Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Miks me kogu aeg tülitseme?

Miks me kogu aeg tülitseme?

2. PEATÜKK

Miks me kogu aeg tülitseme?

Peatüki alguses toodud sõnavahetuses õhutab Rachel tüli kolmel moel. Kas märkad, kuidas? Pane oma vastused siia kirja, seejärel võrdle neid lk 20 toodud  vastustega.

․․․․․

On kolmapäeva õhtu. 17-aastane Rachel on majapidamistöödega ühele poole saanud ja lõpuks ometi võib ta nautida väljateenitud hingetõmbeaega. Ta paneb teleri mängima ja potsatab oma lemmiktugitooli.

Just siis ilmub uksele ema, mõru ilme näol. ”Rachel! Miks sa oma aega teleri ees raiskad, kui peaksid õde koolitöödes abistama? Sa ei tee kunagi seda, mida kästakse!”

”Hakkab jälle pihta!” toriseb Rachel piisavalt valjusti, et ema seda kuuleb.

Ema kallutab end ettepoole. ”Mida sa, tüdruk, ütlesid?”

”Ei midagi,” lausub Rachel sügavalt ohates ja silmi pööritades.

Nüüd saab ema päris vihaseks. ”Sellisel toonil minuga ei räägita!” ütleb ta.

”Aga mis tooniga sina minuga räägid?” ei jää Rachel vastust võlgu.

Hingetõmbeaeg on läbi — puhkenud on järjekordne tüli.

KAS eeltoodud sõnavahetus tuleb tuttav ette? Kas ka sina tülitsed alatasa oma vanematega? Sel juhul võta üks hetk olukorra analüüsimiseks. Mis tekitab teie vahel kõige enam lahkhelisid? Tee ✔ nende valdkondade ette või kirjuta ”Muu” juurde oma valdkond.

□ Suhtumine

□ Majapidamistööd

□ Riietus

□ Kojutulekuaeg

□ Meelelahutus

□ Sõbrad

□ Vastassugupool

□ Muu ․․․․․

Olenemata riiu põhjusest, paneb tülitsemine nii sind kui ka su vanemaid end halvasti tundma. Muidugi võiksid lihtsalt huulde hammustada ja teeselda nõusolekut kõigega, mida vanemad ütlevad. Ent kas Jumal tahaks, et sa nii teeksid? Ei. On tõsi, et Piibel käsib oma ema ja isa austada (Efeslastele 6:2, 3). Samas ergutab Piibel ka ”mõtlemisvõimet” arendama (Õpetussõnad 1:1—4; Roomlastele 12:1). Kahtlemata kujunevad sul välja oma kindlad seisukohad, millest osa võib su vanemate omadest erineda. Kuid perekondades, kus juhindutakse Piibli põhimõtetest, on vanematel ja lastel võimalik omavahel rahumeelselt suhelda ka sel juhul, kui nad kõiges ühel meelel ei ole (Koloslastele 3:13).

Kuidas end siis väljendada, ilma et tavaline keskustelu sõnasõjaks pööraks? Kerge on öelda: ”See on mu vanemate probleem. Just nemad hüppavad mulle alati peale!” Kuid mõtle: kui palju sa suudad teisi, sealhulgas oma vanemaid muuta? Tegelikult ainus, keda sa muuta saad, oled sina ise. Hea asi on aga see, et kui teed pinge leevendamiseks oma osa, jäävad vanemad tõenäoliselt rahulikuks ja kuulavad su ära, kui sul on midagi öelda.

Vaadelgem, mida saad sina tüli lõpetamiseks teha. Järgnevaid nõuandeid rakendades võid nii vanemaid kui ka iseennast oma suhtlusoskustega hämmastada.

Mõtle, enne kui vastad. Kui tajud, et sind rünnatakse, ära pahvata välja esimest päheturgatanud mõtet. Oletagem näiteks, et su ema kärgib: ”Miks nõud on pesemata? Sa ei tee mitte kunagi seda, mida öeldakse!” Kui kergesti võiksid siis pahvatada: ”Mis sa õiendad mu kallal!” Aga mõtle üks hetk. Püüa tajuda, mis tunded peituvad ema sõnade taga. Tavaliselt ei tule selliseid sõnu nagu ”alati” ja ”mitte kunagi” päris täht-tähelt võtta. Ometi väljendavad need sõnad mingit tunnet. Millist?

Ehk tajub ema nördimusega, et ta on koduste töödega liiga koormatud. Võib-olla ihkab ta sinult vaid kinnitust, et oled talle toeks. Kui asi ongi selles, siis sõnad ”Mis sa õiendad mu kallal!” ei vii kindlasti mitte kuhugi, välja arvatud tülitsemiseni. Miks mitte ema pinget hoopis leevendada? Võiksid näiteks öelda: ”Palun vabandust, ema. Ma pesen kohe nõud ära.” Hoiatuseks: ära vürtsita oma sõnu sarkasmiga. Kui su vastus näitab, et sa mõistad ema, muutub ta tõenäoliselt leebemaks ja ütleb sulle, milles asi tegelikult on. *

Pane allapoole kirja mõni isa või ema ütlus, mis sind ärritada võiks.

․․․․․

Nüüd mõtle välja vastus, mis näitab, et sa mõistad teda ja arvestad tema sõnade taga peituvate tunnetega.

․․․․․

Räägi lugupidavalt. Michelle teab omast käest, kui oluline on see, kuidas ta emaga räägib. ”Ükskõik milles probleem ka ei seisneks, ütleb ema alati, et talle ei meeldi mu hääletoon,” sõnab Michelle. Kui sedasama on öeldud ka sulle, õpi kõnelema rahulikult ja aeglaselt ning hoidu silmade pööritamisest ja muudest pahameelt väljendavatest sõnatutest vihjetest (Õpetussõnad 30:17). Kui hakkad enesevalitsust kaotama, esita vaikselt lühike palve (Nehemja 2:4). Muidugi ei peaks sa palvetama selle eest, et vanemad sind enam ei tülitaks, vaid hoopis selle eest, et suudaksid säilitada enesevalitsuse ja hoiduda õli tulle valamast (Jaakobuse 1:26).

Pane kirja, millised sõnalised ja mittesõnalised reageeringud on sulle omased, kuid mida oleks tark vältida.

Sõnalised reageeringud (ütlused):

․․․․․

Mittesõnalised reageeringud (miimika ja kehakeel):

․․․․․

Kuula. Piibel ütleb: ”Kus on palju sõnu, seal ei puudu üleastumine” (Õpetussõnad 10:19). Niisiis anna isale või emale võimalus kõnelda ning kuula teda tähelepanelikult. Ära sega jutule vahele, et oma tegusid õigustada. Lihtsalt kuula. Hiljem, kui isa või ema on oma jutu lõpetanud, on sul küllalt aega küsimusi esitada või oma seisukohta selgitada. Kui aga ajad sõrad vastu ja hakkad kohe oma seisukohta tuliselt kaitsma, võid sa asja vaid hullemaks teha. Olgugi et sooviksid üht-teist lausuda, on ilmselt just nüüd ”aeg vaikida” (Koguja 3:7).

Ole valmis vabandust paluma. Alati on kohane paluda omalt poolt vabandust kõige eest, mis võis lahkheli süvendada (Roomlastele 14:19). Sa võid isegi paluda vabandust, et lahkheli üleüldse tekkis. Kui tunned, et seda on näost näkku raske teha, püüa väljendada oma mõtteid kirjakese teel. Seejärel käi nii-öelda veel üks penikoorem ja muuda oma käitumisviisi, mis võis lahkheli vallandada (Matteuse 5:41, P 1988). Kui sõnasõda puhkes näiteks mõne majapidamistöö tegemata jätmise pärast, siis miks mitte vanemaid üllatada ja see töö ära teha! Kas poleks parem tööga ühele poole saada — ehkki see töö ei pruugi sulle meeldida — kui seista silmitsi tagajärgedega, mille toob kaasa vanemate pahameel ülesande täitmata jätmise pärast? (Matteuse 21:28—31.) Niisiis mõtle järele, mida head toob see, kui teed oma osa, et leevendada pingeid vanematega.

Ka heades peredes tekib lahkhelisid, kuid seal osatakse neid lahendada rahumeelselt. Rakenda selles peatükis toodud soovitusi ja sa näed, et saad oma vanematega arutada ka keerulisemaid küsimusi ning seda ilma tülitsemata!

JÄRGMISES PEATÜKIS

Kas leiad, et vanemad peaksid sulle rohkem vabadust andma? Mida sel juhul teha?

[Allmärkus]

VÕTMEKIRJAKOHT

”Õige süda mõtleb, mida vastata.” (Õpetussõnad 15:28)

IDEE

Kui vanemad tahavad sinuga rääkida, siis pane muusika kinni, raamat või ajakiri kõrvale ja vaata neile otsa.

KAS TEADSID ...?

Kui näed lahkheli lahendamise või ärahoidmise nimel vaeva, teed enda elu kergemaks. Piibel ütleb, et inimene, kes ”osutab halastust, teeb head iseenesele” (Õpetussõnad 11:17, P 1997, meie kursiiv).

TEGEVUSPLAAN!

Peatükis antud soovitus, mida mul on vaja kindlasti ellu rakendada: ․․․․․

Hakkan seda ellu rakendama (märgi kuupäev) ․․․․․

Tahan selle teema kohta oma vanematelt küsida: ․․․․․

MIDA SINA ARVAD?

● Miks pole mõningate su eakaaslaste silmis vastuvaidlemises midagi halba?

● Miks peab Jehoova Jumal riiakat inimest rumalaks? (Õpetussõnad 20:3.)

● Mida head toob sulle see, kui püüad leevendada pingeid enda ja oma vanemate vahel?

[Väljavõte lk 18]

”Vahel ema palub mult vabandust ja kallistab mind. See on nii armas. Pärast seda on kõik jälle hästi. Püüan ka ise samamoodi käituda. Uhkuse allaneelamisest ja siirast vabandusest on palju abi, kuigi tuleb möönda, et see pole kerge.” (Lauren)

[Kast lk 20]

 Vastused

1. Racheli sarkasmi peale (”Hakkab jälle pihta!”) sai ema veelgi pahasemaks.

2. Rachel lausa noris tüli oma miimikaga (silmade pööritamine).

3. Vastunähvamine (”Aga mis tooniga sina minuga räägid?”) teeb tavaliselt asja vaid hullemaks.

[Pilt lk 19]

Vanemaga tülitsemine on nagu trenažööril jooksmine: energiat kulub kõvasti, kuid edasi ei saa