KASVASIN üles üdini katoliiklikus peres ja pereliikmed tahtsid, et minust saaks preester. Kui olin 12-aastane, käisin kolmel kursusel, mida juhatasid eri preestrid. Aastal 1990, kui olin 14, kutsuti mind õppima ühte riigi parimasse seminari.

Ma tegin kiireid edusamme ja mulle öeldi, et kui sama hoolega edasi õpin, võib minust saada piiskop. Ent mind tabas pettumus. Piibli õpetamise asemel õpetati meile filosoofiat. Peale selle olid preestrid väga ebamoraalsed. Kui minust sai nende seksuaalse ahistamise märklaud, tahtsin Jumala teenimise lõpetada.

Sel ajal külastas üks misjonäridest abielupaar seminari raamatupidajat ning andis talle raamatu „Noored küsivad. Praktilisi vastuseid”. Laenasin selle ja lugesin kaanest kaaneni läbi. Just seda ma olingi otsinud! Tulin  seminarist ära, hakkasin Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima ning käima koosolekutel. Kaheksa kuu pärast, juulis 1991, mind ristiti. Alustasin üldpioneerteenistust ja abiellusin hiljem Maríaga, kes oli samuti pioneer. Alates 2006. aastast oleme eripioneerid. Selle asemel et Jumala teenimisest loobuda, meeldib mulle nüüd aidata tõejanus inimestel saada jumalateenijaks.