1., 2. a) Mis kasu võib kompassist olla? b) Mille poolest sarnaneb südametunnistus kompassiga?

MEREMEES tüürib laeva ääretu ookeani lainetes; matkaja rändab läbi inimtühja kõrbe; lendur juhib lennukit pealpool pilvekihte, mis ulatuvad ühest horisondi servast teise. Kas sa tead, mis on neil kolmel ühist? Igaüks neist võib ilma kompassita hätta jääda, iseäranis kui puuduvad moodsad tehnikaseadmed.

² Kompass on lihtne riist, mis tavaliselt koosneb vaid ringskaalast ja põhjasuunda näitavast magnetnõelast. Kui kompass on töökorras ja eriti kui seda kasutada koos täpse kaardiga, võib see päästa inimese elu. Mõnes mõttes võib sellega võrrelda väärtuslikku kingitust, mille Jehoova on meile andnud – südametunnistust. (Jaakobuse  1:17.) Ilma selleta võiksime lootusetult ära eksida. Kui südametunnistus töötab õigesti, aitab see meil leida õige elutee ja püsida sellel. Vaatame, mis on südametunnistus ja kuidas see töötab. Seejärel arutleme järgmiste mõtete üle: 1) kuidas südametunnistust treenida, 2) miks peaksime arvestama teiste südametunnistusega ja 3) miks on puhas südametunnistus nii väärtuslik.

3. a) Mida tähendab kreeka sõna, mille vasteks on „südametunnistus”? b) Millise erilise võime on Jumal inimestele andnud?

³ Piiblis kasutatud kreekakeelne sõna, mille vasteks on „südametunnistus”, tähendab sõna-sõnalt „kaasteadmine”, „teadlikkus iseendast”. Erinevalt loomadest on Jumal andnud meile võime ennast nii-öelda kõrvalt vaadata ning otsustada, kas käitume õigesti. Tegutsedes kui sisemine tunnistaja ehk kohtunik, võib südametunnistus anda hinnangu meie tegudele, hoiakutele ja valikutele. See võib aidata meil langetada häid otsuseid ning vältida halbu. Pärast õiget valikut võime end tänu puhtale südametunnistusele hästi tunda, pärast halba valikut võime aga tunda südametunnistuse torkeid.

4., 5. a) Mis näitab, et Aadamal ja Eeval oli südametunnistus, ning mis oli Jumala seaduse eiramise tagajärg? b) Millistest näidetest on näha, kuidas südametunnistus töötab?

⁴ Selle võimega lõi Jumal juba esimese mehe ja naise. Nii Aadama kui ka Eeva puhul oli näha, et neil oli südametunnistus. Seda kinnitab tõsiasi, et nad tundsid pärast patustamist häbi. (1. Moosese 3:7, 8.) Paraku polnud süümepiinadest enam mingit kasu. Nad olid tahtlikult Jumala seadust eiranud. Niiviisi olid nad hakanud tema vastu mässama. Täiuslike inimestena teadsid nad vägagi hästi, mida teevad, ja et tagasiteed pole.

 ⁵ Vastupidi Aadamale ja Eevale on paljud inimesed oma südametunnistuse häält kuulda võtnud. Näiteks ütles ustav jumalateenija Iiob: „Ma hoian kinni oma õigusest ega lase sel minna, kuni ma elan, ei mõista mu süda mind hukka.” * (Iiob 27:6.) Iiob talitas oma südametunnistuse järgi, lastes sel juhtida oma tegusid ja otsuseid. Seepärast võis ta ausalt öelda, et tema südant ei vaeva häbi- ega süütunne. Taaveti puhul oli asi aga teisiti. Pärast seda, kui ta oli olnud lugupidamatu Sauli, Jehoova võitud kuninga vastu, tundis ta süümepiinu. (1. Saamueli 24:5.) Tänu südametunnistuse piinadele õppis Taavet edaspidi olema lugupidav.

6. Mis näitab, et südametunnistus on antud kõigile inimestele?

⁶ Kas Jehoova on andnud südametunnistuse üksnes oma teenijatele? Paulus kirjutas: „Kui mittejuudid, kellel pole seadust, loomu poolest järgivad seadust, siis on nad, kuigi neil pole seadust, iseendale seaduseks. Nad näitavad, et seaduse olemus on kirjutatud nende südamesse, kuna nende südametunnistus on tunnistajaks koos nendega ning nende oma mõtted kas süüdistavad või õigustavad neid.” (Roomlastele 2:14, 15.) Isegi need, kes Jehoova seadusi üldse ei tunne, võivad südametunnistuse ajel järgida Jumala põhimõtteid.

7. Miks ei saa südametunnistust alati usaldada?

⁷ Siiski ei saa südametunnistust alati usaldada. Miks? Mõtle kompassile. Kui see asetada metallist eseme lähedale, võib see näidata põhjasuunda valesti. Kui kompassi  kasutada ilma täpse kaardita, ei ole sellest suurt kasu. Samamoodi on südametunnistusega. Kui seda mõjutavad liiga tugevasti isekad südamesoovid, võib see näidata meile valet suunda. Ja ilma Piibli usaldusväärse juhatuseta ei pruugi me paljudes tähtsates asjades vahet teha, mis on õige ja mis vale. Selleks et meie südametunnistus töötaks õigesti, vajame tingimata Jehoova püha vaimu juhatust. Paulus kirjutas: „Mu südametunnistus, olles pühast vaimust juhitud, tunnistab ühes minuga.” (Roomlastele 9:1.) Mida me saame teha, et meie südametunnistus töötaks Jehoova püha vaimuga kooskõlas? Meil tuleb seda treenida.

8. a) Mis võib südametunnistust mõjutada ja millega peaksime otsuste tegemisel eelkõige arvestama? b) Miks ei tähenda puhas südametunnistus alati seda, et inimene teeb kõike õigesti? (Vaata allmärkust.)

⁸ Kuidas sa langetad otsuse, kui tegu on südametunnistuse asjaga? Näib, et mõned inimesed toimivad lihtsalt oma sisetunde järgi. Seejärel võivad nad öelda, et nende südametunnistus on puhas. Meie südamesoovid on vahel niivõrd tugevad, et mõjutavad meie südametunnistust. Piibel ütleb: „Süda on reeturlikum kui miski muu ja on pöörane. Kes seda mõistab?” (Jeremija 17:9.) Seega ei peaks me arvestama eelkõige sellega, mida me ise tahame, vaid sellega, mis meeldib Jehoovale. *

9. Mis on jumalakartus ja kuidas peaks see meid mõjutama?

 ⁹ Kui langetame otsuse treenitud südametunnistuse järgi, peegeldab see jumalakartust, mitte ei lähtu isiklikest soovidest. Mõtle ühele näitele. Jumalale ustaval maavalitsejal Nehemjal oli õigus nõuda Jeruusalemma elanikelt makse, kuid ta ei teinud seda. Mispärast? Ta ei tahtnud mingil juhul Jehoovat tema rahva rõhumisega pahandada. Ta ütles: „Mina aga pole jumalakartuse pärast nii teinud.” (Nehemja 5:15.) Siiras jumalakartus ehk ehtne kartus pahandada meie taevast isa on väga oluline. Selline aukartus ajendab meid otsuseid langetades otsima juhatust Jumala sõnast.

10., 11. a) Millised Piibli põhimõtted käivad alkoholi tarbimise kohta? b) Mida me peame tegema, et Jehoova annaks meile tarkust nende põhimõtete järgi toimida?

¹⁰ Võtame näiteks alkohoolsete jookide tarbimise. Vahel tuleb seltskondlikel koosviibimistel otsustada, kas juua alkoholi või mitte. Kõigepealt peaksime uurima, millised Piibli põhimõtted on selle teemaga seotud. Piibel ei mõista hukka alkoholi mõõdukat tarbimist. Seal isegi öeldakse, et Jehoova on andnud meile veini, et see rõõmustaks meie südant. (Laul 104:14, 15.) Siiski mõistab Piibel hukka purjutamise ja metsiku pidutsemise. (Luuka 21:34; Roomlastele 13:13.) Purjutamist on koguni nimetatud koos teiste ränkade pattudega, nagu hooruse ja abielurikkumisega. * (1. Korintlastele 6:9, 10.)

¹¹ Niisugused põhimõtted aitavad kristlasel oma südametunnistust treenida ja muuta seda tundlikumaks. Seega, kui sul tuleb otsustada, kas juua mõnel koosviibimisel  alkohoolseid jooke, võiksid mõelda järgmistele küsimustele. Mis laadi koosviibimine see on? Kas võib juhtuda, et see väljub kontrolli alt ja muutub metsikuks peoks? Millised on sinu kalduvused? Kas ootad võimalust alkoholi juua, kas oled sellest sõltuvuses või tarbid seda selleks, et unustada oma probleeme? Kas suudad joomisega piiri pidada? Kui mõtiskleme Piibli põhimõtete ja küsimuste üle, mida need võivad tekitada, peaksime paluma Jehoovalt juhatust. (Loe Laul 139:23, 24.) Niiviisi laseme pühal vaimul end juhtida ning treenime oma südametunnistust, et see toimiks kooskõlas Jumala põhimõtetega. Kuid on veel üks tegur, millega peaksime otsuseid langetades arvestama.

12., 13. a) Miks võib ühe kristlase südametunnistus teise omast erineda? b) Kuidas me peaksime selliste erinevuste korral toimima?

¹² Vahel võib sind panna imestama see, kui suuresti võib ühe kristlase südametunnistus teise omast erineda. Ühe meelest on mingi tegu või komme sobimatu, teisele see meeldib ja ta ei näe põhjust seda hukka mõista. Näiteks on mõne arvates õhtul sõprade seltsis mõnus klaas veini juua, teist see aga häirib. Miks on selliseid eriarvamusi ja kuidas see peaks mõjutama meie otsuseid?

¹³ Inimesed erinevad üksteisest paljudel põhjustel. Nende taust võib olla väga erinev. Mõnel on teravalt meeles pahe, millega ta varem võitles – võib-olla mitte alati edukalt. (1. Kuningate 8:38, 39.) Kui probleemiks oli alkohol, on selline inimene tõenäoliselt eriti ettevaatlik. Kui ta tuleb sulle külla, ei luba ehk tema südametunnistus mõistetavatel põhjustel alkoholi juua. Kas sa  solvud või käid talle peale? Ei. Ükskõik kas sa tead tema keeldumise põhjust või mitte – põhjust, mida ta ehk tahab enda teada hoida –, ajendab vennaarmastus sind temaga arvestama.

14., 15. Mis asjas olid esimese sajandi kristlased eri meelt ja mida soovitas Paulus neil teha?

¹⁴ Paulus nägi, et esimese sajandi kristlaste südametunnistus oli sageli väga erinev. Mõnele neist oli vastuvõetamatu sellise toidu söömine, mis oli ohverdatud ebajumalatele ja mida hiljem turul müüdi. (1. Korintlastele 10:25.) Pauluse südametunnistust see aga ei häirinud. Ta pidas ebajumalaid täiesti tühisteks; neile ei saa eales kuuluda toit, mis tuleb Jehoovalt ja kuulub niikuinii talle. Kuid Paulus mõistis, et teised ei suhtunud sellesse samamoodi. Võimalik, et mõni neist oli enne kristlaseks saamist teeninud ebajumalaid. Kõik see, mis oli millalgi olnud seotud ebajumalateenistusega, oli neile vastumeelne. Milline oli lahendus?

¹⁵ Paulus ütles: „Ent meie, kes me oleme tugevad, peaksime kandma nõrkade nõrkusi ja mitte tegema vaid seda, mis meile endale meeldib. ... Sest Kristuski ei teinud pelgalt seda, mis talle endale meeldis.” (Roomlastele 15:1, 3.) Paulus ergutas kristlasi võtma eeskujuks Kristust ja pidama vendade eelistusi enda omadest tähtsamaks. Samast teemast rääkides sõnas Paulus, et ta pigem ei söö üldse liha, kui saab komistuskiviks oma kallitele usukaaslastele, kelle eest Kristus elu andis. (Loe 1. Korintlastele 8:13; 10:23, 24, 31–33.)

16. Miks ei tohiks tundlikuma südametunnistusega kristlased teisi kritiseerida?

¹⁶ Samas ei tohiks tundlikuma südametunnistusega kristlased kritiseerida teisi ja nõuda, et kõik suhtuksid südametunnistuse asjadesse nagu nemad. (Loe Roomlastele 14:10.) Tegelikult peaks südametunnistus olema  meie enda sisemine kohtunik, me ei peaks selle alusel kohut mõistma teiste üle. Tuleta meelde Jeesuse sõnu „Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut”. (Matteuse 7:1.) Ükski koguduseliige ei tohiks südametunnistuse asjade pärast tüli tõsta. Me soovime hoopis tugevdada koguduses armastust ja ühtsust ning olla ülesehitavad, mitte mahakiskuvad. (Roomlastele 14:19.)

17. Mis on juhtunud paljude südametunnistusega?

¹⁷ Peetrus kirjutas: „Hoidke puhast südametunnistust.” (1. Peetruse 3:16.) Südametunnistus, mis on puhas  Jehoova silmis, on ääretult väärtuslik. Tänapäeval saab seda öelda aga väheste südametunnistuse kohta. Paulus rääkis neist, „kelle südametunnistus on justkui põletusrauaga armistatud”. (1. Timoteosele 4:2.) Kui tuline raud põletab ihu, jääb järele tundetu arm. Paljude südametunnistus on surnud: see on nii armistunud ja tundetu, et ei hoiata neid enam väärteo korral ega tekita rahutus-, häbi- või süütunnet. Seejuures on neil hea meel, et niisugused tunded neid ei vaeva.

18., 19. a) Mis kasu võib olla süütundest? b) Mida teha, kui südametunnistus vaevab meid pattude pärast, mida oleme juba kahetsenud?

¹⁸ Õigupoolest on süütunne viis, kuidas südametunnistus ütleb meile, et oleme valesti käitunud. Kui selline  tunne ajendab patustanut kahetsema, võib isegi raskeima patu andeks saada. Näiteks kuningas Taavet oli süüdi rängas väärteos, kuid talle anti andeks peamiselt seetõttu, et ta kahetses siiralt. Kuna ta vihkas oma väärtegusid ja otsustas edaspidi Jehoova seadustele kuuletuda, koges ta, et Jehoova on „hea ja valmis andestama”. (Laul 51:1–19; 86:5.) Aga mida teha siis, kui suur süü- ja häbitunne püsib pärast seda, kui oleme kahetsenud ja andeks saanud?

¹⁹ Mõnikord võib südametunnistus patustanut veel pikka aega vaevata, kuigi sellest pole enam mingit kasu. Sel juhul on meil ehk tarvis oma südant veenda, et Jehoova tunneb meid paremini kui me ise. Meil on tarvis uskuda, et ta armastab meid ja on meile andeks andnud, just nagu me kinnitame teistele. (Loe 1. Johannese 3:19, 20.) Puhta südametunnistuse korral tunneme meelerahu ja südamerõõmu, mis on praeguses maailmas nii harv. Paljud, kes on kunagi raskelt patustanud, on kogenud sellist imelist kergendust ja teenivad Jehoovat nüüd puhta südametunnistusega. (1. Korintlastele 6:11.)

20., 21. a) Mis on selle raamatu eesmärk? b) Milline vabadus meil kristlastena on, ent kuidas peaksime seda kasutama?

²⁰ Selle raamatu eesmärk on aidata sul leida sellist rõõmu ning hoida puhast südametunnistust neil Saatana maailma viimseil päevil. Loomulikult ei käsitleta selles kõiki Piibli seadusi ja põhimõtteid, millega sul tuleks igapäevaelus otsuseid tehes arvestada. Lisaks ära oota lihtsaid, mustvalgeid reegleid südametunnistuse asjades. Õppides selle raamatu abil, kuidas Piibli põhimõtteid ellu rakendada, treenid oma südametunnistust ja muudad seda tundlikumaks. Erinevalt Moosese seadusest innustab Kristuse seadus  elama pigem südametunnistuse ja põhimõtete kui reeglite järgi. (Galaatlastele 6:2.) Sellega on Jehoova andnud kristlastele erakordse vabaduse. Ent Piibel manitseb meid: „Ärge õigustage selle vabadusega kurje tegusid.” (1. Peetruse 2:16.) See vabadus annab meile hoopis suurepärase võimaluse näidata armastust Jehoova vastu.

²¹ Kui mõtled sellele, kuidas sa võiksid veel enam elada Piibli põhimõtete järgi, palvetad selle pärast ja seejärel viid oma otsuse ellu, treenid sa oma eristusvõimet. See on elutähtis protsess, mis sai alguse siis, kui esimest korda Jehoovast kuulsid. (Heebrealastele 5:14.) Piibli abil treenitud südametunnistus on igapäevaelus väga väärtuslik. Nagu kompass, mis juhatab rändurit, aitab südametunnistus sul langetada otsuseid, mis meeldivad su taevasele isale. Nii oled sa alati selline, keda Jumal armastab.