pööran su vastu oma käe” tähendab, et Jehoova pöördub oma rahva toetamiselt selle karistamisele.

[Küsimused]