107. peatükk

Tähendamissõna pulmapeost

JEESUS on kahe tähendamissõna abil paljastanud kirjatundjaid ja ülempreestreid, ning nemad tahavad teda tappa. Kuid Jeesus ei ole neile öelnud veel kaugeltki kõike. Edasi räägib ta neile veel ühe tähendamissõna:

„Taevariik on kuninga sarnane, kes oma pojale pulmad tegi. Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulma kutsuma. Ja need ei tahtnud tulla.”

Jehoova Jumal on see Kuningas, kes teeb pulmad oma Pojale Jeesusele Kristusele. Lõpuks ühendatakse Jeesusega taevas pruut, 144000 võitud järelkäijat. Kuninga alamad on Iisraeli rahva liikmed, kellele aastal 1513 e.m.a. avanes seaduselepingusse astumise kaudu võimalus saada „preestrite kuningriigiks”. Niisiis, tookordse sündmuse alusel arvati just nemad algsete pulma kutsutute hulka.

Ent neile kutsutuile saabus esimene kutse alles sügisel, aastal 29 m.a.j., kui Jeesus ja tema jüngrid (kuninga sulased) hakkasid kuulutama Kuningriiki. Aga sünni poolest iisraellased, kes aastatel 29—33 said sulaste käest selle kutse, ei tahtnud tulla. Niisiis andis Jumal kutsututest koosnevale rahvale veel ühe võimaluse, nagu Jeesus seda selgitab:

„Taas läkitas ta teisi sulaseid ja ütles: öelge kutsutuile: vaata, oma söömaaja ma olen valmistanud, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!” See kutsututele teise ja lõpliku kutse esitamine algas 33. aasta nelipühil, kui Jeesuse järelkäijate peale valati välja püha vaim. Selle kutse esitamine kestis kuni aastani 36.

Ent valdav osa iisraellastest lükkas ka selle kutse tagasi. Jeesus selgitab: „Nad ei hoolinud sellest, vaid läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale; veel teised võtsid tema sulased kinni, kohtlesid neid ülbesti ja tapsid nad ära.” Jeesus jätkab: „Aga kuningas vihastus ja läkitas oma sõjaväed välja, hukkas need tapjad ja süütas nende linna põlema.” See juhtus aastal 70, mil roomlased tegid Jeruusalemma maatasa ning need tapjad hukati.

Seejärel selgitab Jeesus, mis juhtus vahepeal: „Siis [kuningas] ütles oma sulastele: pulmad on küll valmis, aga need, kes olid kutsutud, ei olnud seda väärt. Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!” Sulased tegidki nõnda, „ja pulmakoda sai täis lauasistujaid”.

See külaliste kogumistöö teelahkmetelt väljaspool kutsutute linna algas aastal 36. Esimesed ümberlõikamata mittejuudid, kes koguti, olid Rooma väesalga pealik Korneelius ja tema pere. Nende mittejuutide kogumine, kes kõik tulevad algsest kutsest keeldunute asemele, on jätkunud meie 20. sajandini.

Sel 20. sajandil saab pulmakoda rahvast täis. Jeesus räägib, mis seejärel juhtub: „Siis kuningas läks sisse lauavõõraid vaatama ja nägi seal inimest, kellel ei olnud pulmariiet seljas. Ja ta ütles temale: ’Sõber, kuidas sa siia oled sisse tulnud, ilma et sul pulmariiet oleks?’ Aga too ei saanud sõnagi suust. Siis kuningas ütles teenijaile: siduge tema jalad ja käed ja heitke ta kõige äärmisemasse pimedusse, seal on ulumine ja hammaste kiristamine!”

Mees, kel ei olnud pulmariiet, kujutab ristiusu kiriku võltskristlasi. Jumal ei ole neid eales tunnistanud tõeliste vaimsete iisraellaste hulka kuulujaiks. Jumal ei ole neid mitte kunagi võidnud püha vaimuga Kuningriigi pärijateks. Niisiis heidetakse nad välja pimedusse, kus nad saavad hukka.

Jeesus lõpetab oma tähendamissõna ütlusega: „Sest paljud on kutsutud, kuid vähesed on valitud!” Iisraeli rahva seast kutsuti tõepoolest paljusid saama Kristuse pruudiklassi liikmeiks, ent valiti vaid üksikud sünni poolest iisraellased. Enamik taevase tasu saavast 144000 külalisest on osutunud mitteiisraellasteks. Matteuse 22:1—14; 2. Moosese 19:1—6; Ilmutuse 14:1—3.

▪ Kes olid need algselt pulmapeole kutsutud ja millal arvati nad kutsutute hulka?

▪ Millal anti neile kutsututele esimest korda kutse ja kes olid need selle kutse kätteandmiseks kasutatud sulased?

▪ Millal esitati teine kutse ja keda on seejärel kutsutud?

▪ Keda kujutatakse mehega, kel polnud pulmariiet?

▪ Kes on need paljud, kes on kutsutud, ja need vähesed, kes on valitud?