22. PEATÜKK

Kahe kultuuri vahel — kuidas toime tulla?

Kas su ema või isa on immigrant?

□ Jah □ Ei

Kas koolis ümbritseb sind teistsugune keele- ja kultuurikeskkond kui kodus?

□ Jah □ Ei

 ”Minu vanemad on itaallased ja väljendavad oma tundeid avameelselt. Nüüd me aga elame Suurbritannias, kus inimesed on kuidagi reserveeritud ja peened. Ma ei kuulu justkui kumbagi kultuuri. Minus on liiga palju itaallast, et olla britt, ja liiga palju britti, et olla itaallane.” (Giosuè, Inglismaa)

”Koolis nõudis õpetaja, et ma talle otsa vaataksin, kui ta minuga räägib. Ent kui ma kodus isale otsa vaatasin, kui ta minuga rääkis, ütles ta, et olen ebaviisakas. Tundsin end lõhestatuna.” (Patrick, sündinud Prantsusmaal alžeerlastest immigrantide peres)

KUI su vanemad migreerusid, sattusid nad silmitsi suurte raskustega. Äkitselt ümbritsesid neid inimesed, kelle keel, kultuur ja riietus erines nende omast. Nad torkasid teiste seast silma. Võib-olla on neid selletõttu lugupidamatult koheldud või neisse eelarvamuslikult suhtutud.

Kas ka sinuga on midagi sellist juhtunud? Järgnevalt on loetletud raskusi, millega on silmitsi seisnud teised samasuguses olukorras noored. Pane ✔ olukorra ette, mida sul on kõige raskem taluda.

□ Pilkamine. Tüdruk, kelle nimi on Noor, kolis oma vanematega Jordaaniast Põhja-Ameerikasse. ”Kuna me käisime teistmoodi riides, naerdi meie üle,” ütleb ta. ”Ja eriti võõras oli meile ameerika huumor.”

□ Identiteedikriis. ”Sündisin Saksamaal,” ütleb Nadia. ”Kuna mu vanemad on itaallased, räägin ma saksa keelt aktsendiga ja sellepärast kutsuti mind koolis lolliks välismaalaseks. Siis, kui me aga oleme Itaalias, tunnen, et räägin itaalia keelt saksa aktsendiga. Nii näibki mulle, et ma ei kuulu kuskile. Ükskõik, kuhu ma ka ei läheks, igal pool olen ma välismaalane.”

 □ Kultuurierinevused kodus. Kui Ana pere Inglismaale kolis, oli ta kaheksane. ”Meie vennaga kohanesime Londoni eluga automaatselt,” ütleb ta. ”Kuid meie vanematel, kes olid elanud terve elu väikesel Portugali saarel Madeiral, ei läinud see sugugi nii libedalt.”

Voeun oli kolmene, kui tema vanemad Kambodžast Austraaliasse ümber asusid. ”Mu vanemad pole siin eriti kohanenud,” sõnab tüdruk. ”Tihtipeale sai isa mu peale isegi vihaseks, kui ma ei mõistnud tema suhtumist ja mõtteviisi.”

□ Keelebarjäär kodus. Ian oli kaheksane, kui tema pere Ecuadorist New Yorki kolis. Nüüd, kui Ian on elanud Ameerika Ühendriikides kuus aastat, ütleb ta: ”Praegu räägin ma rohkem inglise kui hispaania keelt. Õpetajad koolis räägivad inglise keelt, mu sõbrad räägivad inglise keelt ja ka vennaga räägime inglise keelt. Ma isegi mõtlen inglise keeles ja hispaania keel on hakanud ununema.”

Lee, kes sündis Austraalias ja kelle vanemad on kambodžalased, ütleb: ”Kui räägin oma vanematega emakeeles ja tahan neile oma tundeid põhjalikult selgitada, ei leia ma selleks piisavalt sõnu.”

Varem tsiteeritud Noor ütleb: ”Isa käis meile küll peale, et räägiksime kodus emakeelt, aga me ei tahtnud araabia keelt rääkida. Meile tundus araabia keele õppimine lisakoormana. Meie sõbrad rääkisid inglise keeles. Kõik telekanalid, mida vaatasime, olid ingliskeelsed. Milleks meile araabia keel?”

Mida saaksid ette võtta?

Nagu eespool toodud mõtteavaldustest näha, seisavad teisedki silmitsi samasuguste raskustega. Selle asemel et raskustele julgelt otsa vaadata, võib sul tekkida soov unustada  kõik, mis on seotud sinu kultuuriga, ja sulanduda uude keskkonda. Ent nõnda toimides solvaksid sa tõenäoliselt oma vanemaid ja tunneksid hiljem vaid pettumust. Miks mitte õppida selle asemel nende raskustega toime tulema ja see olukord oma kasuks pöörata? Kaalu järgnevaid soovitusi:

Kuidas suhtuda pilkamisse. Mida sa ka ei teeks, pole kõigi meele järele nagunii võimalik olla. Inimene, kellele meeldib teisi pilgata, leiab selleks alati põhjuse (Õpetussõnad 18:24). Seega ära näe vaeva, et kellegi eelarvamusi kummutada. ”Pilkaja ei armasta, et teda noomitakse,” ütles tark kuningas Saalomon (Õpetussõnad 15:12). Eelarvamuslikud märkused vaid paljastavad kõneleja võhiklikkuse, mitte ohvri niinimetatud vead.

Kuidas tulla toime identiteedikriisiga. Igaühe loomulik soov on kuuluda mõnda kollektiivi, näiteks perekonda või sama kultuuritaustaga inimeste hulka. Oleks aga vale arvata, et sinu väärtus sõltub su kultuurist või perekondlikust taustast. Inimesed võivad sind küll selle alusel hinnata, kuid Jumal seda ei tee. ”Jumal ei ole erapoolik,” ütles apostel Peetrus. ”Iga rahva hulgast on talle meelepärane see, kes teda kardab ja teeb, mis on õige” (Apostlite teod 10:34, 35). Kui annad oma parima, et Jehoova Jumalale meeldida, suhtub ta sinusse kui oma pereliikmesse (Jesaja 43:10; Markuse 10:29, 30). Mida paremat võiksid veel tahta?

 Kuidas ületada kodune kultuuribarjäär. Peaaegu igas kodus esineb vanemate ja laste vahel eriarvamusi. Teie peres võib neid olla veelgi rohkem, sest sinu vanemad soovivad, et elaksid nende kodumaa tavade järgi, kuid sina tahad võtta omaks uue maa kombed. Sellegipoolest, kui soovid, et sul läheks hästi, tuleb sul oma isa ja ema austada (Efeslastele 6:2, 3).

Selle asemel et sõdida oma vanemate tavade vastu, kuna need ei meeldi sulle, püüa mõista, miks su vanemad neist lugu peavad (Õpetussõnad 2:10, 11). Mõtle, kas need tavad on Piibli põhimõtetega vastuolus. Kui ei, siis mis täpsemalt sulle nende tavade juures ei meeldi? Kuidas saaksid oma tunnetest vanematele taktitundeliselt rääkida? (Apostlite teod 5:29.) Loomulikult on vanemate austamine — nende mõttemaailma mõistmine ja oma tunnete väljendamine — palju kergem, kui oskad vabalt rääkida keelt, mida nemad räägivad.

Kuidas ületada kodune keelebarjäär. Mõned pered on leidnud, et kui suhelda kodus vaid emakeeles, õpivad lapsed mõlemat keelt hästi rääkima. Miks mitte seda ka oma kodus proovida? Samuti võid paluda oma vanematelt, et nad aitaksid sul õppida emakeeles kirjutama. Stelios, kes kasvas üles Saksamaal, kuid kelle emakeeleks on kreeka keel, ütleb: ”Vanemad arutasid minuga iga päev üht piibliteksti. Nad lugesid teksti ette ning mina pidin selle üles kirjutama. Nüüd oskan lugeda ja kirjutada nii kreeka kui ka saksa keeles.”

Mis kasu emakeele valdamisest veel on? ”Õppisin oma vanemate keelt, sest tahtsin nendega lähedane olla ja eelkõige  nendega koos Jumalat teenida,” ütleb Giosuè, keda varem tsiteeriti. ”Emakeele õppimine on aidanud mul mõista oma vanemaid ja neil mind.”

Sild, mitte tõke

Kas suhtud oma kultuuritausta kui tõkkesse, mis sind teistest lahutab, või hoopis kui silda, mis sind nendega ühendab? Paljud noored kristlased on leidnud lisapõhjuse, miks ületada kultuuridevahelist lõhet. Nad tahavad teistele immigrantidele kuulutada head sõnumit Jumala kuningriigist (Matteuse 24:14; 28:19, 20). ”Sellest, et oskan selgitada Pühakirja kahes keeles, on palju abi,” ütleb Salomão, kelle pere kolis Londonisse, kui ta oli viieaastane. ”Olin oma emakeele peaaegu et unustanud, aga nüüd, mil olen  portugalikeelses koguduses, räägin soravalt nii inglise kui ka portugali keelt.”

Varem mainitud Noor tõdes, et araabiakeelsel territooriumil vajatakse kuulutajaid. Ta ütleb: ”Käin nüüd kursustel ja püüan meelde tuletada seda, mis on ununenud. Minu suhtumine on muutunud. Nüüd mulle meeldib, kui mind eksimise korral parandatakse. Ma tahan õppida.”

Kahtlemata on kahe kultuuri tundmisel ning kahe või enama keele valdamisel omad eelised. Kahe kultuuri tundmine aitab sul paremini mõista inimeste tundeid ja vastata nende usulistele küsimustele (Õpetussõnad 15:23). Preeti, kes on sündinud Inglismaal, kuid kelle vanemad on pärit Indiast, selgitab: ”Tänu sellele, et mulle on tuttavad kaks kultuuri, tunnen end kuulutustööl kindlamalt. Ma mõistan mõlemasse kultuuri kuuluvaid inimesi, nende uskumusi ja suhtumist.”

Kas sinagi võiksid pidada oma olukorda eeliseks, mitte puuduseks? Pea meeles, et Jehoova armastab sind selle pärast, kes sa oled, mitte ei hinda sind selle järgi, milline on sinu või su pere päritolu. Kas ka sina võiksid nende noorte sarnaselt, keda siin tsiteeriti, aidata endaga samast kultuurist pärit inimestel õppida tundma meie erapooletut ja armastavat Jumalat Jehoovat? Nii võid sa tunda tõelist õnne (Apostlite teod 20:35).

VÕTMEKIRJAKOHT

”Jumal ei ole erapoolik.” (Apostlite teod 10:34)

IDEE

Kui sind su rahvuse pärast noritakse, on sul lihtsam pilkeid alla neelata, kui säilitad huumorimeele. Sellise reageeringu puhul kaotavad pilkajad ilmselt sinu narrimise vastu huvi.

KAS TEADSID ...?

Kui valdad kaht keelt, on sul suurem võimalus tööd leida.

TEGEVUSPLAAN!

Selleks et osata paremini oma vanemate keelt, teen järgmist: ․․․․․

Tahan selle teema kohta oma vanematelt küsida: ․․․․․

MIDA SINA ARVAD?

● Kuidas aitab vanemate kultuuri tundmaõppimine sul iseennast paremini mõista?

● Milliseid eeliseid on sinul nende noorte ees, kelle vanemad pole teisest kultuurist?

[Väljavõte lk 160]

”Mulle teeb rõõmu, kui saan teisi aidata. Võin rääkida Piiblist nendele, kes oskavad kas vene, prantsuse või moldova keelt.” (Oleg)

[Pilt lk 161]

Sa võid suhtuda oma kultuuritausta kui silda, mis sind teistega ühendab