1., 2. a) Millisest eriotstarbelisest maaribast saab Hesekiel teada? (Vaata raamatu kaanepilti.) b) Mida see nägemus pagendatuile kinnitab?

OMA viimases nägemuses saab Hesekiel teada ühest eriotstarbelisest maaribast. See pole mõeldud mõnele Iisraeli suguharule pärandmaaks, vaid tuleb annetada Jehoovale. Hesekiel saab teada ka ühest tähelepanuväärse nimega linnast. See osa nägemusest kinnitab pagendatuile midagi väga tähtsat: kui nad on taas kodumaal, on Jehoova nendega.

² Hesekiel kirjeldab Jehoovale annetatavat maariba üksikasjalikult. Uurimegi nüüd seda annetusmaad lähemalt, sest sel on meilegi sügav tähendus.

3. Millised olid Jehoovale annetatava maa viis osa ja mis oli nende otstarve? (Vaata kasti „Annetusmaa, mis te peate eraldama”.)

³ Jehoovale annetataval maaribal tuli eraldada üks ruudukujuline maatükk, mille iga külje pikkus oli 25 000 küünart (13 km). Seda maatükki nimetati kogu annetusmaaks. See omakorda tuli jagada kolmeks osaks. Põhjapoolne  osa pidi saama leviitidele. Keskmine osa pidi minema preestritele ja seal pidi olema ka tempel. Need kaks osa kokku moodustasid püha annetusmaa. Kolmas, lõunapoolne osa oli teistest väiksem ning seda nimetati nägemuses ülejäänud maa-alaks. See oli linna maa ja see oli mõeldud tavakasutuseks. (Hes. 48:15, 20.)

4. Miks käskis Jehoova kõigepealt eraldada maa endale?

⁴ Miks käskis Jehoova kõigepealt eraldada maa endale ja alles pärast seda anda maa igale suguharule? (Hes. 45:1.) Sellega näitas ta pagendatuile, mis on kõige olulisem. Jehoova teenimine pidi olema nende elus esikohal. Meilgi tuleks pidada tähtsaimaks kõike, mis on seotud jumalateenimisega, nagu Piibli uurimine, koosolekutel käimine ja kuulutustöö. Jehoova teenimine peaks olema meie elus kesksel kohal.

5., 6. a) Kellele kuulus Hesekieli nägemuse linn? b) Mis see linn ei saanud olla?

⁵ Loe Hesekiel 48:15. Mis tähendus oli linnal ja seda ümbritseval maal? (Hes. 48:16–18.) Jehoova ütles Hesekielile, et maa-ala, kus linn asub, kuulub kogu Iisraeli soole. (Hes. 45:6, 7.) Niisiis polnud see osa pühast annetusmaast, mis tuli eraldada Jehoovale. (Hes. 48:9.) Seda silmas pidades uurigem, mida me võime selle linna kirjelduse põhjal õppida.

⁶ Alustuseks teeme kindlaks, mis see linn ei saanud olla. See ei saanud olla ülesehitatud Jeruusalemm, kuna Jeruusalemmas oli tempel, kuid Hesekieli nägemuse linnas mitte. See ei saanud olla ka ükski teine Iisraeli linn, sest niisugust linna ei ehitanud kodumaale naasnud juudid ega nende järeltulijad kunagi. Samuti ei saanud see olla mõni taevane linn, sest see oli tavakasutuseks mõeldud maal, mitte pühal maal. (Hes. 42:20.)

7. Mida see linn ilmselt sümboliseerib? (Vaata pilti peatüki alguses.)

⁷ Mis linnaga oli siis tegu? Hesekiel nägi seda linna samas nägemuses, milles ta nägi maad, mis tuli pärandiosadeks jaotada. (Hes. 40:2; 45:1, 6.) Kuna see maa sümboliseerib vaimset paradiisi, peab ka linnal olema sümboolne tähendus. Sõna „linn” loob kujutluse paigast, kus inimesed elavad koos ja kus valitseb mingi kord. Seega näib, et Hesekieli nähtud linn – mis moodustas võrdsete külgedega nelinurga – oli maa halduskeskus, mis sümboliseerib kindla korra järgi toimuvat juhtimist.

8. Mis on selle linna halduspiirkond? Selgita.

 ⁸ Mis on selle linna halduspiirkond? Nagu Hesekieli nägemusest selgub, asub see linn meie sümboolsel maal. Järelikult juhib see linn Jumala rahva tegevust vaimses paradiisis. Ja see, et linn asus tavakasutuseks mõeldud maal, näitab, et tegu pole mitte taevase, vaid maise juhtimisega.

9. a) Kes kuuluvad praegu selle linna halduskogusse? b) Mida teeb Jeesus oma tuhandeaastase valitsuse ajal?

⁹ Kes kuuluvad selle linna halduskogusse? Hesekieli nägemuses oli linnas juhtroll pealikul. (Hes. 45:7.) Ta täitis vastutusrikkaid ülesandeid, samas polnud ta preester ega leviit. See pealik viib mõtted eeskätt nendele kogudusevanematele, kes pole vaimuga võitud. Need karjased teiste lammaste hulgast teenivad alandlikult Kristuse taevase valitsuse alluvuses. (Joh. 10:16.) Oma tuhandeaastase valitsuse ajal valib Jeesus tublide vanemate hulgast mehi, kelle ta määrab „valitsejaiks kogu maal”. (Laul 45:16.) Taevase kuningriigi juhtimisel hoolitsevad need mehed tuhande aasta jooksul Jumala rahva eest.

10. Mis on selle linna nimi ja mida see mõista annab?

¹⁰ Loe Hesekiel 48:35. Sel linnal on huvitav nimi: Jehoova On Seal. See annab mõista, et linnas on tunda Jehoova kohalolu. Seega, kui Jehoova näitas Hesekielile seda maa keskel asuvat linna, kinnitas ta pagendatuile, et kodumaal on ta jälle nendega. Kahtlemata oli see neile suureks julgustuseks.

11. Mida me võime selle linna nimest õppida?

¹¹ Mida võime meie selle linna nimest õppida? See nimi kinnitab meile, et Jehoova on oma maiste teenijatega nüüd ja igavesti. Samuti rõhutab see seda, et Jehoova rahvast juhitakse tema põhimõtete, mitte inimtarkuse järgi. Näiteks ei ole Jehoova andnud kogudusevanematele voli nii-öelda jagada maad oma äranägemise järgi. Ta ootab, et nad austaksid õigusi, mis tema oma teenijatele on andnud, olgu nad silmapaistvad või mitte. (Hes. 46:18; 48:29.)

12. a) Mille poolest oli see linn veel tähelepanuväärne ja mida see illustreerib? b) Mida linna avatus kogudusevanematele südamele paneb?

¹² Mille poolest oli see linn veel tähelepanuväärne? Kui üldiselt oli muistsel ajal linnamüüris nii vähe väravaid kui võimalik, siis sellel linnal oli koguni 12 väravat, kolm igal küljel. (Hes. 48:30–34.) See illustreerib avatust, seda, et Jehoova teenijatel oli linna juhtide poole kerge pöörduda. See, et linnal oli just 12 väravat, rõhutab, et sinna oli  sissepääs „kogu Iisraeli soole”. (Hes. 45:6.) Linna avatus paneb kogudusevanematele südamele, et nad ei tohiks olla ligipääsmatud, vaid sellised, kelle poole kõigil vaimse paradiisi elanikel on kerge pöörduda.

13. Milliseid töid tegid inimesed selles nägemuses?

¹³ Uurigem nüüd veel mõnd detaili Hesekieli nägemusest. Jehoova rääkis inimestest, kes teevad erinevaid töid. Preestritel tuli täita „pühamuga seotud kohustusi”, muu hulgas toimetada ohvritalitusi ja „astuda Jehoova ette, et teda teenida”. Leviidid pidid täitma „templiga seotud kohustusi, hoolitsema selle teenistuse ja kõige eest, mida seal peab tegema”. (Hes. 44:14–16; 45:4, 5.) Osa inimesi pidi aga töötama linna lähedal. Kes need töölised olid?

14. Mida me õpime sellest, et linna lähedal töötas inimesi „kõigist Iisraeli suguharudest”?

¹⁴ Need, kes töötasid linna lähedal, olid pärit „kõigist Iisraeli suguharudest”. Nad harisid maad, et kasvatada toitu neile, kes olid linna teenistuses. (Hes. 48:18, 19.) Mida me sellest õpime? Me kõik saame toetada vendi, kelle Jehoova on pannud vaimses paradiisis tehtavaid töid juhtima, ükskõik kas nad on võitud või suure rahvahulga liikmed. (Ilm. 7:9, 10.) Peamine viis seda teha on järgida varmalt ustava ja aruka orja juhendeid.

15., 16. a) Millise huvitava detaili me Hesekieli nägemusest veel leiame? b) Kuidas me saame teha sisuliselt sama, mida tehti Hesekieli nägemuses?

¹⁵ Hesekieli nägemuses on veel üks huvitav detail. Jehoova ütles, et 12 suguharu liikmed tegutsevad kahes kohas: templiõues ja linna maal. Templiõues kummardavad nad Jehoovat, tuues talle ohvreid. (Hes. 46:9, 24.) Linna lähedal nad aga harivad maad, et linna toetada. Mida me võime nende tööliste näite varal õppida?

¹⁶ Suure rahvahulga liikmed saavad teha sisuliselt sama, mida tehti selles nägemuses. Templis nad kummardavad Jehoovat, tuues talle kiitusohvreid: nad ülistavad teda oma huultega nii kuulutustööl kui ka koosolekutel. (Heebr. 13:15; Ilm. 7:9–15.) Kiitusohvrite toomist peavad nad oma esmaseks kohuseks. (1. Ajar. 16:29.) Kuid paljud neist saavad toetada tema organisatsiooni ka mitmel muul moel. Näiteks osalevad nad kuningriigisaalide ja harubüroode ehitusel ja hooldustöödel ning löövad  kaasa muudes Jehoova organisatsiooni projektides. Teised jällegi toetavad neid projekte rahaliselt. Kõige sellega nad piltlikult öeldes harivad maad Jumala auks. (1. Kor. 10:31.) Nad on ihu ja hingega asja juures, kuna teavad, et „sellised ohvrid on Jumalale meelepärased”. (Heebr. 13:16.) Kas sinagi kasutad ära kõiki võimalusi linna maal tööd teha?

17. a) Mida kinnitab Hesekieli nägemus Jehoovale annetatavast maast meile tuleviku kohta? b) Kellele annab see linn juhatust tulevikus?

¹⁷ Tulevikus täitub Hesekieli nägemus Jehoovale annetatavast maast veelgi suuremas ulatuses. Nägemuses oli püha annetusmaa tõotatud maa keskel. (Hes. 48:10.) See kinnitab meile, et ükskõik millises maailma paigas me pärast Harmagedooni ka ei elaks, on Jehoova koos meiega. (Ilm. 21:3.) Jeesuse tuhandeaastase valitsuse ajal selle linna halduspiirkond laieneb. Need mehed, kes määratakse siis Jumala rahva eest hoolitsema, annavad juhatust tervele uuele inimühiskonnale, mida Piibel nimetab uueks maaks. (2. Peetr. 3:13.)

18. a) Miks võib olla kindel, et maine juhtimine on alati kooskõlas taevase juhtimisega? b) Mida selle linna nimi meile kinnitab?

 ¹⁸ Miks võib olla kindel, et maine juhtimine, mida Hesekieli nähtud linn sümboliseerib, on alati kooskõlas taevase juhtimisega? See maine linn oma 12 väravaga on Uue Jeruusalemma peegelpilt. Uus Jeruusalemm on taevane linn, mis koosneb Kristuse 144 000 kaasvalitsejast ja millel on samuti 12 väravat. (Ilm. 21:2, 12, 21–27.) Seepärast võime olla kindlad, et maise halduskogu tegevus peegeldab kõiki Jumala taevase kuningriigi otsuseid. Niisiis kinnitab selle linna nimi Jehoova On Seal, et õige jumalateenimine ei kao maa pealt kunagi, vaid õitseb igavesti.