7. peatükk

Milleks meie eksisteerime

1. Millise järelduseni on mõtlevad inimesed jõudnud?

INIMESED on juba ammu tahtnud teada, mis mõte on elul maa peal. Nad on vaadelnud hiigelsuurt tähistaevast. Nad on imetlenud värvirikast päikeseloojangut ja kauneid maastikke. Mõtlevad inimesed on järeldanud, et kõigil neil asjadel peab olema mingisugune suur eesmärk. Kuid sageli on nad tahtnud teada ka seda, kuhu nad ise sobivad. — Laul 8:4, 5.

2. Missuguseid küsimusi on inimesed esitanud?

² Enamik inimesi küsivad mõnikord oma eluajal: „Kas me peame elama ainult lühikest aega, et võtta elult, mida suudame, ja siis surra? Kuhu me tegelikult läheme? Kas on olemas  rohkemat, mida me võime loota, kui ainult sündimise, elu ja surma lühike tsükkel?” (Iiob 14:1, 2) See, mis aitab meil seda asja mõista, on vastus küsimusele: „Kuidas me oleme tulnud olemasollu?”

KAS EVOLUTSIOON VÕI LOOMINE?

3. Mis on evolutsiooniõpetus?

³ Mõnes paigas tavaliselt arvatakse, et kõik asjad, mida me näeme, on iseenesest tekkinud, et nad on tulnud olemasollu juhuslikult või kogemata. Öeldakse, et elu arenes paljude miljonite aastate kestel alamatest vormidest, kuni lõpuks tulid olemasollu inimesed. Paljudes maailma osades peetakse evolutsiooniteooriat faktiks. Aga kas see on õige, et me oleme arenenud ahvisarnasest loomast, kes elas miljoneid aastaid tagasi? Kas suur universum tuli olemaollu juhuslikult?

4. Miks me võime uskuda, et „Jumal lõi taevad ja maa”?

⁴ Piibel ütleb: „Alguses lõi Jumal taevad ja maa.” (1. Moosese 1:1) See on kooskõlas teaduslike faktidega, et taeval oma miljardite tähtedega ja meie maal oli algus. Nad olid loodud. Tähtede ja planeetide liikumine on nii korrapärane, et nende asukohti võib täiusliku täpsusega kindlaks määrata isegi aastaid ette. Tähed ja planeedid liiguvad universumis vastavalt  seadustele ja matemaatilistele põhimõtetele. Cambridge ülikooli matemaatikaprofessor P. Dirac ütles ajakirjas Scientific American: „Seda olukorda saab võib-olla kirjeldada, üteldes, et Jumal on väga kõrge tasemega matemaatik ja universumi konstrueerimisel Ta kasutas väga kõrgeklassilist matemaatikat.”

5. Kuidas meie füüsiline keha näitab, et meie ei ole evolutsiooni produkt, vaid oleme loodud?

⁵ Piibel ütleb: „Õppige tundma, et Jehova Jumal on; tema on meid teinud, ja ei mitte meie ise.” (Laul 100:3, VP) Inimese keha ilmutab sellist imepärast ehitust, et üks Piibli kirjutajatest oli ajendatud Jumalale ütlema: „Ma ülistan sind, et ma olen valmistatud kartustsisendaval viisil ja imepäraselt. . . . Minu luud ei olnud sinu eest varjatud, kui mind salajas valmistati . . . Sinu silmad nägid isegi minu loodet, ja sinu raamatusse olid kirja pandud kõik selle osad.” (Laul 139:14—16, NW) Laps areneb oma ema ihus imepäraselt. Ajakirjas Newsweek on selle kohta öeldud: „See on lihtsalt ime. Ükski tehnika ei suuda täpselt määrata eostumise momenti. Ükski teadlane ei suuda ütelda, millised imepärased jõud alustavad siis inimloote organite ja imepeene ning arvuka närvivõrgu arendamist.”

6. Miks on meil mõistlik uskuda pigem loomist kui evolutsiooni?

⁶ Mõtle meie suurele universumile, aga samuti oma kehale kogu tema imepärase ehituse ja kavandamisega. Terve mõistus peaks meile ütlema, et need asjad ei arenenud ega tulnud olemasollu lihtsalt iseenesest. Neil pidi olema üks Kavandaja, üks Looja. Vaatle teisi asju, mida me endi ümber näeme. Kui sa oled oma majas, siis küsi endalt: „Kas minu lamp, laud, voodi, toolid, seinad või isegi maja on iseenesest arenenud? Või oli nende jaoks tarvis tegijat?” Muidugi on need intelligentsete inimeste valmistatud! Kuidas saab siis väita, et meie palju keerulisemal universumil ja meil endil ei olnud tarvis valmistajat? Ja kui Jumal on meid olemasollu toonud, siis tal oli selleks kindlasti põhjus.

7. a) Kuidas Jeesus näitas, et ta uskus loomist? b) Missugune teine tõend on olemas, et Aadam oli reaalne isik?

⁷ Jeesus Kristus ise ütles esimese mehe ja naise kohta: „Looja [kes] nad algusest lõi meheks ja naiseks, . . . ütles: seepärast  inimene jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja need kaks on üks liha!” (Matteuse 19:4, 5) Siin Jeesus tsiteeris 1. Moosese 1:27 ja 2:24, kus käsitletakse Aadama ja Eeva loomist. Niiviisi ta näitas, et Piiblisse kirjapandu on tõsi. (Johannese 17:17) Samuti nimetab Piibel Eenokit „seitsmendaks Aadamast”. (Juuda 14) Kui Aadam ei oleks olnud reaalne isik, siis ei oleks Piibel teda niiviisi eriliselt maininud. — Luuka 3:37, 38.

8. Mida Piibel inimsoo alguse kohta ei õpeta?

⁸ Mõned ütlevad, et Jumal kasutas inimese loomiseks evolutsiooni protsessi. Nad väidavad, et Jumal lubas inimesel areneda ja kui inimene jõudis teatud punktini, siis Jumal pani tema sisse hinge. Kuid Piiblis ei esine see idee mitte kusagil. Pigem ütleb Piibel seda, et taimed ja loomad loodi „nende liikide järgi”. (1. Moosese 1:11, 21, 24) Ja faktid näitavad, et üks taime- või loomaliik ei arene aja jooksul teiseks liigiks. Rohkem informatsiooni, tõestamaks, et meie ei ole evolutsiooni produkt, võib leida raamatus Life—How Did It Get Here? By Evolution or by Creation? (Elu maa peal — kas evolutsiooni või loomise tulemus?)

KUIDAS JUMAL INIMESE LÕI

9. a) Kuidas Piibel inimese loomist kirjeldab? b) Mis toimus siis, kui Jumal puhus inimese ninasse „eluõhku”?

⁹ Jumal lõi inimese mullast, et ta elaks maa peal, nagu ütleb Piibel: „Jehoova Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse elavat õhku [„eluõhku”, NW]: nõnda sai inimene elavaks hingeks.” (1. Moosese 2:7) Sellest me võime näha, et inimene oli Jumala otsene loomistöö. Spetsiaalse loomistööga tegi Jumal inimese täiuslikuks. Kui Jumal puhus inimese ninasse „eluõhku”, siis inimese kopsud täitusid õhuga. Kuid sellega sai tehtud midagi rohkemat. Jumal andis sellega inimese kehasse elu. Seda elujõudu hoiab ülal hingamine.

10. Mis on inimhing ja kuidas see loodi?

¹⁰ Pane siis tähele, et Piibel ei ütle, et Jumal andis inimesele hinge. Pigem ta ütleb, et pärast seda kui Jumal oli pannud inimese hingama, „sai inimene elavaks hingeks”. Nõnda oli inimene hing, täpselt nii nagu see inimene, kes saab arstiks, on  arst. (1. Korintlastele 15:45) „Mullapõrm”, millest on moodustatud füüsiline keha, ei ole hing. Piibel ei ütle ka seda, et „eluõhk” on hing. Piibel näitab pigem seda, et nende kahe asja kokkuliitmise tulemuseks oli ’inimene, kes sai elavaks hingeks’.

11. Millised Piibli faktid, mis käivad inimhinge kohta, näitavad, et see ei või olla mingisugune varjutaoline asi, mis võib eksisteerida inimesest lahus?

¹¹ Kuna inimene ise ongi hing, siis ei või see olla mingisugune varjutaoline asi, mis elab keha sees ehk mis võib kehast lahkuda. Lihtsalt öeldes Piibel õpetab seda, et sinu hing ei ole midagi muud kui sina ise. Näiteks Piibel räägib hinge tahtmisest süüa füüsilist toitu ja ütleb: „Su hing himustab liha süüa.” (5. Moosese 12:20) Ta ütleb ka seda, et hingedel on veri, mis voolab nende soontes, sest ta räägib „vaeste süütute hingede veremärkidest”. — Jeremija 2:34, NW.

MILLEKS JUMAL INIMESE MAA PEALE PANI

12. Mis oli Jumala eesmärk inimeste suhtes maa peal?

¹² Jumala eesmärk Aadama ja Eevaga ei olnud see, et nad teatud ajavahemiku möödumisel sureks ja siis kuskil mujal edasi elaks. Nad pidid elama siin ja hoolitsema maa ning kõigi eest, kes maa peal elavad. Piibel ütleb: „Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: ’Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!’ ” (1. Moosese 1:28; 2:15) Aadam ja Eeva, samuti kõik lapsed, kes neile sünniksid, oleksid võinud olla maa peal igavesti õnnelikud, tehes asju, mis vastavad Jumala tahtele.

13. a) Kuidas me võime õnnelikud olla? b) Mis annab meie elule tõelise mõtte?

¹³ Pane tähele, et „Jumal õnnistas neid”. Ta tõesti hoolitses oma maiste laste eest. Nii nagu seda teeb armastav Isa, andis ta neile juhiseid, mis olid neile head. Nad oleksid võinud neile kuuletudes olla õnnelikud. Jeesus teadis seda ja ta ütles hiljem: „Õnnelikud on need, kes Jumala Sõna kuulevad ja seda hoiavad.” (Luuka 11:28, NW) Jeesus hoidis Jumala Sõna. Ta ütles: „Ma teen alati seda, mis on temale meelepärane.” (Johannese 8:29, NW) See on võti, mõistmaks põhjust, milleks me eksisteerime. See seisneb selles, et meil oleks täiuslik ja õnnelik elu kooskõlas Jumala tahtega. See annab nüüd meie elule tõelise  mõtte teenida Jehoovat. Ja nii tehes me asume teele, mis viib igavesse ellu maapealses Paradiisis. — Laul 37:11, 29.

MIKS ME VANANEME JA SUREME

14. Mida Aadam ja Eeva sellega korda saatsid, et nad Jumala käsule ei kuuletunud?

¹⁴ Aga nüüd me kõik vananeme ja sureme. Mispärast? See on Aadama ja Eeva vastuhakkamise pärast, nagu eelmises peatükis oli tähendatud. Jehoova oli neid pannud katsele, mis näitas, et neil oli tarvis olla Jumalale sõnakuulelikud. Ta ütles Aadamale: „Kõigist aia puudest sa võid küll süüa, aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!” (1. Moosese 2:16, 17) Sellest puust söömisega pöörasid Aadam ja Eeva oma taevasele Isale selja ning lükkasid tagasi tema juhtimise. Nad olid sõnakuulmatud ja võtsid seda, mis neile ei kuulunud. Nad oleksid võinud elada paradiisis õnnelikult ja jäädavalt ning ilma vaesuse või kannatusteta, kuid nad tõmbasid endi peale patu karistuse. See karistus on ebatäiuslikkus ja surm. — Roomlastele 6:23.

15. Kuidas me oleme saanud oma patu Aadamalt?

¹⁵ Kas sa tead, kuidas me oma patu Aadamalt saime? Kui Aadam oli muutunud ebatäiuslikuks, siis andis ta selle ebatäiuslikkuse ja surma edasi kõigile oma lastele. (Iiob 14:4; Roomlastele 5:12) Et aidata sinul sellest olukorrast aru saada, selleks mõtle, mis juhtub siis, kui pagar küpsetab saia panni peal, milles on mõlk. Siis on see märk kõigi saiade peal, mis on sellel pannil küpsetatud. Aadam sai selle panni sarnaseks ja meie oleme nagu saiad. Ta sai ebatäiuslikuks Jumala seadust rikkudes. See oli, otsekui oleks ta saanud enda külge ühe halva märgi. Ja kui talle sündisid lapsed, siis said need kõik samasuguse patu või ebatäiuse märgi.

16, 17. Kuidas näitab üks Jeesuse imedest, et haigused on inimkonna peale tulnud patu pärast?

¹⁶ Nüüd me haigestume ja vananeme selle patu pärast, mille me kõik oleme pärinud Aadamalt. Seda näitab üks neist imedest, mille Jeesus korda saatis. Kui Jeesus oli õpetamas ühes majas, kus ta oli peatunud, tuli kokku suur hulk rahvast, nii et keegi ei mahtunud enam majja sisenema. Kui neli meest kandsid sinna ühe halvatu, kes lamas kerge voodi peal, siis nad  nägid, et nad ei pääse majja. Nad läksid siis üles katusele ja tegid sellesse augu ning lasid voodi koos halvatud mehega otse alla Jeesuse juurde.

¹⁷ Kui Jeesus nende suurt usku nägi, siis ta ütles halvatud mehele: „Su patud antakse andeks!” Aga mõned sealviibijaist ei arvanud, et Jeesus võis pattusid andeks anda. Siis Jeesus ütles: „’Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda, siis — ütleb ta halvatule — ma ütlen sulle: tõuse üles, võta oma säng ja mine koju!’ Ja sedamaid tõusis ta üles ja võttis oma sängi ja läks välja kõigi nähes.” — Markuse 2:1—12.

18. Millist tulevikku võivad Jumala teenijad rõõmuga oodata?

¹⁸ Mõtle sellele, mida see Jeesuse vägi võib meile tähendada! Jumala kuningriigi valitsuse all on Kristus võimeline andestama patud kõigile inimestele, kes armastavad ja teenivad Jumalat. See tähendab, et kõik valud, vaevad ja haigused saavad kõrvaldatud. Ükski ei vanane ega sure enam kunagi! Milline imepärane tulevikulootus! Jah, tõesti on olemas palju rohkem, mille peale me võime loota, kui et ainult sündida, lühikest aega elada ja siis surra. Kui me jätkame Jumala kohta teadmiste omandamist ja tema teenimist, siis me võime tõesti elada igavesti Paradiisis maa peal.

[Küsimused]

[Pilt lk 69]

Paljud tahavad teada elu mõtet

[Pilt lk 70]

Kas need asjad arenesid ise või olid nad valmistatud?

[Pilt lk 75]

Piibli aruanne sellest, kuidas Jeesus halvatu terveks tegi, näitab, et inimesed jäävad haigeks Aadama patu pärast