Pärast Isanda õhtusöömaaja sisseseadmist on Jeesus apostlitega ikka veel ülemises toas ja õhutab neid: „Teie süda ärgu muutugu rahutuks. Uskuge Jumalasse, uskuge ka minusse.” (Johannese 13:36; 14:1.)

Jeesus kinnitab ustavatele apostlitele, et nad ei pea muretsema tema äramineku pärast, öeldes: „Minu isa majas on palju ruumi. ... Ja kui ma olen läinud ja teile elupaiga valmis seadnud, tulen ma taas ning võtan teid enda juurde, et teiegi oleksite seal, kus mina olen.” Apostlid aga ei taipa, et ta räägib taevasse minekust. Toomas pärib: „Isand, me ei tea, kuhu sa lähed. Kuidas me võime teada teed sinna?” (Johannese 14:2–5.)

„Mina olen tee ja tõde ja elu,” vastab Jeesus. Ainult need, kes võtavad ta vastu, peavad kinni tema õpetustest ja järgivad tema eeskuju, võivad minna Isa taevasesse majja. Jeesus lausub: „Keegi ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu.” (Johannese 14:6.)

Filippus, kes on Jeesust teraselt kuulanud, palub: „Isand, näita meile Isa, sellest meile piisab.” Ilmselt soovib Filippus näha mingit nägemust Jumalast, nii nagu seda nägid Mooses, Eelija ja Jesaja. Kuid tegelikult on apostlitel midagi palju paremat kui sedalaadi nägemused. Jeesus vastab: „Ma olen olnud koos teiega nii pikka aega, Filippus, ja ometi pole sa mind tundma õppinud? Kes on näinud mind, see on näinud ka Isa.” Jeesus peegeldab täiuslikult Isa isiksust. Kuna apostlid on Jeesusega koos elanud ja teda jälginud, on nad otsekui näinud Isa. Muidugi on Isa Pojast kõrgem. Seepärast märgib Jeesus: „Ma ei räägi kõike seda omast peast.” (Johannese 14:8–10.) Apostlid mõistavad, et Jeesus annab kogu au oma õpetuste eest Isale.

 Nad on näinud Jeesust tegemas vägevaid tegusid ja kuulnud teda kuulutamas head sõnumit Jumala kuningriigist. Nüüd ütleb ta neile: „Kes usub minusse, teeb ka neid tegusid, mida mina teen, ja ta teeb veel suuremaid tegusid kui need.” (Johannese 14:12.) Jeesus ei mõtle sellega seda, et nad teevad suuremaid imetegusid kui tema. Küll aga teevad nad kuulutustööd palju pikemat aega, palju laialdasemalt ja jõuavad palju suurema hulga inimesteni.

Jeesus ei jäta apostleid üksi, kui ta nende juurest ära läheb. Ta lubab neile: „Kui te palute midagi minu nime kaudu, siis ma teen seda.” Peale selle ütleb ta: „Ma palun Isa ning ta annab teile veel ühe aitaja, et see oleks koos teiega igavesti, tõe vaimu.” (Johannese 14:14, 16, 17.) Ta kinnitab neile, et nad saavad „veel ühe aitaja”, mis on püha vaim. See toimub nädalatepühal.

„Veel pisut aega,” ütleb Jeesus, „ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja teiegi saate elu.” (Johannese 14:19.) Apostlid ei näe Jeesust üksnes siis, kui ta pärast ülestõusmist ilmutab end neile inimesena, vaid ka tulevikus, kui ta nad surnuist üles äratab ja nad on koos temaga taevas vaimolendid.

Nüüd nendib Jeesus: „Kes on minu käsud omaks võtnud ja neist kinni peab, see armastab mind. Aga seda, kes armastab mind, armastab mu isa, ning minagi armastan teda ja ta saab mind näha.” Seepeale küsib apostel Juudas, keda tuntakse ka Taddeusena: „Isand, miks sa kavatsed näidata ennast meile, aga mitte maailmale?” Jeesus vastab: „Kui keegi mind armastab, võtab ta mu sõnu kuulda. Minu isa armastab teda ... Kes mind ei armasta, ei võta mu sõnu kuulda.” (Johannese 14:21–24.) Erinevalt Jeesuse järelkäijatest ei arva ülejäänud maailm, et Jeesus on tee, tõde ja elu.

Kuidas suudavad Jeesuse jüngrid meenutada tema õpetusi, kui ta ära läheb? Ta selgitab: „Aitaja, püha vaim, mille Isa saadab minu kaudu, õpetab teile kõike ja tuletab teile meelde kõik, mis ma olen teile rääkinud.” Kahtlemata lohutavad need sõnad apostleid, kes on olnud tunnistajaks sellele, kui võimas võib püha vaim olla. Jeesus lisab: „Ma jätan teile rahu, annan teile oma rahu. ... Teie süda ärgu muutugu rahutuks ja ärgu mingu araks.” (Johannese 14:26, 27.) Niisiis pole jüngritel põhjust olla mures: neid juhatab ja kaitseb Jeesuse isa.

Peagi näevad nad tõendeid Jumala kaitse kohta. Jeesus ütleb: „Selle maailma valitseja tuleb. Tal pole aga minu üle mingit võimu.” (Johannese 14:30.) Kuradil õnnestus minna Juuda sisse ning saada ta enda võimusse. Kuid Jeesusel pole ühtki patust kalduvust, mida Saatan saaks ära kasutada, et teda Jumalast ära pöörata. Samuti ei suuda Kurat hoida Jeesust kinni surmavallas. Miks? Jeesus sõnab: „Ma [toimin] just nii, nagu Isa mind on käskinud.” Ta on veendunud, et tema isa äratab ta surnuist üles. (Johannese 14:31.)