37. peatükk

Miks ma ei võiks vahetevahel veidi lõbutseda?

REEDEÕHTUTI käis Pauline * kristlikel koosolekutel. Seal käsitletav meeldis talle, ent mõnikord valmistas talle tuska fakt, et tema on siin, koolisõbrad aga väljas lõbutsemas.

Koosoleku lõppedes viis kodutee Pauline’i kohalikust noorte lõbustuskohast mööda. Tütarlaps meenutab: ”Kütkestatuna valjust muusikast ja vilkuvatest tuledest, surusin nina vastu aknaklaasi ja kujutlesin igatsusega, kui lõbus neil küll võib olla.” Vähehaaval muutus soov koos sõpradega lõbutseda talle tähtsaimaks asjaks elus.

Ehk tunned ka sina mõnikord nagu Pauline, et kristlasena jääd sa justkui millestki ilma. Sa soovid vaadata telesaadet, millest kõik räägivad, ent su vanemad ütlevad selle liiga vägivaldse olevat. Sa soovid koolikaaslastega linna peale minna, ent vanemad liigitavad selle ”halbadeks sõbrutsemisteks” (1. Korintlastele 15:33, UT). Sa soovid minna peole, kuhu kõik koolikaaslased lähevad, kuid ema ja isa ütlevad ei.

Paistab, et sinu koolikaaslased tulevad ja lähevad oma äranägemise järele, käivad kontsertidel ja peavad pidu koidikuni, ilma et nende vanemad vahele segaksid. Ehk märkad niisiis, et sa kadestad nende vabadust. Mitte et sa midagi halba teha tahaksid, vaid sa tahad lihtsalt vahetevahel veidi lõbutseda.

 Kuidas Jumal meelelahutusele vaatab

Võid olla kindel, et soovis mõnusalt aega veeta pole midagi väära. On ju Jehoova ”õnnelik Jumal” (1. Timoteosele 1:11, UM). Ta ütleb targa mehe Saalomoni vahendusel: ”Rõõmutse, noor mees, noores eas ja su süda tundku rõõmu su nooruspäevil! Käi oma südame teedel.” Ent seejärel hoiatab Saalomon: ”Tea, et Jumal viib sind kohtusse selle kõige pärast!” (Koguja 11:9, 10).

Teadmine, et Jumal peab inimest tema tegude eest vastutavaks, seab meelelahutuse hoopis teise valgusse. Sest ehkki Jumal ei mõista inimest lõbutsemise pärast hukka, pole talle meelepärane ’lõbuarmastaja’, inimene, kelle elu kulgeb ühest lõbustusest teise (2. Timoteosele 3:1, 4). Miks see on nõnda? Mõelgem kuningas Saalomonile. Kasutades oma hiigelvarandusi, koges ta kõikmõeldavaid naudinguid, mis inimesele osaks võiksid saada. Ta ütleb: ”Mida mu silmad iganes himustasid, seda ma ei keelanud neile; ma ei hoidnud oma südant tagasi ühestki rõõmust.” Millisele järeldusele ta tuli? ”Vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimu närimine!” (Koguja 2:10, 11). Jah, Jumal teab, et lõbustustele keskendunud elu toob lõpuks kaasa tühjus- ja pettumustunde.

Samuti nõuab Jumal, et inimene hoiduks rüvetavatest tavadest nagu uimastite kuritarvitamine ja abielueelne seks (2. Korintlastele 7:1). Ent paljud sellised asjad, mida teismelised enda lõbuks teevad, võivad püüda nad taoliste tavade lõksu. Näiteks üks tütarlaps arvas heaks minna koolikaaslaste koosviibimisele, kus puudus järelevalve. ”Muusika oli suurepärane, tants võrratu, suupisted  peened ja lõbu laialt,” meenutab ta. Siis aga ”tõi keegi marit. Seejärel hakati jooma. Siis läks olukord täiesti käest ära”. Tagajärjeks oli seksuaalne ebamoraalsus. Tütarlaps tunnistab: ”Sellest ajast olen olnud õnnetu ja masendunud.” Kui kergesti võivad sellised täiskasvanute järelevalveta koosviibimised ”prassimisteks” ehk ohjeldamatuteks joomapidudeks kujuneda! (Galaatlastele 5:21, UT.)

Pole siis midagi imestada, kui su vanemad on ehk vägagi mures, kuidas sa oma vaba aega veedad, ning sulle selle kohta, kuhu sa lähed ja kellega seltsid, võib-olla piire seavad. Mis neid seda tegema ajendab? Nad soovivad aidata sul järgida Jumala hoiatust: ”Saada siis tusk ära oma südamest ja hoia paha eemal oma ihust, sest lapsepõli ja noorus on kaduvad!” (Koguja 11:10).

Kas sa kadestad lõbu tagaajajaid?

Kõik see võib hõlpsasti ununeda ning siis hakatakse kadestama seda vabadust, mida mõned noored paistavad nautivat. Pauline lakkas käimast kristlikel koosolekutel ning liitus lõbu tagaajajate pundiga. ”Tegin kõike seda väära, mille eest mind oli hoiatatud,” meenutab ta. Pauline’i meeletu lõbutsemine tõi lõpuks kaasa tema arreteerimise ning paigutamise tütarlaste kasvatusasutusse!

Ka Laulu 73 kirjutajat valdasid muistsel ajal Pauline’i omadega sarnased tunded. ”Ma kadestasin hooplejaid, kui ma nägin õelate head käekäiku!” tunnistas ta. Ta hakkas kahtlema koguni selles, kas tasub elada õiglasi põhimõtteid järgides. ”Päris asjata ma olen hoidnud oma südame puhta ja olen süütuses pesnud oma käsi,” ütles ta. Ent siis hakkas ta mõistma asju sügavuti: õelad on ”libedal”, vaarumas hävingusse! (Laul 73:3, 13, 18.)

Pauline õppis seda, ehkki ränkade kogemuste kaudu. Pärast maailma kombel lõbutsemist tegi ta selleks, et taas Jumala soosingusse saada, oma elus pöördelisi  muudatusi. Seevastu sinul ei tarvitse elada üle arreteerimist, nakatuda sugulisel teel levivasse haigusesse ega kogeda piinarikkaid uimastite ärajätunähtusid, mõistmaks, et ”lõbusa ajaveetmise” hind võib olla liiga kõrge. On olemas palju toredaid, ülesehitavaid meeldiva ajaveetmise mooduseid, mida taolised ohud ei varitse. Millised need on?

Kasulikke vaba aja veetmise vorme

Ameerika noorte kohta tehtud uurimusest ilmnes, et teismelised ”tunnevad rõõmu aeg-ajalt ettevõetavatest perekondlikest väljasõitudest või muudest ettevõtmistest”. Lisaks sellele, et on tore terve perega midagi ette võtta, võib see ka perekonna ühtsust tugevdada.

See tähendab midagi enamat kui vaid ühist telerivaatamist. Dr. Anthony Pietropinto ütleb: ”Telerivaatamisega on see probleem, et ehkki seda tehakse teiste seltsis, on see oma põhiolemuselt individuaalne tegevus. [— — —] Ent sellised vaba aja veetmise vormid nagu seltskondlikud mängud, sportimine vabas õhus, toiduvalmistamine ja käsitöö ning ettelugemine pakuvad kindlasti suhtlemiseks, koostööks ja intellektuaalseks arenguks paremaid võimalusi kui nüüdisaja perekonna passiivne teleri ees istumine.” Seitsme lapse isa John ütleb: ”Ka aeda koristada või maja värvida võib olla vahva, kui seda teha kogu perega.”

Kui sinu pere taolisi asju veel koos ei tee, astu  esimene samm ja soovita seda oma vanematele. Ürita tulla välja huvitavate ja põnevate ideedega perekondlike väljasõitude ning muude ettevõtmiste asjus.

Kuid et meeldivalt aega veeta, ei tarvitse sul sugugi alati teistega koos olla. Neiu Mary, kes hoolega vaatab, kellega seltsida, on õppinud ka omapäi meeldivalt aega mööda saatma. ”Mängin klaverit ja viiulit ning pilliharjutamine võtab mul omajagu aega,” lausub ta. Sedasama ütleb teismeeas tütarlaps Melissa: ”Mõnikord kasutan aega, et oma lõbuks jutukesi või luuletusi kirjutada.” Ka sina võid kulutada aega kasulikult, kui arendad selliseid oskusi nagu lugemine, puutöö või pillimäng.

Kristlikud koosviibimised

Aeg-ajalt on tore ka sõpradega koos olla. Ja paljudes paikades on võimalik nautida suures valikus meeldivat tegevust. Näiteks on populaarsed tegevusalad suusatamine, uisutamine, jalgrattasõit, korvpall, võrkpall ja matkamine. Mõnikord võiks käia ka muuseumis või loomaaias. Ja muidugi on omal kohal ka see, et tullakse kristlike noortega kokku ja lihtsalt kuulatakse muusikat või vaadatakse mõnda ülesehitavat telesaadet.

 Organiseerituma koosviibimise planeerimiseks võiksid paluda ka vanemate abi. Kavanda see huvitavaks ja korralda mitmekülgset tegevust, näiteks seltskondlikke mänge ja ühislaulmist. Kui mõnel su sõbral on muusikalist talenti, võid ehk saada ta nõusse veidi esineda. Sündmust ilmestab ka hea toit, ent see ei tarvitse olla midagi väga erilist või kallist. Mõnikord võivad külalised toidupoolist kaasa võtta.

Kas on läheduses mõni park või puhkeala, kus on võimalik harrastada midagi sellist nagu pallimäng või ujumine? Miks mitte korraldada üks piknik? Taas võivad kõik pered toitu kaasa tuua, nii et see kellelegi rahaliselt koormavaks ei kujuneks.

Võtmesõna on mõõdukus. Muusika ei pruugi kurdistavalt valju olla, et seda nautida, samuti ei pruugi tants olla vulgaarne või sensuaalne, et sellest mõnu tunda. Ka mänge vabas õhus võib nautida terava võistlusvaimuta. Ometi teatab üks lapsevanem: ”Mõnikord lähevad  noored nii riidu, et tükib kakluseks minema.” Hoidke, et taolised ettevõtmised meeldivad oleksid, järgides Piibli nõuannet ’hoiduda võistlusvaimust’ (Galaatlastele 5:26, UM).

Keda sul tuleks külla kutsuda? Piibel ütleb: ”Armastage kogu vennaskonda” (1. Peetruse 2:17, UM). Miks piirduda koosviibimistel vaid eakaaslastega? Avarda oma südant läbikäimises teistega. (Võrdle 2. Korintlastele 6:13.) Üks lapsevanem täheldas: ”Ehkki eakamad inimesed tihtipeale ei saa mõnes tegevuses osaleda, tunnevad nad rõõmu kohalviibimisest ja toimuva jälgimisest.” Täiskasvanute kohalolek aitab tavaliselt vältida olukorra kontrolli alt väljumist. Ent on võimatu kutsuda koosviibimisele ”kogu vennaskonda”. Väiksemaid koosviibimisi on liiatigi kergem ohjes hoida.

Samuti pakuvad kristlikud koosviibimised võimalust üksteist vaimselt üles ehitada. Tõsi küll, mõnede noorte arvates pole koosviibimised enam nii mõnusad, kui nendega lisanduvad vaimsed asjad. Üks kristlik poiss kurtis: ”Kui meil on koosviibimine, tähendab see: istu maha, võta Piibel välja ja mängi piiblilisi mänge.” Kuid laulik ütles: ”Õnnis on inimene, .. kel on hea meel Jehoova käsuõpetusest” (Laul 1:1, 2). Niisiis võivad arutelud — või ka mängud —, mis keskenduvad Piiblile, olla üsnagi nauditavad. Ehk on sul tarvis süvendada oma teadmisi Pühakirjast, nii et saaksid elavamalt kaasa lüüa.

Veel üks hea idee on paluda mõnedel jutustada, kuidas nad kristlaseks said. Või siis võiksid vabama ja lõbusama õhkkonna loomiseks paluda kellelgi vesta humoorikaid lugusid. Tihti on neis oma kasulik iva. Samuti võib mõni selle raamatu peatükk anda koosviibimisel alust huvipakkuvaks grupiaruteluks.

 Säilita meelelahutuse osas tasakaal!

Jeesusel Kristusel polnud kindlasti midagi selle vastu, et aeg-ajalt lõbutseda. Piibel räägib meile, et ta viibis Kaana pulmas, kus oli kahtlemata külluslikult kõike: toitu, muusikat, tantsu ja ülesehitavat seltsingut. Jeesus aitas ka omalt poolt pulmapeo õnnestumisele kaasa, valmistades imepärasel viisil veini (Johannese 2:3—11, UT).

Ent Jeesuse elu polnud vaid üks suur pidutsemine! Suurema osa oma ajast kasutas ta vaimsete huvide edendamiseks, õpetades inimestele Jumala tahet. Ta ütles: ”Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja lõpetan tema töö” (Johannese 4:34). Jumala tahte täitmine valmistas Jeesusele palju kestvamat naudingut, kui seda oleks toonud mingi juhuslik meelelahutus. Praegusajal on ikka veel tarvidus olla ’innukas Issanda töös’ (1. Korintlastele 15:58; Matteuse 24:14). Ent kui sa tunned aeg-ajalt vajadust meelt lahutada, tee seda tasakaalukal ja ülesehitaval viisil. Üks kirjanik ütles selle kohta: ”Elu ei saa olla aina tulvil üritusi ja põnevust — ja kui see olekski nõnda, oldaks arvatavasti omadega täiesti läbi!”

[Allmärkus]

Küsimusi aruteluks

◻ Miks mõned kristlikud noored kadestavad ilmalikke noori? Kas oled ka sina neid mõnikord kadestanud?

◻ Millise hoiatuse annab Jumal noortele seoses nende käitumisega, ja kuidas peaks see neid mõjutama meelelahutuse valikul?

◻ Miks on rumal kadestada noori, kes rikuvad Jumala seadusi ja põhimõtteid?

◻ Kuidas saab tunda rõõmu ülesehitavast meelelahutusest 1) koos perekonnaliikmetega, 2) omaette olles ja 3) koos kaaskristlastega?

◻ Millist tasakaalukat eeskuju andis Jeesus Kristus seoses meelelahutusega?

[Väljavõte lk 297]

”Kütkestatuna valjust muusikast ja vilkuvatest tuledest, surusin nina vastu aknaklaasi ja kujutlesin igatsusega, kui lõbus neil küll võib olla”

[Väljavõte lk 302]

”Keegi [tõi] marit. Seejärel hakati jooma. Siis läks olukord täiesti käest ära”

[Pilt lk 299]

Kas Piibli põhimõtteid järgivatel noortel pole tõepoolest võimalust meelt lahutada?

[Pildid lk 300]

Midagi harrastada on kasulik viis vaba aega veeta

[Pildid lk 301]

Kristlikud koosviibimised on palju nauditavamad, kui kavandatud on mitmekülgset tegevust ja kohal on eriealisi inimesi