On tõesti tähtis, milline on sinu religioon
3. peatükk
On tõesti tähtis, milline on sinu religioon
1. Mida mõned inimesed religiooni suhtes usuvad?
PALJUD inimesed ütlevad: „Kõik religioonid on head. Need on lihtsalt erinevad teed, mis viivad ühte paika.” Kui see oleks tõsi, siis ei oleks tõesti tähtis, missugune on sinu religioon, sest see tähendaks, et kõik religioonid oleks Jumalale vastuvõetavad. Aga kas nad on?
2. a) Kuidas variserid Jeesust kohtlesid? b) Keda väitsid variserid olevat oma isa?
2 Kui Jeesus Kristus viibis maa peal, siis oli olemas üks religioosne grupp, kes oli tuntud kui variserid. Nad olid üles ehitanud ühe kummardamise süsteemi ja uskusid, et see oli Jumala poolt heaks kiidetud. Aga samal ajal püüdsid need variserid Jeesust ära tappa! Siis Jeesus ütles neile: „Teie teete oma isa tegusid!” Nad vastasid: „Meil on üks isaks, Jumal!” — Johannese 8:41.
3. Mida Jeesus variseride isa kohta ütles?
3 Kas Jumal oli tõesti nende isa? Kas nende religiooni vorm oli Jumalale vastuvõetav? Üldsegi mitte! Kuigi variseridel oli Pühakiri ja nad arvasid endid seda järgivat, olid nad siiski Kuradi poolt eksitatud. Ja Jeesus ütles seda neile nii: „Teie olete oma isast kuradist ja oma isa himude järgi te tahate teha! Tema on inimese tapja olnud algusest peale ega ole jäänud püsima tõesse, . . . ta on valetaja ja vale isa!” — Johannese 8:44.
4. Kuidas Jeesus vaatas variseride religioonile?
4 On selge, et variseride religioon oli vale. See ei teeninud Jumalat, vaid teenis Kuradi huvisid. Jeesus pigem mõistis nende religiooni hukka, kui et vaatas selle peale heakskiitvalt. Ta ütles neile religioossetele variseridele: „Te sulete taevariigi [„taeva kuningriigi”, NW] inimeste eest! Ise te ei lähe sisse ega lase sisse minna neid, kes tahavad sisse minna.” (Matteuse 23:13) Nende vale kummardamise pärast nimetas Jeesus neid varisere silmakirjatsejateks ja mürgisteks madudeks. Nende halva suuna pärast ütles ta, et nad olid teel hävingusse. — Matteuse 23:25—33.
5. Kuidas Jeesus näitas, et paljud religioonid ei ole lihtsalt erinevad teed, mis viivad ühte paika?
5 Niisiis, Jeesus Kristus ei õpetanud, et kõik religioonid on lihtsalt erinevad teed, mis viivad ühte päästepaika. Oma kuulsas Mäejutluses Jeesus ütles: „Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.” (Matteuse 7:13, 14) Enamik inimesi on teel hävingusse just sellepärast, et nad ei kummarda Jumalat õigel viisil. Ainult vähesed on teel, mis viib ellu.
6. Mida me Iisraeli rahva jumalateenimist vaadeldes võime õppida?
6 Pilk sellele, kuidas Jumal tegeles Iisraeli rahvaga, teeb selgeks, kui tähtis on teenida Jumalat viisil, mida ta heaks kiidab. Jumal hoiatas iisraellasi, et nad hoiduksid neid ümbritsevate rahvaste valereligioonist. (5. Moosese 7:25) Need inimesed ohverdasid oma jumalatele lapsi ja tegelesid ebapuhta seksiga, kaasaarvatud homoseksualism. (3. Moosese 18:20—30) Jumal käskis iisraellastel neist tegudest hoiduda. Kui nad olid sõnakuulmatud ja kummardasid teisi jumalaid, siis karistas ta neid. (Joosua 24:20; Jesaja 63:10) Nii oli nende religioon tõesti tähtis.
VALERELIGIOON TÄNAPÄEVAL?
7, 8. a) Millise seisukoha võttis religioon maailmasõdade ajal? b) Mida sa arvad Jumalat mõtlevat sellest, mida religioon tegi sõja ajal?
7 Kuidas on lood sadade religioonidega tänapäeval? Arvatavasti sa nõustud, et paljud asjad, mis on tehtud religiooni nimel, ei ole Jumala poolt heaks kiidetud. Maailmasõdade ajal, mille elasid üle miljonid praegu elavad inimesed, õhutasid religioonid mõlemal poolel oma rahvast tapmisele. „Tapa sakslasi, tapa neid,” ütles Londoni piiskop. Ja teisel pool rääkis Kölni peapiiskop sakslastele: „Me käsime teid Jumala nimel võidelda riigi au ja kuulsuse eest viimse veretilgani.”
8 Nii tapsid katoliiklased oma religioossete juhtide heakskiitmisel katoliiklasi ja protestandid protestante. Vaimulik Harry Emerson Fosdick tunnistas: „Me panime lahingulipud isegi oma kirikutesse . . . Ühest suunurgast me kiitsime Rahuvürsti ja teisest suunurgast me ülistasime sõda.” Mida Jumal peaks mõtlema religioonist, kes väidab täitvat tema tahet, kuid ülistab sõda?
9. a) Mida on tundnud paljud inimesed erinevate religioonide liikmete poolt kordasaadetud kuritegude pärast? b) Mida me peame sellest järeldama, kui religioon ise teeb ennast maailma osaks?
9 Paljude erinevate religioonide liikmete poolt kogu ajaloo kestel Jumala nimel kordasaadetud kuritegude pärast on miljonid inimesed tänapäeval Jumalast ja Kristusest ära pöördunud. Nad süüdistavad Jumalat kohutavate religioossete sõdade pärast, nagu seda olid katoliiklaste ja muhameedlaste vahel peetud sõjad, mida nimetati ristisõdadeks, sõjad muhameedlaste ja hindude vahel ning sõjad katoliiklaste ja protestantide vahel. Nad viitavad juutide mõrvamisele Kristuse nimel ja julmale katoliiklikule inkvisitsioonile. Aga kuna isegi need religioossed juhid, kes olid selliste koledate kuritegude eest vastutavad, väitsid, et Jumal on nende Isa, kas ei olnud nad siis samapalju Kuradi lapsed, nagu seda olid variserid, keda Jeesus hukka mõistis? Kuna Saatan on selle maailma jumal, kas me ei peaks siis arvama, et ta kontrollib ka religioone, mida maailma rahvad harrastavad? — 2. Korintlastele 4:4; Ilmutuse 12:9.
10. Mis on mõned religiooni nimel tehtud asjad, mida sa heaks ei kiida?
10 Kahtlemata on ka tänapäeval religiooni nimel tehtud palju asju, mida sa ei pea õigeks. Sageli me võime kuulda inimestest, kellel on väga amoraalsed eluviisid, aga kes on lugupeetavad kirikuliikmed. Sa võid isegi teada religioonijuhte, kellel on väga halvad eluviisid, aga keda nende kirikutes peetakse ikkagi headeks religioosseteks juhtideks. Mõned religioonijuhid on öelnud, et homoseksualism ja seksuaalsed vahekorrad väljaspool abielu ei ole väärad. Aga sa ju tead, et Piibel seda ei ütle. Tegelikult Jumal karistas iisraellasi surmaga, kui nad selliseid asju toime panid. Samal põhjusel ta hävitas Soodoma ja Gomorra. (Juuda 7) Varsti teeb ta sedasama kogu kaasaegsele valereligioonile. Amoraalsete suhete pärast „ilmamaa kuningatega” on Piiblis sellist religiooni kujutatud hoorana. — Ilmutuse 17:1, 2, 16.
KUMMARDAMINE, MIDA JUMAL HEAKS KIIDAB
11. Mis on nõutav, et meie kummardamine oleks Jumalale vastuvõetav?
11 Kuna Jumal ei kiida heaks kõiki religioone, siis on meil tarvis küsida: „Kas ma kummardan Jumalat nõnda, nagu tema seda heaks kiidab?” Kuidas me võime teada, kas see on nii? Mitte inimene, vaid Jumal on see, kes otsustab, mis on õige kummardamine. Niisiis, kui meie kummardamine on Jumalale vastuvõetav, siis peab see kindlalt toetuma Jumala tõe Sõnale, Piiblile. Meil peaks olema samasugune tunnetus nagu Piibli kirjutajal, kes ütles: „Jumal on tõemeelne, olgugi, et iga inimene on valelik.” — Roomlastele 3:3, 4.
12. Mispärast Jeesus ütles, et variseride kummardamisviis ei olnud Jumala poolt heaks kiidetud?
12 Esimese sajandi variserid niiviisi ei tundnud. Nad seadsid üles oma uskumused ja traditsioonid ning järgisid neid rohkem kui Jumala Sõna. Millise tulemusega? Jeesus ütles neile: „Te olete Jumala sõna tühjaks teinud oma pärimuse pärast. Te silmakirjatsejad, Jesaja on teist õigesti ennustanud, öeldes: see rahvas austab mind oma huultega, aga nende süda on minust kaugel; ilmaaegu teenivad nad mind, õpetades õpetusi, mis on inimeste käskimised!” (Matteuse 15:1—9; Jesaja 29:13) Kui me tahame Jumala heakskiitu, siis on meil tarvis teha kindlaks, et see, mida me usume, on kooskõlas Piibli õpetusega.
13. Mida Jeesus käskis meil teha, et olla Jumala poolt heaks kiidetud?
13 Sellest ei ole küllalt, kui me ütleme, et usume Kristust ja siis teeme seda, mida ise õigeks peame. On absoluutselt tarvilik, et me teeme kindlaks, mis on Jumala tahe teatud asjas. Jeesus näitas seda oma Mäejutluses, kui ta ütles: „Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.” — Matteuse 7:21.
14. Mispärast võiks Jeesus pidada meid „ülekohtutegijaiks” isegi siis, kui me tegime „häid tegusid”?
14 Me võime isegi teha seda, mida me peame „headeks tegudeks”, ja teha neid Kristuse nimel. Kuid kõik need teod oleks väärtusetud, kui me ei täidaks Jumala tahet. Me oleks siis nende olukorras, keda Kristus mainib järgmisena: „Mitmed ütlevad minule tol päeval: Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel ajanud välja kurje vaime ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid? Ja siis ma tunnistan neile: ma ei ole elades teid tundnud, taganege minust, te ülekohtutegijad!” (Matteuse 7:22, 23) Jah, me võime teha asju, mis on meie meelest head — ja mille eest teised inimesed võivad meid tänada ja isegi kiita —, aga kui me jätame tegemata selle, mis Jumala ütlemise kohaselt on õige, siis suhtub Jeesus Kristus meisse nagu „ülekohtutegijaisse”.
15. Mispärast on meil tark järgida vanaaja Beroia inimeste teguviisi?
15 Kuna tänapäeval paljud religioonid ei täida Jumala tahet, siis ei või me pidada lihtsalt endastmõistetavaks, et nende religioossete organisatsioonide õpetused, millega me oleme ühinenud, oleksid kooskõlas Jumala Sõnaga. Ainult see fakt, et mingi religioon tarvitab Piiblit, ei ole veel iseendast tõestuseks, et kõik asjad, mis ta õpetab ja teeb, oleksid Piiblis. On tähtis, et me ise uuriksime, kas nad seal on või ei ole. Beroia linnas elavaid inimesi kiideti selle tõttu, et kui kristlik apostel Paulus oli neile kuulutanud, siis vaatasid nad Pühakirjast järele, et kindlaks teha, kas asjad, mis ta neile rääkis, olid õiged. (Apostlite teod 17:10, 11) Religioon, mis on Jumala poolt heaks kiidetud, peab olema igas suhtes Piibliga kooskõlas; see ei tohi teatud Piibli osasid omaks võtta ja teisi osasid kõrvale jätta. — 2. Timoteosele 3:16.
AINULT SIIRUS EI OLE KÜLLALDANE
16. Mida Jeesus ütles, näitamaks, et siirusest üksi ei ole inimesele Jumala heakskiidu saamiseks küllalt?
16 Kuid mõni võib küsida: „Kui keegi inimene on oma usuga siiras, kas Jumal ei kiida teda heaks isegi siis, kui tema religioon on vale?” Aga Jeesus ju ütles, et ta ei kiida „ülekohtutegijaid” heaks isegi siis, kui nad usuvad, et nad tegid seda, mis on õige. (Matteuse 7:22, 23) Nõnda ei saaks ka ainult siirus Jumala poolt heaks kiidetud. Kord ütles Jeesus oma järelkäijatele: „Tuleb aeg, mil igaüks, kes teid tapab, arvab au andvat Jumalale.” (Johannese 16:2) Sellised kristlaste tapjad võisid siiralt uskuda, et nad teenisid sellega Jumalat, kuid on selge, et nad seda ei teinud. Jumal ei kiida heaks seda, mida nad tegid.
17. Mida Paulus enne kristlaseks saamist tegi, kuigi ta oli siiras?
17 Enne kui apostel Paulus sai kristlaseks, aitas ta kaasa Stefanose mõrvamisele. Hiljem otsis ta abinõusid, et tappa rohkem kristlasi. (Apostlite teod 8:1; 9:1, 2) Paulus selgitas: „Et ma üliväga taga kiusasin Jumala kogudust ja hävitasin seda, ja et ma juudi õpetuses ette jõudsin mitmest samaealisest oma hõimus, olles palju innukam harrastama oma esiisade pärimusi.” (Galaatlastele 1:13, 14) Jah, Paulus oli siiras, aga see ei teinud tema religiooni õigeks.
18. a) Missugune religioon oli Paulusel, kui ta kristlasi taga kiusas? b) Miks oli Paulusel ja teistel tema kaasaegsetel tarvis oma religiooni vahetada?
18 Paulus oli sel ajal liige juutide religioosses süsteemis, mis oli Jeesus Kristuse tagasi lükanud ja mis omakorda sai Jumala poolt kõrvale heidetud. (Apostlite teod 2:36, 40; Õpetussõnad 14:12) Niisiis oli Paulusel Jumala heakskiidu saamiseks tarvis vahetada oma religiooni. Ta kirjutas ka teistest, kes olid „väga agarad Jumala suhtes” — kes olid siirad, kuid ei olnud Jumala poolt heaks kiidetud sellepärast, et nende religioon ei toetunud Jumala eesmärkide täpsele tundmisele. — Roomlastele 10:2, 3.
19. Mis näitab, et tõde ei kinnita erinevaid religioosseid õpetusi?
19 Tõde ei kinnita kõiki erinevaid religioosseid õpetusi, mis maailmas on olemas. Näiteks, kas inimesel on hing, mis elab edasi pärast keha suremist, või ei ole. Kas maakera püsib igavesti või ei püsi. Kas Jumal teeb kurjusele lõpu või ei tee. Need ja paljud teised uskumused on kas õiged või valed. Ei saa olla kahte tõde, kui nad ei ole üksteisega kooskõlas. Üks või siis teine on õige, aga mitte mõlemad. Midagi siiralt uskuda ja seda uskumust ellu rakendada ei tee seda uskumust õigeks, kui ta tegelikult on vale.
20. Kuidas me saame religiooni suhtes kasutada õiget „teede kaarti”?
20 Mis tunne sul on, kui sulle tõestatakse, et see, mida sa usud, on vale. Ütleme näiteks, et sa sõidad autoga teatud kohta esmakordselt. Sul on teede kaart, aga sa ei võtnud omale aega, et seda hoolega vaadata. Keegi on seda teed, mida on tarvis minna, sulle enne juba juhatanud. Sa usaldad teda, uskudes siiralt, et tee, mida ta sulle juhatas, on õige. Aga oletame, et see tee ei ole õige. Mis juhtub, kui keegi eksitusele tähelepanu juhib? Ja kui ta sinu oma teedekaardi pealt näitab, et sa oled valel teel? Kas uhkus või kangekaelsus takistaks sul tunnistamast, et sa oled valel teel? Niisiis, kui sa õpid oma Piiblit uurides, et sa rändad valel religioossel teel, ole siis valmis seda muutma. Väldi laia teed, mis viib hävingusse; mine kitsale teele, mis viib ellu!
JUMALA TAHTE TÄITMINE ON TARVILIK
21. a) Mis on lisaks tõe tundmisele veel tarvilik? b) Mida sa teed, kui saad teada, et Jumal ei kiida heaks teatud asju, mida sa teed?
21 On tähtis tunda Piibli tõdesid. Aga see tundmine on väärtusetu, kui sa Jumalat tões ei kummarda. (Johannese 4:24) See, mis loeb, on tõe ellurakendamine ja Jumala tahte täitmine. Piibel ütleb: „Usk ilma tegudeta on surnud.” (Jakoobuse 2:26) Et Jumalale meeldida, selleks peab sinu religioon olema mitte üksnes täielikus kooskõlas Piibliga, vaid samuti olema rakendatud sinu elu igas tegevuses. Seepärast, kui saad teada, et sa teed seda, mis Jumala Sõna järgi on vale, kas oled siis valmis seda muutma?
22. Millist kasu me võime nautida nüüd ja tulevikus, kui me praktiseerime õiget religiooni?
22 Kui sa täidad Jumala tahet, siis on sinu jaoks varuks suured õnnistused. See on sulle kasuks juba praegu. Õige religiooni ellurakendamine teeb sind paremaks inimeseks — paremaks meheks, abikaasaks või isaks, paremaks naiseks, abielunaiseks või emaks, paremaks lapseks. See arendab sinus jumalikke omadusi, mis teeb sind teiste hulgas silmapaistvaks selle tõttu, et sa teed seda, mis on õige. Aga isegi rohkem, see tähendab et oled valmistatud vastu võtma igavese elu õnnistusi ja õnne ning täiuslikku tervist Jumala uue, paradiisliku maa peal. (2. Peetruse 3:13) Ei ole kahtlust, et on tõesti tähtis, milline on sinu religioon!
[Küsimused]
[Pilt lk 25]
Kas religioonijuhid, kes püüdsid Jeesust tappa, teenisid Jumalat?
[Pildid lk 26, 27]
Jeesus ütles, et enamik inimesi on laial teel hävingusse. Ainult vähesed on kitsal ellu viival teel
[Pilt lk 28, 29]
„Nemad väidavad, et nad tunnevad Jumalat, aga tegudega nad salgavad.” — Tiitusele 1:16
Sõnades
Tegudes
[Pilt lk 30]
Paulus osales Kristuse jüngri Stefanose kividega surnuksviskamisel, kuna ta kuulus teise religiooni
[Pilt lk 33]
Kui sa oled valel teel, kas uhkus või kangekaelsus takistaks sul seda tunnistada?
