36. peatükk

Kuidas ma saan telerivaatamist parajuse piires hoida?

PALJUDEST, nii noortest kui vanadest, on saanud tõsised TV-sõltlased. Uuringud näitavad, et keskmine ameerika noor on 18-aastaseks saades vaadanud televiisorit umbes 15000 tundi! Ja et tegemist on puhtakujulise sõltuvusega, tuleb ilmsiks siis, kui telemaanid sellest harjumusest lahti püüavad saada.

”Televisioon avaldab mulle lausa maagilist mõju. Kui teler lahti on, ei saa ma seda vaatamata jätta. Ma ei suuda seda välja lülitada. [— — —] Kui sirutan käe, et telerit välja lülitada, muutub käsi jõuetuks. Niisiis istungi teleri ees tundide kaupa.” Kas tegemist on ebaküpse noorukiga? Ei, hoopis ühe kolledži inglise keele õpetajaga! Ent ka noored võivad olla telemaanid. Pane tähele mõnede ”Nädal TV-ta” kampaanias osalenute reageeringuid:

”Mind valdas depressioon. [— — —] Olen peaaegu peast segi.” (12-aastane Susan.)

”Ma ei usu, et suudan sellest harjumusest lahti saada. Armastan selleks TV-d liiga palju.” (13-aastane Linda.)

”Paine oli kohutav. Mul oli pidev tung telerit vaadata. Kõige raskem aeg oli õhtul kella kaheksast kümneni.” (11-aastane Louis.)

Pole siis sugugi üllatav, et osalenud noortest enamik tähistas seda ”Nädal TV-ta” läbisaamist metsiku innuga telerit vaadates. Ent TV-sõltuvus pole kaugeltki naljaasi, vaid võib põhjustada suure hulga probleeme. Vaadelgem mõningaid neist.

 Halvemad hinded. Ühendriikide psühhiaatriainstituut teatas, et ülemäärane telerivaatamine võib anda tagajärjeks ”mahajäämuse õppetöös, eriti just lugemises”. Raamat ”The Literacy Hoax” lisab süüdistavalt: ”Televisiooni mõjul kujuneb lastes ootus, et õppimine peaks olema kerge, passiivne ning meelelahutuslik.” Seepärast võib TV-sõltlane pidada õppimist ränkraskeks tegevuseks.

Viletsad lugemisharjumused. Millal sa viimati võtsid kätte raamatu ja lugesid selle kaanest kaaneni läbi? Saksamaa raamatukaupmeeste ühenduse esindaja kurtis: ”Meist on saanud rahvas, kes pärast tööd koju läheb ja teleri ees tukub. Me loeme järjest vähem.” Austraaliast tuli samasugune teade: ”Austraalia laps veedab iga lugemisele pühendatud tunni kohta seitse tundi televiisori ees.”

Kannatab perekonnaelu. Üks kristlik naine kirjutas: ”Kuna vaatasin ülemäära palju televiisorit, .. tundsin end väga üksikuna ja otsekui eemalseisjana. Paistis, justkui oleksid kõik pereliikmed mulle võõrad.” Kas ka sulle tundub, et veedad televisiooni tõttu vähem aega koos oma perekonnaga?

Laiskus. Mõnede arvates võib just televisiooni passiivsus ”tekitada [noores] ootust, et vajadused rahuldatakse ilma pingutusteta, ning kujundada passiivse ellusuhtumise”.

Halva mõju alla sattumine. Mõnede kaabeltelevisiooni kanalite kaudu jõuab pornograafia otse koju. Ning tavapäraste programmide kaudu saabub katkematu voona autokokkupõrkeid, plahvatusi, pussitamisi, tulistamisi ja karatelööke. Ühe arvestuse kohaselt on Ühendriikide noor 14-aastaseks saades olnud TV vahendusel 18000 inimese tapmise tunnistajaks, rääkimata veel rusikavõitlustest ja vandalismist.

Briti teadlane William Belson leidis, et poisid, kes on  telerist vaadanud ohtralt vägivallasaateid, hakkavad palju tõenäolisemalt sooritama ”tõsiseid vägivallategusid”. Ka väitis ta, et TV-vägivald võib õhutada ”vanduma ja ropult kõnelema, spordis ja mängudes agressiivne olema, kaaslast vägivallaga ähvardama, seintele hüüdlauseid kirjutama [ja] aknaid puruks lööma”. Ehkki võidakse arvata, et ollakse selliste mõjude suhtes immuunne, leidis Belson oma uurimuses, et TV-vägivald ei ”muutnud poiste teadlikku hoiakut” vägivalla suhtes. Pidev vägivalla nägemine ilmselt lammutas nende alateadlikke tõkkeid vägivalla ees.

Aga veelgi murelikumaks teeb see, millist mõju võib sõltuvus TV-vägivallast avaldada inimese suhetele Jumalaga, kes ’vihkab vägivalla armastajat’ (Laul 11:5).

Kuidas ma saan vaatamist parajuse piires hoida?

See ei pruugi tähendada seda, et televisioon iseenesest on paha. Kirjanik Vance Packard teeb tähelepaneku: ”Televisioonis on ka palju kasulikku. [— — —] Varastel õhtutundidel võib tihti näha saateid, mis on filmikunsti meistritööd: loodussaated nahkhiirtest, kobrastest ja piisonitest kuni kerakaladeni. Avalik-õiguslikust televisioonist saab näha balleti- ja ooperietendusi ning kammermuusikakontserte. TV annab põhjaliku ülevaate tähtsamatest sündmustest. [— — —] Aeg-ajalt tuleb TV-st harivaid filme ja näidendeid.”

 Ent kui head on ülemäära, võib ka see kahjulik olla. (Võrdle Õpetussõnad 25:27.) Ja kui hoomad, et sul jääb vajaka enesekontrollist, keeramaks teler kahjuliku mõjuga saadete korral kinni, oleks hea tuletada meelde apostel Pauluse sõnu: ”Miski ei tohi saada meelevalda minu üle” (1. Korintlastele 6:12). Kuidas sa siis saaksid televisiooni meelevalla alt vabaneda ning telerivaatamist parajuse piires hoida?

 Kirjanik Linda Nielsen täheldab: ”Enesekontroll saab alguse sihtide seadmisest.” Kõigepealt analüüsi oma praegusi harjumusi. Pane nädala jooksul hoolega tähele, milliseid saateid sa vaatad ja kui palju aega sa iga päev teleri ees istud. Kas lülitad selle sisse niipea, kui oled koju jõudnud? Millal sa selle välja lülitad? Kui palju saateid sa iga nädal ilmtingimata nägema pead? Tulemused võivad olla rabavad.

 Seejärel mõtle tõsiselt sellele, milliseid saateid sa oled vaadanud. ”Eks kõrv katsu sõnad läbi ja eks suulagi maitse rooga?” nendib Piibel (Iiob 12:11). Niisiis võta appi oma vahetegemisvõime (samuti vanemate nõuanded) ning jõua selgusele, millised saated on tõesti vaatamist väärt. Mõned inimesed otsustavad eelnevalt, milliseid saateid nad vaatavad, ning lülitavad teleri sisse ainult nende saadete ajaks! Teised kasutavad rangemaid meetmeid, kehtestades reegli koolipäevadel telerit üleüldse mitte vaadata või piirates vaatamist tunnini päevas.

Aga mida teha siis, kui mustav teleriekraan kujuneb liiga suureks kiusatuseks? Üks perekond lahendas selle probleemi järgmiselt: ”Hoiame telerit keldrikorrusel, silma alt ära. [— — —] Kui see on seal, pole nõnda suurt kiusatust seda koju tulles klõpsutama hakata. Et midagi vaadata, tuleb spetsiaalselt allkorrusele minna.” Sama tõhus võib olla teleri hoidmine kapis või vähemalt pistiku seinast väljatõmbamine.

On huvitav, et kõigist neist ”ärajätunähtudest” hoolimata leidsid noored ”Nädal TV-ta” kampaanias osalenud kasulikke TV aseaineid. Üks tütarlaps meenutas: ”Ajasin emaga juttu. Hakkasin temas nägema palju huvitavamat  inimest, sest ma ei jaganud oma tähelepanu tema ja teleri vahel.” Üks teine tütarlaps katsetas sel ajal kokakunstiga. Poiss nimega Jason avastas koguni, et on tore minna ”telerivahtimise asemel parki”, püüda kala, lugeda või minna randa.

Wyanti kogemus (vaata lisa ”Olin TV-sõltlane”) näitab, et veel üks telerivaatamise parajuse piires hoidmise võti on see, et ’ollakse innukad Issanda töös’ (1. Korintlastele 15:58). Ka sina võid kogeda seda, et kui sa saad Jumalaga lähedaseks, uurid kõigi nende toredate, praegu saadaval olevate väljaannete abil Piiblit ning oled usin Jumala töös, aitab see sul TV-sõltuvusest lahti saada (Jakoobuse 4:8). Tõsi küll, kui sa telerivaatamist piirad, võib see tähendada, et sul mõned lemmiksaated nägemata jäävad. Ent miks sa peaksid TV-st kõike võimalikku nägema ja igat viimast kui saadet orjalikult vahtima? (Vaata 1. Korintlastele 7:29, 31.) Parem ole enda vastu range nagu apostel Paulus, kes kord lausus: ”Ma virutan pihta oma ihule ja teen ta oma orjaks” (1. Korintlastele 9:27, UT). Kas pole mitte etem nõnda toimida kui TV-ori olla?

Küsimusi aruteluks

◻ Miks võib öelda, et mõnedest noortest telerivaatajatest on TV-sõltlased saanud?

◻ Millist kahjulikku mõju võib ülemäärane telerivaatamine avaldada?

◻ Mil viisil saaks telerivaatamist parajuse piires hoida?

◻ Mida sa võid telerivaatamise asemel teha?

[Väljavõte lk 295]

”Mind valdas depressioon. [— — —] Olen peaaegu peast segi.” (12-aastane Susan, kampaanias ”Nädal TV-ta” osalenu)

[Kast lk 292, 293]

”Olin TV-sõltlane” (intervjuu)

Intervjueerija: Kui vana sa olid, kui televisioon sinu üle võimuse sai?

Wyant: Umbes kümneaastane. Niipea kui koolist koju jõudsin, lülitasin teleri sisse. Algul vaatasin joonisfilme ja lastesaateid. Siis tulid uudised .. ja mina läksin köögist söögipoolist otsima. Pärast seda istusin jälle teleri ette ja vahtisin, kuni tuli isu magama minna.

Intervjueerija: Aga millal sa sõprade jaoks aega võtsid?

Wyant: Televisioon oli minu sõber.

Intervjueerija: Sul siis polnudki aega mängida ega sportida?

Wyant: [naerdes] Olen spordis täiesti kehv. Kuna ma kogu see aeg telekat vahtisin, ei saanudki ma sportlikke võimeid arendada. Olen kohutavalt vilets korvpallimängija. Ja võimlemistunnis valiti mind mängu alati viimasena. Sooviksin küll, et oleksin oma sportlikke võimeid veidi rohkem arendanud — mitte et sellega kelkida oleksin saanud, vaid et ma sellest vähemalt ise mõnu oleksin tundnud.

Intervjueerija: Kuidas sul hinnetega lugu on?

Wyant: Põhikoolis sain kuidagi hakkama. Tavaliselt olin hilja üleval ja tegin kodused ülesanded viimasel minutil ära. Aga keskkoolis polnud asi enam nii lihtne, sest mul olid kujunenud välja nii viletsad õpiharjumused.

Intervjueerija: Kas kogu see telerivaatamine on ka kuidagi teisiti sulle halvasti mõjunud?

Wyant: Jah on. Mõnikord inimeste keskel olles märkan, et ma vaid vaatan neid — otsekui vaataksin TV talk-show’d —, selle asemel et vestlusest osa võtta. Tahaksin osata paremini inimestega lävida.

Intervjueerija: Selles vestluses oled sa küll tubli olnud. Ilmselt oled sa oma sõltuvusest lahti saanud.

Wyant: Kui läksin keskkooli, hakkasin end TV-st võõrutama. [— — —] Otsisin tunnistajatest noorte seltsi ja hakkasin tegema vaimseid edusamme.

Intervjueerija: Aga mis oli telerivaatamisel sellega pistmist?

Wyant: Kuna hakkasin vaimseid asju sügavamalt hindama, mõistsin, et paljud saated, mida tavatsesin vaadata, pole tegelikult kristlasele sobilikud. Tundsin ka, et mul on tarvis rohkem Piiblit uurida ja kristlikeks koosolekuteks valmistuda. See tähendas, et telerivaatamiseks ei jäänud mul enam suurt aega. Asi polnud muidugi kaugeltki kerge. Mulle meeldisid need laupäevahommikused joonisfilmid nii väga. Siis aga kutsus üks koguduse kristlik vend mind laupäeva hommikul ukselt uksele kuulutustööd tegema. See aitas mul saada lahti harjumusest laupäevahommikul telerit vaadata. Sel viisil õppisin lõpuks oma telerivaatamist piirama.

Intervjueerija: Milline on olukord nüüd?

Wyant: Mul on ikka veel selline probleem, et kui teler on lahti, jääb kõik muu tegemata. Seepärast on ta mul suurema osa ajast kinni. Tegelikult läks mul mõni kuu tagasi teler rikki ja ma pole võtnudki vaevaks teda korda teha lasta.

[Pilt lk 291]

Mõnedest on saanud tõsised TV-sõltlased

[Pilt lk 294]

Kui teler on ebasoodsas paigas, ei ole kiusatus teda sisse lülitada nii suur